Võitlus
Aegadel ammustel oli Peipsi järve kallastel kolm kuningriiki. Järve keskel oli Piirissaar, mille üle kuningriigid olid palju sõdasid maha pidanud. Kuningatel sai sõdadest villand, ja otsustasid, et las kuningriikide rüütlid võitlevad ja kelle rüütel võidab, see saab saare omale. Rüütlid hakkasid võitluseks valmistuma.
Esimesel kuningal oli 12 rüütlit ja igal rüütlil 5 kannupoissi. Lahingupäeva eelõhtul puhastasid kannupoisid relvi ja harjasid hobuseid. Rüütlid täitsid oma kõhtu lõkke ümber.
Teisel kuningal oli 20 rüütlit ja igal neist 10 kannupoissi. Lahingupäeva eelõhtul puhastasid kannupoisid relvi ja harjasid hobuseid. Rüütlid, nagu esemes kuningriigi puhul, hoolitsesid enda eest.
Kolmandal kuningal oli ainult üks rüütel ja sellel üks kannupoiss. Lahingupäeva eelõhtul puhastas rüütel relvi ja kannupoiss tegeles söögiga.
Tollaste tavade kohaselt võitlesid kannupoisid ja rüütlid seisid kõrval ning kommenteerisid. Nii ka selles lahingus. Kannupoisid läksid omavahel võitlusse. Kui tolmupilv lõpuks hajus oli lahinguväljal seismas näha üksnes ühte meest – kolmanda kuningriigi rüütli kannupoissi.
Siit moraal! Täis kõht on võrdne sadade tühjade kõhtudega. Äkki on ka meil nii, et „rüütleid“ on rohkem kui tõsiseid „kannupoisse“ kusjuures need kannupoisid on tühjade kõhtudega samas kui rüütlid on üsna täissöönud.