1

Väljamaahõnguline sõber

On mul üks selline. Elanud ja töötanud igaviku Euroopas ning näinud sealset eluolu ja tegemisi. Täna on ta ühe jalaga Maarjamaal, teise jalaga konnasööjate vabariigis kuid kolmanda jala asukoha kohta puudub mul igasugune informatsioon. Trehvame küll harva, kuid seda meeldejäävamad on tema tähelepanekud meie elu-olu kohta. Kui külas käib, siis ikka koeraga. Kas tema on koeraga ühte nägu või vastupidi, ei ole sarnasuse tõttu võimalik tuvastada. Ja kui mina tal külas käin, siis on mul püksid paksult koerakarvu täis. Õpetatud koer, külas käitub viisakalt ja ei nühi mööda majaperemehe pükse. See-eest tunneb kodus ennast peremehena ja teeb mis tahab.

Kui sõber külas käib siis räägime Eestist ja maailmaasjadest. Olen minagi nats ilma näinud aga tema ilmselt palju rohkem. Saame võrrelda mis siin head ja mis halba. Vahetevahel tundub, et halba on rohkem kui head. Eriti siis, kui keegi on mingi üleriigilise lollusega hakkama saanud. Kuid alati on parem seal kus meid ei ole. Vahetevahel oleme aga maailmaparandajad, mõtleme kuidas halba heaks muuta. Aga see on nagu ikka – kõik teised on lollid aga meie oleme need kõikse taibumad. Tüüpilised eestlased, kui kaks saavad kokku siis nad moodustavad vähemalt kolm erakonda, kusjuures igal neist on üksteisest täiesti erinevad programmid ja põhikirjad. Aga hiljuti rääkis ta mulle eurost.

Saksamaal arvestati täpselt mark ümber eurodeks kehtiva kursi alusel. Kõik olid happid. Kuid poole aasta jooksul hakkasid juhtuma imed. Paljud hinnad hakkasid vähehaaval ennast koguma ning poole aasta möödudes said numbriliselt samaks kui marga ajal. Rahvakeeli – hind kahekordistus. Mõned firmad jäid ellu, mõned läksid pankrotti. Rahvas hakkas valima kohti, kus oli hea kvaliteet ja normaalsed hinnad. Need jäid ellu, hinnatõstjad hukkusid. Kuid ellu jäid ka paljud kõrgemad hinnad. Prantsusmaal oli seevastu teistsugune olukorda. Franke mahtus palju ühe euro sisse nii nagu ka Eesti kroone mahub. Hinnad lettidel vahetusid samuti nagu Saksamaal, kursi järgi kuid hindade kahekordne kosumine jäi ära. Seevastu toimus sala-hinnatõus. Näiteks, kui jogurtitops frangist eurosse arvestades maksis 91 eurosenti siis mõne aja möödudes maksis see 95 eurosenti. Euro arvestuses see 4 senti nagu ei tundugi midagi. Kui me aga mõtleme seda näidet Eesti kroonis, siis hind tõusis lühiperspektiivis üle 60 Eesti sendi. Lihtne on seda teha euro tuleku algusaegadel kui meil ei ole veel „eurotunnetust“. Vot sellised asjad toimusid. Hea, kui me seda teaksime ja oskaksime hinnatõuse tähele panna. Siis saab vähemalt õigel ajal lokku lüüa. Küll siis appi tulevad need võimsad ja vägevad, kes avalikult garanteerisid, et euro tulekuga hinnad ei tõuse.