Kolonel Hans

George Orwell on ütelnud, et nalja eesmärk ei ole alavääristada inimest vaid tuletada inimesele meelde, et ta on juba alavääristatud!

Võim, intelligentsus ja kooseluseadus

Margaret J. Wheatley on ütelnud, et … “liiga paljud probleemide-lahendamise istungid on muutunud lahinguväljaks, kus otsuseid tehakse tuginedes võimule mitte intelligentsusele.”
Täpselt nii see toimub ka kooseluseaduse menetlemisel Riigikogus. Kas selles on midagi üllatavat, tuleks küsida? Aus vastus on, et ei ole! Viimaste aegade traditsioonid ju! Kasutatakse võimu mitte intelligentsust olenemata sellest, et suurem osa küsitlustest on näidanud valijate vastuseisu selle seaduse eelnõule ja juristid on „põhja lasknud“ eelnõu seletuskirjas toodud põhjendused!
Otsuseid tehakse tavaliselt kas probleemide lahendamiseks või mingisse uude olukorda jõudmiseks. Viimaste aegade praktika näitab, et pähklinäkside võimukoalitsioonid on varjanud või eiranud probleeme, olenemata sellest, et neid ühiskonnas ikka aeg-ajalt tõstatatakse. Eiramiseks ja varjamiseks on hea kasutada puuk-uuringufirmasid mis riigi nisa otsas ripuvad ja vajalike järeldustega „uuringuid“ teevad, või palgatud kirjatsurasid, kes seitungites musta valgeks kirjutavad. Vähemalt niikaua on see võimalik kuniks probleemid igast nurgast koalitsioonile näkku ei karju. Isegi kui probleemi salamisi tagatubades tunnistatakse, kuluks 95% ajast probleemi süsteemseks analüüsiks ja üksnes 5% selle lahendamiseks. Käesoleval juhul pole probleemist ning selle adekvaatsest analüüsist midagi kuulda olnud kuid sellest hoolimata tahetakse teha otsus. Või õigemini on probleemiks see, kuidas vastuseisust mööda hiilida. Ehk siis 5% ajast on kulutatud (ühekülgsele) „probleemi“ käsitlemisele ja on 95% ajast kulutatakse otsustamisele. Kuid siis järgneb veel tagajärgedega tegelemine!

Kooseluseaduse puhul on pigem tegemist otsusega, mille läbi tahetakse jõuda uude olukorda. Kuid ka see eeldab põhjalikku analüüsi. Nagu ikka, tekitab iga otsus uued probleemid millega tegelemiseks peab olema valmisolek. Milline on see uus olukord, millised on kaasnevad probleemid ja tagajärjed ning kuidas neid lahendatakse, on vist hetkel üsna ebaselge ja mitmeti esitatud. Visiooni seaduse tekitatud „uuest ja paremast Eestist“ pole vist keegi näinud? Visiooni traditsioonide ja tavade lõhkumisest oleme kõik kuulnud. Kas kooselu seaduse eelnõu kaitsmiseks ja kaasnevate probleemide lahendamiseks on  igal selle toetajal valmisolek olemas? Eriti juhul, kui ühiskond lõheneb (õigemini lõhenemine jätkub) ja vastaseid on rohkem kui toetajaid? Loodan, et 5. Oktoobril, kell 1200, Toompea lossi ees toetajad seda ka kaitsevad … kui selleks on piisavalt intelligentsust mida praegustes diskussioonides asendab võim. Kas on olemas valmisolek võimu kaotamiseks ja valmisolek selleks, et probleemi asemel karjub näkku rahvas – need võivad olla ka tagajärjed mille üle ilmselt tagatubades mõteldakse? Või ei mõelda? Ma isiklikult arvan, et „uus ja parem Eesti“ saabub siis, kui mäepealsetel on rohkem intelligentsust kui võimu! Ning rahvaga arvestamist! Toetuse ostmise aeg hakkab ehk tasapisi mööda saama?

Lahinguväljal näeme rsk

kolonelHans • september 23, 2014


Previous Post

Next Post

Lisa kommentaar

Your email address will not be published / Required fields are marked *