Kolonel Hans

George Orwell on ütelnud, et nalja eesmärk ei ole alavääristada inimest vaid tuletada inimesele meelde, et ta on juba alavääristatud!

Targa inimese mõtteterad – Ülo Vooglaid otsustamisest

Nii rumalaid on Eestis vähe, kes ei saa aru, et ei saa aru, mis toimub ja ei tea, et valimiste asemel on siiani tegelikult toimunud valimistemängud. Meil on aja teada ja hakata arvestama, et inimeste vastutustunne ja aktiivsus kujunevad läbi otsustamise. (NB! Jutt on OTSUSTAMISEST, mitte otsuste vastu võtmisest). Vastu saab võtta seda, mida teised on teinud. Selleks, et inimesed hakkaksid üldse arutlustes ja otsustamises osalema, on vaja päris palju eeldusi.
Vaja on:
1)    tunda, et kõnealune küsimus on oluline, et sellest, milline otsus tehakse, sõltub väga palju;

2)    olla küllalt vaba ja iseseisev selleks, et sõnastada ja avaldada oma arusaam, kartmata kellegi poolt ei otsest ega kaudset ahistamist;

 3)    olla küllalt haritud ja informeeritud, et saada aru probleemist (tegeliku ja vajaliku vastuolust)  ja selle avalikest ning varjatud, otsestest ja kaudsetest, lokaalsetest ja globaalsetest põhjustest ning muudest seostest;
 4)    olla küllalt kogenud, et näha ka kõnealuse probleemi ja selle seoste taha (st orienteeruda metasüsteemide süsteemis), aimata (ette näha ja ära tunda) võimalike lahendusvariantide võimalikke tulemusi ja tagajärgi;
 5)    olla küllalt tark, et avastatud põhjused süsteemiks põimida  ja siis need ka selgelt, täpselt ja lühidalt sõnastada;
6)    olla küllalt julge (või uskuda, et on kaitstud), et kõnealune probleem koos selle põhjustega (kausaalsete ja funktsionaalsete seoste süsteemina) avalikustada;
 7)    olla altis otsustama ja vastutama selle otsuse täitmisega kaasneva te tulemuste ja tagajärgede, sh avalike ja varjatud, lokaalsete ja globaalsete, otseste ja kaudsete seoste ja sõltuvuste eest.
Selleks, et tegelikult produktiivselt toimida, on vaja kujutada ette:
 1)    võimalikke alternatiive ja leida see suund (siht), mis oleks edasiliikumisel optimaalne;
 2)    mida (milline olek või seisund kui eesmärk, so kui n-mõõtmeline ruum) oleks vaja seada igas etapis ja terviku suhtes;
 3)    kuidas eelseisev tegevus edasi-sidestada, st millistesse protsessidesse (kellele, millal, milleks?) peaks kõnealuse protsessi väljund (tulemus) sobima sisendiks;
 4)    milliseid (materiaalseid ja mittemateriaalseid) ressursse ja tingimusi on vaja selleks, et sihiteadlikult tegutseda nii lähemas kui ka kaugemas tulevikus ja  saavutada eesmärgid sobivaks ajaks;
 5)    millistel eeldustel (kus, millal ja kuidas) oleks võimalik vabaneda vanadest (nüüd juba kõlbmatuks vananenud) arusaamadest, tavadest-kommetest, printsiipidest, asjadest, süsteemidest, struktuuridest jms;
 6)    kuidas eelseisvad tegevused ja protsessid tagasi-sidestada, st kuidas koguda küllalt operatiivselt küllalt esinduslikke ja usaldatavaid  andmeid, neid analüüsida ja arvestada analüüsi tulemusi edasises tegevuses;
 7)    millised tagajärjed võivad kaasneda kavandatud muudatustega ja milliseid meetmeid oleks vaja võtta tagajärgede vältimiseks (vähendamiseks ja/või kompenseerimiseks);
 8)    milline võiks olla (peaks olema) see (põhi)protsess (ajalises järgnevuses ja loogilises seoses olevate sündmuste järjepidev jada), mis saaks viia eesmärgi saavutamisele sobivaks ajaks, mõistlikuks peetavate kulutuste ja minimaalsete tagajärgedega;
 9)    millised abiprotsessid, täiendprotsessid, kõrvalprotsessid, sh sundprotsessid on vajalikud selleks, et põhiprotsess saaks rahuldavalt ja tulemuslikult kulgeda;
10)    milliste põhimõtete (printsiipide) kohaselt oleks vaja tegutseda;
 11)    mille alusel (milliste kriteeriumide põhjal) oleks võimalik ja vaja hinnata tegijaid, tegevusi, tulemusi ja keskkonda;
 12)    kuidas koguda meeskond, kes suudaks ja tahaks olla hoolivalt nõudlik, suudaks üksteist innustada ja rikastada, olla täpne, õiglane, järjekindel ja ustav oma rahvale;
13)    olla kultuuriseostes avatud uuele ja suletud igaliiki hullustele;
14)    kuidas vältida kapseldumist – isoleerumist ja stagneerumist…

Petuskeemide kaudu „valituks“ osutunud isikud loodavad, et kui nad häält ei tee ja iseseisvalt midagi ette ei võta, siis saavad nad Toompeal, nagu kuldid rukkis, oma neli aastat enam-vähem hästi ära istutud. Ühiskonnas aga süveneb seetõttu võõrdumine, apaatia ja hoolimatus, võõrandumine ja agressiivsus. Sotsiaalsetest pingetest ja nende põhjustest ei ole uues koalitsioonileppes poolt sõnagi. Koalitsioonileppes on mitmel puhul puudutatud alkoholi ja alkoholismi, aga ei ole puudutatud alkoholismi  jt ühiskonda ruineerivate pahede põhjuseid ega meetmeid nende põhjuste vähendamiseks (suunda nende kõrvaldamiseks).

kolonelHans • mai 22, 2014


Previous Post

Next Post

Lisa kommentaar

Your email address will not be published / Required fields are marked *