Kolonel Hans

George Orwell on ütelnud, et nalja eesmärk ei ole alavääristada inimest vaid tuletada inimesele meelde, et ta on juba alavääristatud!

Raske valik

Ühel päeval, kui Heimar mööda Tallinna ringi patseeris ja imeilusaid kohukeste plakateid silmitses, jäi ta musta Mersu alla ja sai surma. Heimari hingeke lendles taevasinasse ja jõudis Paradiisi väravate ette, kus oli valves Püha Mupo.

„Tere tulemast Paradiisi“, tervitas teda Püha Mupo. „Enne kui me saame sind Paradiisi lubada, tuleb meil lahendada üks pisuke probleem. Nii kõrgeid ülemusi on siinkandis väga harva näha ja me ei ole päris kindlad, mida teiesugustega peale hakata.“
„Pole probleeme, lase mind ainult sisse“, vastas Heimar.
„Sedapsi et, nii lihtne see ka ei ole“, raputas Püha Mupo pead. „Mul on oma ülemus, kes karmid käsud ja korraldused on andnud. Me teeme nii, et võimaldame sul veeta ühe ööpäeva Põrgus ja ühe ööpäeva Paradiisis. Peale seda valid sa ise kus ja kuidas tahad oma igavikku veeta.“
„Tõesti, ma olen juba oma valiku teinud. Ma tahan olla Paradiisis“, anus Heimar.

„Mul on kahju, aga ka siin kehtivad reeglid.“ Õelnud seda, juhatas Püha Mupo Heimari lifti ja vajutas nupule „Põrgu“. Heimar sõidab ja sõidab ning jõuab lõpuks sügavale Põrgusse. Uksed avanevad ja põrgukuumuse asemel leiab Heimar ennast rohe-roheliselt muruväljalt. Väljaku serval seisab kaunis klubihoone ja selle ees, tule taevas appi, on kõik Heimari paremad sõbrad. Edgar, Jakko, Heido, Aivar, Nelli, Evelyn, Olga, Valeri, Vladimir ja Ain olid need, kes kohe silma torkasid. Ja paljud teised, kõik ümbritsetud imekaunitest noortest neidistest. Kõik olid riietatud maitsekatesse õhtutualettidesse, paistsid õnnelikud ja jutlesid, ise vaikselt veini libistades. Nähes Heimarit, tormasid nad teda tervitama ja kallistama ning meenutama aegu, kus nad kõik said kuulsateks, ilusateks ja rikasteks. Ajaviiteks mängiti golfi ja peale seda serveeriti seltskonnale maitsev seitsmekäiguline mereandidest õhtusöök. Ka Kurat oli kohal. Tundus olevat väga sõbralik vennike. Kallistas kõiki, lõi tantsu ja jutustas naljalugusid. Sellises sõbralikus ja lõbusas keskkonnas lendas aeg aga valguskiirusel ning 24 tundi Põrgus hakkas läbi saama. Heimar kallistas ja embas kõiki, eriti kauneid neidiseid, ja sõitis liftiga taevasse.

Lift muudkui tõusis ja tõusis kuni peatus Paradiisi väravate ees. Püha Mupo juba ootas teda. „Nüüd saad veeta ööpäeva Paradiisis ja peale seda pead tegema valiku.“
Järgmised 24 tundi veetis Heimar grupi rahulolevate kodanikega, kes lendlesid pilvelt pilvele, mängisid harfi, lugesid luuletusi ja laulsid. Heimar tundis ennast Paradiisiski päris hästi ja enne kui ta arugi sai, olid 24 tundi möödunud. Püha Mupo püüdis Heimari ühelt pilvekeselt kinni ja ütles: „Nüüd oled sa veetnud päeva Põrgus ja päeva Paradiisis. Sa pead valima millist igavikku sa endale tahad.“ Heimar kaalus ja kõhkles minutikese ning lõpuks vastas: „Paradiis on päris kena ja meeldiv kohake kuid mulle tundub Põrgu natuke parem ja huvitavam. Ma valin Põrgu.“

Püha Mupo juhatas Heimari jälle lifti ja saatis ta Põrgusse. Heimar sõidab ja sõidab ning jõuab taas sügavale Põrgusse. Uksed avanevad kuid rohe-rohelise muruvälja asemel vaatab talle vastu prahti ja rämpsu paksult täis ning lõputuna tunduv betoonplats. Kõik tema sõbrad olid räbalates ja räpased ning korjasid rämpsu kokku. Tuld ja tõrva sülgav Kurat tuli Heimari juurde, haaras tal kõrist ja kraaksatas: „kohe tööle“. Vaevaliselt hingates küsis Heimar Kuradilt: „Auväärne Kurat, ma ei saa aru. Alles eile olin ma siin. Kõik oli ilus roheline, me veetsime lõbusalt aega ja sõime suurepärast õhtusööki. Meid ümbritsesid noored ja kaunid neidised kuid täna on siin üksnes vanad krõnksud. Mu sõbrad näevad välja nagu kerjused. Ning kõik kohad on risu ja rämpsu täis. Mis on juhtunud?“

Kurat vaatas Heimarile otsa ja muigas irooniliselt. „Eile oli meil valimiskampaania aga täna sa oled meid juba valinud“, ütles Kurat ja läkitas Heimari jalahoobiga prügi korjama.


Seest netihõnguline, pealt kodukarvaline.

AnekdootPoliitikaValimised

kolonelHans • aprill 21, 2010


Previous Post

Next Post

Lisa kommentaar

Your email address will not be published / Required fields are marked *