Kolonel Hans

George Orwell on ütelnud, et nalja eesmärk ei ole alavääristada inimest vaid tuletada inimesele meelde, et ta on juba alavääristatud!

Sõjaline planeerimine laiadesse massidesse – 2. õppetund

Eelmises õppetunnis me vaatasime lähemalt infooperatsioone. Nagu sai juba mainitud on NATOs doktriinijärgselt tegemist operatsioonidega, mis on suunatud vastase laiade masside mõjutamiseks. Ning et meie Eestis oleme selle edukalt adopteerinud tsiviilühiskonda oma karvajalgade ja siresäärte mõjutamiseks. Kuid NATO arsenalis on veel olemas teist liiki ajuloputusoperatsioone, niinimetatud psühholoogilised operatsioonid, millede eesmärk on vastase poliitilise ja sõjalise juhtkonna mõjutamine. Laisa suuvärgiga inimesed armastavad neid operatsioone kutsuda ka psyops-ks. Elutargad planeerijad kasutavad mõlemaid ikka käsikäes – et vaenlase tänased juhid kaoksid mis siis võimaldaks massidel uued luuad pukki panna.

Loogika ütleb, et kui me räägime psühholoogilisest kaitsest, peaks keegi meid psühholoogiliselt ründama ehk siis kasutama psyops-e. Nagu me hiljuti nägime, saabusid psühho-vidinad läbi paljukiidetud Eesti julgeolekupaberi meie laiade masside kaitsesse. Analoogselt infooperatsioonidega, on psyopsid eestlaste kätte jõudes muundunud millekski, mida NATO oma halvemates unenägudeski poleks osanud ette näha. Lisaks poliitilisele ja sõjalisele ladvikule kaitseme psühholoogiliselt veel rahvast, riiki, ühtekuuluvustunnet, kultuuri, jms. Inimesed, kes tahavad säherduse suuremastaabilise ülesande lahendada, peaksid lugema Olavi Paavolainen’i rapsoodiat „Külalisena Kolmandas Reichis“. Selles kirjatükis on kirjeldatud erinevaid meetodeid kuidas taolist keerukat ülesannet on ajaloos lahendatud. Elutargad ütlevad ikka – õppige ajaloost. Tuleviku ennustamise teooriaid on emakesel maal mitmeid ja enamus neist analüüsib minevikku selleks, et ennustada tulevikku. Isiklikult eelistan Hegeli lähenemist – areng toimub spiraalikujuliselt, ajalugu kordub perioodiliselt ning teatud aja möödudes jõuame uuesti mõnda ajaloos eksisteerinud ajahetke, õigemini selle kohale või alla. Ainult, et see ajaloohetk võib olla rohkem arenenum, rafineeritum ja digitaliseeritum, või siis vastupidi. Seega pole ajaloost õppimine ja ajaloo sündmustest ideede varastamine patuasi. Reaalsuse huvides tuleb lihtsalt lisada juurde natukene ajavaimu.

Kas tavainimene tunnetab psühholoogilisi rünnakuid? Normaalses situatsioonis psühho-terroriseerib sind abikaasa, naaber või ülemus. Siinkohal on tegemist üksikisiku vastase psühholoogilise ründega millele meie oma ühiskonnas enam ammu tähelepanu ei pööra. Kuid kuidas ikkagi rünnata kogu ühiskonda? Eriti olukorras kus paljud teadmamehed väidavad, et meil on kaks Eestit ja et meie juhid on ennast distantseerinud rahvast ning elavad omaette maailmas, milles valitseb majandusõitseng ja kus kasvavad pudrumäed ning voolavad piimajõed. Nendes tingimustes on väga keeruline, kui mitte võimatu, julgeolekupaberis kirjeldatud psühholoogilist kaitset teostada. Seda muidugi juhul, kui me ei kasuta Kolmanda Reichi meetodeid ühiskonna eelnevaks teerulliga ühtlustamiseks ja alles seejärel asuksime psühholoogilisele kaitsele vastloodud status-quo säilitamiseks. Militaristlikele ajudele, eriti kui neisse on süstitud erinevaid militaristlikke põhitõdesid, ei ole kõikehõlmav psühholoogiline kaitse summagi arusaadav. Seetõttu juurdleks natukene doktrinaalse ja meie kodukootud psühholoogilise kaitse üle kasutades abimeestena mõningaid näiteid meie imeilusalt Maarjamaalt.

Meie suur idanaaber on tõenäoliselt ainuke, mis on võimeline tekitama situatsiooni kus kõik vajavad kaitset. Kui nüüd Putin Moskvas vähegi kõvemini peeretaks, läheks meil teatud seltskond ärevile ja nad hakkaksid kõiki veenma, et tankimootorid käivitati ja kohe-kohe vankad tulevad. Kui küsida ülejäänud inimeste käest, et kas juba tulevad, ei tea nood asjast haisugi. Venelased ise aga pigistavad peenikest naeru – jälle sai Balti tiigrit torgitud ja küll see oma tõmblemistega ükskord ise ennast Vene karmanisse ära tõmbleb. Samalaadseid näiteid saaks vist mitmeid kuigi siit ei tule just esile kõikehõlmava psühholoogilise ründe- ja kaitsemomente. Igaks juhuks tasuks ehk ära peita need kodanikud, kes Putini peeretuses tuumasõda näevad ja ühiskonda sellega hüsteeriasse üritavad viia.

Teisena vaataks, mida rahvas peab psühholoogiliseks ründeks. Kõige õigema ja kaasaegsema vastuse saaksime, kui saadaksime Kanal 2 tänavaile uurimaks, et kelle või mille eest inimesed ikkagi vajaksid psühholoogilist kaitset? Kuna selline võimalus meil puudub, tulevad kasuks igatsorti avalikud uurimused, jms. Viimases näiteks hinnati kõige ebausaldusväärsemateks kuulsat maratoonarit, tuntud seadusemeistrit ja tulevast Kreeka rahandusministrit. Mõnes varasemas uuringus on rahvas hinnanud kõige ebausaldusväärsemateks moodustiteks valitsuse, riigikogu ja erakonnad. Kui asi on nii, siis mulle on kindlasti psühholoogiliseks surveks see, kui mind juhivad tegelinskid keda mina ja teised ei usalda. Põhjustatud ebakindlus on ju üks suuremaid stressi allikaid, mis võib lõppeda südameprobleemide või millegi hullemaga. Selle näite juures me ilmselt juba näeme vajadust rahvast psühholoogiliselt kaitsta. Kuid samas on juhid ise endaga rahul ja kodukootud psühholoogilise kaitse seisukohalt pole ilmselt tegemist kõikehõlmava kaitsega. Kuidas me nüüd saaksime kõik viia selleni, et kõik vajaksid kaitset? Preventiivses mõttes, et me kõik ei läheks stressi ja ise oma ühiskonda hävitama ei hakkaks. See aga on juba miljoni-krooni küsimus. Valida teised juhid? Uued tulevad samasugused, võib-olla veel hullemad. Ajaloo peerukottidest diktaatorite lahendus olnuks lihtne ja üheselt arusaadav – üks või teine pool tuleb sundida omi seisukohti muutma kasutades selleks nende samade diktaatorite rikkalikku ajalooliste meetmete pagažit. Võib-olla siinkohal oleks paslik õppetunni kuulajate poole pöörduda ning jätta küsimuse vastamine ja kommenteerimine neile koduseks ülesandeks.

Kui nüüd unustada kodukootud psühholoogiline kaitse ja lähtuda NATO doktriinist siis on meil ilmselt näiteid võtta küllaga. Meeldetuletuseks – psyopsid on suunatud poliitilise ja sõjalise ladviku vastu. Ja see seltskond on üsna tibatilluke võrreldes eestimaalaste arvuga. Tasub uurida avalikku meediat ja vaadata, et kellele ja kui palju antakse pasunasse. Need primadonnad siis ilmselt vajavad ka kõikse enam kaitset. Ärapanija fännina võin üsna julgelt väita, et selle saate suurimateks „staarideks“ tunduvad olevat Samba-Jaak ja Ninasarvik. Mis on iseenesest huvitav fenomen kuna mõlemat ümbritseb suur tšinovnikute armee, mis peaks neid igast sitast päästma. Võib-olla on see abivägi võtnud otsuste tegemise endi kätesse üritades teha just selliseid, mis bossidele au ja kuulsust peaksid tooma. Kui aga kihva läheb siis astub boss eestlase rahvusjalanõudesse ja läheb plekikolina saatel üksi džotile. Tundub, et see teema vajab kindlasti analüüsimist järgnevates õppetundides. Nagu ninasarvikutel ikka, on Ninasarvikul paks nahk ja teda ilmselt see pidev nokkimine palju ei kõiguta. Tema kaitseks poleks nagu muud pakkuda kui hankigu endale veel soomusrüü mis peaks ka viimased torked eemale tõrjuma. Raskem juhus on Samba-Jaaguga. Nagu kõikide alfa-isaste puhul, on ka temal üüratu soov särada universumis nagu teine päike. Ärapanijad seda aga teha pole lasknud – pakuvad talle taskulampi ja kutsuvad sellega pimedatel sügisöödel sammast valgustama. Kui särada ei lasta, siis lööb alfa-isasele stress pähe ja see on ohtlik. Nii tema oma tervisele kui ka ümbritsevatele. Võib tekkida hirmus kättemaksuiha või siis tahtmine muuta maailm selliseks, mis kuuletuks igale tema sõrmeviipele. Vot sellist meest peaksime kindlasti psühholoogiliselt kaitsma, ei saa ju head inimest stressamisest raisku lasta minna. Lahendeid tema psühholoogiliseks kaitseks peaks siinjuures leiduma erinevaid ning tingimata ei pea kasutama midagi ajaloolist peerukottidest diktaatorite tööriistakastist. Esimese asjana tasuks Samba-Jaagul mõneks ajaks aeg maha võtta ja pagendusse minna. Lenin’gi käis Poolas ja Soomes ning nagu näha, ega tema kuusus sellest kannatanud. Ärapanijad meil nagunii haugi mäluga – mis silmist see meelest. Soovitaks veel katsetada iseloomu muutmist olenemata vanarahva tarkusest, et kõverat puud sirgeks ei vääna. Hollandi aiandusspetsialistid on selle tarkuse ümber lükanud ja on näidanud, et kõik on tänapäeval võimalik. Näiteks seda Samba-Jaagu reljeefset kõnepruuki ongi viimasel ajal palju vähem kuulda olnud.

Õppetunni lõpuks vaataksime veel ühte suuremamastaabilist psyopsi, mis avalikult käivitati üsna hiljuti – „Erakonna Ühtne Eesti Suurkogu“. Kuna see psyops on alles algusjärgus, on veel vara teha ennatlike analüüse ja prognoosida tulemusi. Samas on esimesed suurte ja vägevate kommentaarid, hirmud ja kartused ning muu näidanud, et operatsioon on alanud väga efektiivselt. Lootus sõnavabadusele ning paremale ja ühtsemale tulevikule, on laiades massides taas tekkima hakanud. Kindlasti me analüüsime seda operatsiooni tulevikus ja ega me ka tea kas täna selgelt äratuntav psyops võib lõppeks osutuda hoopis petteoperatsiooniks varjamaks midagi suuremat ja lootustandvamat.

Õppetunni lõpuks soovitaks lugejatel jätta blogisse omapoolsed näited psyops-dest ning oma nägemused psühholoogilise kaitse korraldamise võimalustest. Ise pean aga mõnda aega tegelema jätkuvat pensioniaanaga. Kurjad keeled räägivad, et Hallis Majas on sündimas salaplaan kus sõjardite õigustatud ootus tahetakse kohe ja kiiresti jalge alla tallata. Mis siis ühtlasi tähendaks ka surmahoopi õigusriigile. Nüüd ei aita vist enam muud, kui tuleb kirjutada märgukiri Riigikogu Riigikaitse Komisjonile, Õiguskantslerile, Euroopa Liidu Ombudsmanile ja palgata advokaat, et Halli Maja tegemised võidukalt Euroopa Kohtuni välja viia.

kolonelHans • märts 28, 2010


Previous Post

Next Post

Lisa kommentaar

Your email address will not be published / Required fields are marked *