Kolonel Hans

George Orwell on ütelnud, et nalja eesmärk ei ole alavääristada inimest vaid tuletada inimesele meelde, et ta on juba alavääristatud!

Tasakaal

Mul oli kunagi koolivend, kes hilisemate tähelepanekute põhjal osutus pederastiks. Imelik, tollal, koolipinki nühkides me seda kalduvust tema juures märgata ei osanudki. Kuid pole selleski midagi imestamisväärset – meid ju nii õpetatigi, et me midagi ei märkaks, mis normist kõrvale kaldub.Viisaastakud täideti ennetähtaegselt, igasugustest plaanidest rääkimata, õppeedukuse protsent oli meie klassis sama kõrge kui igas…

Loe edasi

Tavaline Eesti pidu

Tavalisel Eesti peol on vähemalt üks viga – pidu saab otsa ja selle jäljed tuleb koristada. Mind väga huvitab kuidas “meie päevakangelane” nüüd p….st välja tõmmatakse.

2

Maaelu ja -majanduse probleemid

Jaan Leetsar, Majandusteaduste doktor Arvamused ja kommentaarid on oodatud Eesti maaelu areng on teinud pikka aega vähikäiku. Endiselt jätkub maainimeste väljavool põliskodudest, mis kasutuna maha jäävad ja tasapisi varemeteks muutuvad. Noored lahkuvad linnadesse ja sealt edasi välismaale, vanad viiakse surnuaiale. Külad ja väikelinnad hääbuvad ja surevad tasapisi välja. Olukorra teeb veelgi hullemaks käimasolev omavalitsuste reform…

Loe edasi

5

Eesti rahvuse kestmisest

Ivar Raig, Eesti Klubi liige Kõne konverentsil „EESTI RAHVUSE KESTMISEST”. Tallinnas, Kohtu 6, 19. novembril 2016 Austatud Tallinna Teadlaste Maja juhid ja liikmed, kõik kuulajad! Minu sõnavõtt koosneb kahest osast. Esimeses osas räägin Ülo Kaevatsi rollist Eesti taasisesesisvumise ideoloogia väljatöötamisel. Teises osas püüan esitada arvamuse Eesti rahvusliku ideoloogia tänapäeva seisust ja selle edasiarendamise vajadusest sellisena…

Loe edasi

6

Maamõttest

Jaan Leetsar 2006 Eesti Klubi liige Eestlastele on läbi aegade olnud pühad kaks sõna – emakeel ja isamaa. Emakeele õpime selgeks esimese asjana ja see jääb meile kogu eluks. Emakeelt pole võimalik müüa. Seevastu isamaad küll! Ajaloolane Peeter Tarvel kirjutas 1919. aastal artikli «Mõisnikuseisuse matusepäevaks». Tarvel kirjeldab 1918. aasta lõpus pealtnähtud seika: „Üks mõisnik oli…

Loe edasi

4

Kellele on vaja Eesti Vabariiki?

Mati Väärtnõu Eesti Klubi liige Üks hea sõber otsustas minna õppima uut ametit. Juba ammu pidas plaani pottsepaameti õppimiseks, aga alguses soovitati korstnapühkija amet selgeks saada. On need ju seonduvad ametid – kui toimetad kollete kallal, siis tead ka milliseid vigu vältida nende ehitamisel. Mõeldud- tehtud. Kooli ja praktikale. Teda huvitas aga väga, milliseid tööohutusnõudeid…

Loe edasi

Kivirähk presidendiks

Leidsin ennast seismas keset suurt merd kaljunuki pealt peas kumisemas lauluviis „Jää kestma, Kalevite kange rahvas, ja seisa kaljuna, me kodumaa! …“. Silmapiiril ei paistnud midagi ega kedagi. Aeg-ajalt tõusid veest käed, sellised viisakad ametnikukäed, hoidmas mingeid mappe kirjadega eurodirektiiv, määrus, jms. Tõusid ja vajusid tagasi vette. „Selge“, tabas mind äkiline mõttesähvatus, „ma olen bürokraatiameres!…

Loe edasi

“WikiLeaks-i uus vapustav paljastus …” – kas ikka on vapustav?

Nägin lõustaraamatus Kirikliku vaatleja ja Rahvuslase blogide postituse jagamist pealkirjaga “WikiLeaks-i uus vapustav paljastus: USA nõudel soostus Eesti valitsus oma rahva hävitama”. Ajas hirmu naha vahele küll ja otsustasin natuke sisus tuhnida. Wikileaks’i link e-mailile oli ilusasti olemas ja nõudis tiba aega, et lugeda ja tõlkida. Peab ütlema, et minu arusaam teemast on natuke erinev…

Loe edasi

Põlvkondade konflikt

Kunagised KV ja KL üles ehitajad saatsid informatsiooni eruohvitseride ja Kaitseministeeriumi vahelise kohtumise kohta (vaata fotot). Tegelikult on see hea näide sellest, et “ära-aetud hobused” lastakse maha. Kahjuks jõuab see teadmine meisse hilja, siis kui me oleme juba vanuses kus hakkame elule tagasi vaatama. Tänane KM veteranipoliitika käsitleb veteranina üksnes neid, kes on uuel ajal rahvusvahelistel…

Loe edasi

Avalik kiri

Eesti Vabariigi valitsusele, Riigikogule ja Haridus- ja Teadusministeeriumile Pöördume teie poole mureliku südamega, lootes, et rahalistest kaalutlustest tehtud valikud, mis võivad juba lähitulevikus kitsendada ja vaesustada meie hariduselu, jäävad tegemata. Palume peatada erakooliseaduse §222 kiirustades muutmine, millega kaoks kohustus maksta erakoolidele tegevustoetust. See seab ohtu kodanikualgatuse korras loodud koolide toimetuleku ja seeläbi mitmekesise hariduse jätkumise…

Loe edasi

1

Haldusreformi võtmeks on kahetasandiline kohalik haldus ja SDE

Raik-Hiio Mikelsaar 22.02.2016.a.   Planeeritava haldusreformi (HR) raames toimuvad haldusüksuste ühinemis-liitumisläbirääkimised võtavad üha enam hoogu. Kui neist ka muud tulu ei tõuse, siis on läbirääkimistest siiski kasu valdade ja linnade lõimimiseks loodetavasse kahetasandilisse kohalikku haldussüsteemi.  Ja kui paar väiksemat valda vabatahtlikult suurema (mitte liiga suure) moodustavad, siis kuluvad ka need mainitud süsteemi sama suureks jäänute…

Loe edasi

Haridusest veel

Ülo Vooglaid Tõepoolest, haridus ei tee ega jäta tegemata mitte midagi; teevad (või lossutavad ja  lobisevad niisama) INIMESED. Tegutsetakse üksi või koos teistega, üksteisele edu saavutamiseks vajalikke eeldusi luues ja hoides või “kaikaid kodaratesse pildudes”…  Väärtuseks on harituse, informeerituse ja kogemuste ühtsus. Oma osa on tervisel (füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu ühtsusel), nagu ka huvi,…

Loe edasi

1 2 3 11