Kolonel Hans

George Orwell on ütelnud, et nalja eesmärk ei ole alavääristada inimest vaid tuletada inimesele meelde, et ta on juba alavääristatud!

Pidasime näoraamatus maha luulesõja. Vaat mis välja tuli

Margo Vaino …
selle karmi kuumaga
mul on elu joones;
tänasest ma olen
tallinna külmhoones!

Hannes Toomsalu …
keset külmi piimatooteid
külmutatud kala
täitsa jäiseid lehmakoote
ja kõike muud mis vajan

Katrin Martinson …
läheks ise sinnagi,
aga pole jaksu.
jahutan end õllega,
toidan kõhtu paksu.

Hannes Toomsalu …
õlut aga külmahoones
kusagilt ei leia
ja viina ega konjakit
nad kuradid ei hoia
sestap piirdun üksnes ma
külmutatud staffiga

Katrin Martinson …
no sellest pole üldse lugu,
mul kodus ise külmik.
ma täidan seda rõõmuga
ja kaitsen su eest kiivalt.

Stella Orgusaar …
lähen õue tagasi,
juba päike loojub,
siin saan kasta kenasti
kurku mis mul koorub,
õlugi mul külmikus
ootab juba ammu,
kodu poole sean ma nüüd
kiirelt oma sammud.

Hannes Toomsalu …
mul maffiamehed tuttavad
su kodule nüüd sihin nad
ja külmiku mis valvad sa
nad kähku sisse hiivavad
aga sõber Margo me
külmikusse jätame

Stella Orgusaar …
ta istub seal ja luuletab
meile kauneid salme
ja siis me loeme huviga
kõike mis on valmis
ja õlleke jääb joomata,
ei seda tarbi ta kuid kommid vot,
peab kuskile peitu panema:)

Katrin Martinson …
kui oskad hästi pugeda
ja kraapsujalga teed.
siis annan sulle pudeli,
ehk annan teise veel.
ja Margo jääbki külmhoonesse,
kus ootab oma tundi,
ehk ostab mõni õnnelik ta
ja teeb tast oma vangi

Hannes Toomsalu …
Nüüd lugulaul on otsa saand
Ja Margo maha müüdud
Sest külmahoone poliitika
Loeb kaupu mis on käitud

Ja siis järgmisel päeval veel korra uuel teemal
Margo Vaino …
rannas pikutavad rõõmsalt Tshuk ja Gek
päike lõõmab pähe, suus on tsheburek
kummimadrats loksub laineil nagu mängukann
madratsilt on kadunud isake Ivan
õlu, disko, meelas mulin ehib rannaäärt
keegi nobe vana piilub neiu säärt
vinge tagumiku kõrval ähib tolmund tuvi
see on meie pelgurand, see on meie suvi

Hannes Toomsalu …
stromkal õhtutigi, on elu täies hoos
löötsa tõmbab ljonja, vladik ainult joob
ujuma siis läheb, paljas vassilissa
pidu peab ju käima, nagu venes ikka

Stella Orgusaar …
kui päike pilve taha läeb,
ei napsumeestel lõppend päev,
kõik kuskilt välja ronivad
ja rannaski veel tsillivad
mõmin siin ja mõmin sääl,
mitte ainult ranna pääl
alles hommikul kui valge,
vaikust nautida sa võid,
pole ljonjat, vasjat, vanjat,
mere äärde minna võid

Hannes Toomsalu …
vaikus aga pahtihti ongi üsna petlik
siis kui hommikune päike idataevast ehib
kibuvitsapöösa alt tõuseb nägu pohmakane
ljonja ärkamine rannal tundub üsna vaevaline
ta hommikune peeretus ja oksenduse kära
su varajase vaikustunni rikub kindlalt ära

kolonelHans • juuli 13, 2010


Previous Post

Next Post

Lisa kommentaar

Your email address will not be published / Required fields are marked *