Kolonel Hans

George Orwell on ütelnud, et nalja eesmärk ei ole alavääristada inimest vaid tuletada inimesele meelde, et ta on juba alavääristatud!

1

Kolonel Hans trehvas kol-ltn Hannes Toomsalu ja pani tal sõrmed sahtli vahele.

Oli ilus päikesepaisteline päev ja kolonel Hans otsustas jalutama minna. Ikka selleks, et Tallinna linn üle kontrollida ja vaadata, kas Ülemiste vanake oma uputamisetööd juba tegema pole hakanud. Äkki on Tallinn valmis saanud sest eelmisel aastal polnud city-s uusi hooneid kerkimas näha. Sattus kolonel oma tuuril PERH’i juurde ja kontrollis möödaminnes, kas inimesed ikka kasutavad parkimisröövlite vastaseid kleepse. Kasutasid küll. Mis röövlitel üle jäi, seisid teised nõutute nägudega platsidel ootel, et ehk keegi loll ilma kleepsuta tuleb. Saaks siis nagu hagijate kari selle õnnetu kallale karata ja ta liikumisvahendi võlanõuetega üle külvata. Kõikide nendega, mis teistele panemata jäid! Varbad hakkasid külmetama ja otsustas kolonel haiglasse sooja minna ning natuke uhiuut haiglakorpust uurida. Uksed käivad ise kinni-lahti, klaas ja uued liftid, puhtad põrandad – täitsa “in” värk. Kuna kolonel oli viimased aastad üksnes sõitnud liftiga, mille liikumiskiirus võrdub teo liikumiskiirusega kapsalehel, otsustas ta teha ühe sõidu haigla vastsete tõstemasinatega. Pika sõidu tarbeks valis ta kõikse kõrgema korruse ja vajutus nuppu. Kuid pikast sõidust ei tulnud välja midagi, lift jäi kolmandal korrusel pidama ja meditsiiniõed lohistasid lifti käru kodanikuga, kes väljanägemise järgi oli vastselt noa alt läbi käinud. Silmad teisel narkoosist grillis ja hägused kuid kuidagi tuttav oli see sihverplaat kolonelile. Pingutas oma altzheimerist puretud mälu, ja näe meelde tuli. Tegemist oli tuttava kolonel-leitnantiga kaitseväeteenistuse päevilt. Lift peatus 5. korrusel ja õed hakkasid käru liftist välja lohistama. Kolonel, abivalmis džentelmenina, pakkus oma abi, endal mõttes leida paras moment kuidas kolonel-leitnandilt saada kätte tema kommentaarid viimasel ajal ajakirjanduses toimunud kaitseväe pensionite teemalise diskussiooni kohta. Näitas kolonelleitnantki äratundmise märke ja kaunitele medõdedele näis loomulik, et kolonel jäi haigega palatisse vestlema. Kolonel kui aus inimene, tegi kohe selgeks mis teda huvitab ja ega kolonelleitnantki väga vastu punninud ning soostus küsimustele vastama ja kommenteerima.

Kolonel Hans (KH): „Kuidas läheb, saabast pole veel saanud?“
HT: Näed, tervis andis saapaga. Lahkumispäev juba paberites. Andsin tervise nooremast peast riigile aga oleks võinud natuke enne järele mõelda. Soovitus noorematele – ärge järgige minu eeskuju.

KH: „Väidavad ju mitmed, et sinusugustele on kontoritööd piisavalt?“
HT: „Enne seda tuleb lauani pikalt mudas roomata. Kui jõuadki kohale siis ikka terve rühmaga, toole jääb tipu lähedal vähemaks ja tahtjaid palju. Ja ega toolile mõistuse järgi valita, ikka musklite ning tervise järgi. Üks endistest peameedikutest rääkis, et kaitseministeerium pidavat juba mitmendat aastat vanusegruppide järgi tervisenõudeid diferentseerima kuid täna on tulemuseks jätkuvalt ümmargune null.“

KH: „ Teeks nüüd nii, et mina loen ette lõigu mõnest artiklist milles targad ja nutikad kaitseväelaste pensionite üle arvamust avaldasid ja sina kommenteerid nende arvamust. Alustaks siis kohe?“

KH: 26.02.10. EPL Sotsiaalminister Hanno Pevkur: „Kui noor mees tuleb kaitseväe teenistusse, siis ma ei usu, et tema elukutse valikul on määravaks see, millal ta pensionile peaks saama.“
HT: Lugupeetud ministrihärra. Vaadake soovijate arvu kaitseressursside ameti ukse taga ja Te võite tõdeda, et ka täna, masu ajale, ei ole suurt tungi kaitseväe teenistusse. Mõni aeg tagasi oli ca paarsad inimest kes märkisid ennast huvilisena, sadakond neist kirjutasid avalduse ja lõpuks jäi alla kümne, kes ühinesid kaitseväega. Osad inimesed soovivad missioonidel osaleda selleks, et iseseisva elu alustamiseks kapitali teenida või siis elujärge parandada. Enamus neist ilmselt ei mõtle pensionitest. Teised aga, kes valivad professionaalse sõjaväelase elukutse, teevad omale selgeks millised saavad olema teenistuse tingimused ja millised on nende jaoks sotsiaalsed garantiid, ning nende jaoks on pension väga oluline. Reeglina sisenevad nad teenistusse läbi õppeasutuste kuhu võtsime eelmisel aastal vastu 48 kuigi lootsime enamat.

KH: 26.02.10. EPL: Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli: „Sõjaväelastel on ju niigi piiratud elukutse: nad ei saa osaleda poliitilises elus ega ärielus. Riik omakorda kompenseerib piiranguid tagatistega. Kui tagatisi võetakse vähemaks ja piirangud jäävad samaks, siis läheb asi tasakaalust välja.“
HT: Tõene väide. Võrreldes meie kaitseväelaste piiranguid ja vabadusi mitmete Euroopa riikide sõjaväelaste omadega, jääb mulje nagu elaksime totalitaarsusesse kalduvas riigis. Ka praegu ei räägi keegi veel piirangute vähendamisest vaid ikka üksnes garantiide vähendamisest.

KH: 26.02.10. EPL: Politsei ametiühingujuht Ele Nuka: „Politseinike pensionile mineku iga lükati alates selle aasta 1. jaanuarist viie aasta võrra pikemaks ehk 55. eluaastani, mistõttu on raske uskuda, et valitsus nüüd politseinike eritingimused üldse ära võtta tahaks.“
HT: Lugupeetud ametiühingujuht. Märtsi alguse projekti järgselt on see väide tõene nende suhtes, kes olid politseis teenistuses enne 01 jaanuari 2010. Erinevalt kaitseministrist, suutis siseminister tagada, et teenistuse olevatel politseinikel oleks õiguspärane ootus tagatud. Millised on käesoleval aastal politseiteenistusse tulijate teenistustingimused, saate ilmselt teada peagi.

KH: AK, 26.02.2010 väitis kaitseminister Jaak Aaviksoo, et „… Kaitseväelaste puhul ei saa juttu olla lihtsalt pensioniea tõstmisest, kaitseväe spetsiifikas tuleb arvesse võtta ealisi võimalusi ja motivatsiooniskeeme.“
HT: Kaitsevägi on üles ehitatud karjäärisüsteemi printsiibil. Teatud tasemest alates saavad edasi üksnes paremad ja ainult ühest saab Kaitseväe Juhataja. See tähendab, et kriteeriumitele mittevastavad või vähemvõimekad langevad välja ammu enne 65 eluaastat. Kui nendel inimestel puuduks garantii tulevikuks, valiksid nad kaitseväeteenistuse asemel midagi muud. Suhteliselt väike palk kõikide seadusandlikke ja teenistuse eripärast tulenevaid piirangute juures motivatsiooni ei tekita. Majandusõitsengu perioodil oli kaitseväe „iive“ negatiivne.

KH: AK, 26.02.2010: Sotsiaalminister Hannu Pevkur. „… Kui ühtegi otsust vastu ei võeta, käib selline eripensionide süsteem Eesti pensionisüsteemile ilmselgelt üle jõu. Selleks, et seda mitte midagi muutes välja vedada, tuleks kas tavapensione vähendada, mida ma võimalikuks ei pea, või me peame tõstma väga suures osas maksu, mida ma ka võimalikuks ei pea.“
HT: Lugupeetud ministrihärra räägib poolikuid tõdesid. Soovitaksin tal konsulteerida hr Ain Aaviksoo’ga. Ta tundub olevat üks vähestest analüütikutest kes sellest teemast sügavamalt aru saab. Isiklikult otsisin kuid ei leidnud seda Eesti riiklikku eripensionite süsteemi. Mulle tundub, et see tuleb hoopis luua. Mitte üksnes eripensionid, vaid kogu pensionisüsteem käib Eestile üle jõu kui pole tagatud kõrge tööhõive tase. Kui nüüd rääkida kaitseväelastest, siis üksnes kaitseväelaste pealt maksab kaitseministeerium aastas ca 100 miljonit krooni sotsiaalmaksu kuid kaitseväelased ei saa sellest pensioniteks tagasi sentigi. Kaitseväelaste väljateenitud aastate pensionid makstakse Kaitseeelarvest lisaks sotsiaalmaksule mahus ca 50 milj krooni aastas.

KH: Kuku raadio, 27.02.2010. Ajakirjanik Priit Hõbemägi: „Kas te teate, sõbrad, kuhu läheb lähema 30 aasta jooksul 6 miljardit krooni? …see on raha, mis läheb eripensionitele. Probleemideks on see, et eripensionide süsteem ei klapi meie pensionisüsteemiga üldisemalt ega ka näiteks pensionisammaste süsteemiga ning „see asi on üks totaalne pusa.“
HT: Ma ei tea kuidas on defineeritud 6 miljardit krooni. KM arvestuste alusel maksab kaitseministeerium kaitseväelaste väljateenitud aastate pensioniteks aastatel 2010-2030 keskmiselt aastas ca 145 milj krooni mis summa-summaarumina on ca 3 miljardit eeku. See on umbes samas suurusjärgus kui me maksame täna aastas – 100 milj kaitseväelaste pealt sotsiaalmaksuks ja 50 milj kaitseeelarvest kaitseväelaste väljateenitud aastate pensioniteks. Et midagi lammutada tuleks kogu eripensionite süsteem luua. Taoline riigis puudub, leiame nõuka aja jäänukeid ja puuduvad ühtsed printsiibid. NATO Euroopa riikidel on kõikidele kaitseväelastele erisused ning need on tagatud kas riigi pensioniseaduses, julgeolekustruktuuride pensioniseaduses või eraldi kaitseväele suunatud seaduses. Isiklikult toetan julgeolekustruktuuride pensioniseadust, kuna nii sise- kui ka kaitseministeeriumi eesmärgid on seotud julgeolekuga ning teenistuste eripärad on teatud määral võrreldavad. Küll aga eksisteerivad struktuurilised eripärad, millel on otsene mõju struktuuri personalipoliitikale.

KH: Postimees, 27.02.2010. Pensioniekspert Lauri Leppik väitis; „Eripensionide ja muude pensionisoodustuste kaotamine on miski, mida riik peab korvama, et tööturul endiselt konkurentsivõimeline olla, mistõttu võib see peatselt tekitada vajaduse riigiametites palkasid tõstma hakata.“
HT: Täiesti õige, kuidagi peab ju piiranguid korvama. Tuletage meelde energia jäävuse seadust! Sedasi võime ressursse ühest taskust teise tõsta igavesti. Palga suurendamise vajadusest saabki järeldada, et tuleviku kaitsevägi saab olema palju väiksem. Suurema palgaga sama palgafondi mahu juures saab ju üksnes värvata/omada väiksemat koosseisu ja/või madalamat kvaliteeti. Pikemas perspektiivis võib see viia ajateenistuse kadumiseni kuna ei jätku instruktoreid või nende kvaliteet on nii madal, et neid ei ole võimalik „õpetajana“ rakendada. Minu teada on aga üle 70% kodanikest ja kõik erakonnad, väljaarvatud üks, ajateenistuse jätkamise poolt. Äkki on pensioniaana puhul tegemist selle ühe erakonna „salaplaaniga“ profiarmeele üleminekuks.

KH: Postimees, 27.02.2010. „… 55-aastane sõdur või politseikonstaabel ei jaksa noortega võrreldes enam samasugust füüsilist koormust välja kannatada, ent neil asutustel võimalik suunata vanemaid töötajaid asutuse sees ka sellisele tööle, kus füüsiline koormus pole nii suur.“
HT: Tegemist on pooltõega, kõik sõltub organisatsiooni struktuurist. Ma ei tea täpselt kuidas on politsei struktuur üles ehitatud kuid kaitseväes on selge hierarhia, püramiidi kujuline struktuur ja toimib karjäärisüsteem. Ma ei tahaks ka uskuda, et politsei struktuur on ristküliku kujuline – kõik kes alustavad saavad ka ametikoha tipus. Kaitseväes on ainult üks KVJ, kolm väeliikide ülemat, jne. Kokku ca 10 kindrali kohta. Sõdureid aga on 25000 kellest ainult üks võib saada kaitseväejuhatajaks.

KH: EPL 01.03.2010. Millise hinnangu annate kolonel-leitnant Leo Kunnas’e artiklile „Eriti salajane pensionireform“?
HT: Mees teab mis mees räägib. Nõustun temaga.

KH: Postimees, 02.03.2010. Brigaadikindral reservis Urmas Roosimägi: „… 10-15 aasta perspektiivis pole meil tugevat lahinguvõimelist kaitseväge. Selle asemel eksisteerib turvafirma nimega Kaitsevägi, kes kaitseb meie riiki kella kaheksast viieni. … Kui võetakse vastu riigile nii olulisi otsuseid, siis peab olemas olema vähemalt 25 aastat hõlmav riskianalüüs …“
HT: Täpselt nii. „Turvafirma Eesti kaitsevägi“, „Raukade armee“ või siis profiarmee on kolm paljudest võimalikest arengusuundadest mida me ei tea. Ei tea seetõttu, et mõjuanalüüs pikas perspektiivis on tegemata. Väga tüüpiline meie riigile – iga ministeerium teeb oma „vürstiriigi“ tegemisi. Sotsiaalministeerium käesoleval juhul vaatab pensioneid üksnes rahalisest perspektiivist.

KH: Postimees, 02.03.2010 päästjate usaldusisik Ivo Paulus „Päästjate jaoks ei muuda midagi valitsuse kava kaotada politseinike, kaitseväelaste, prokuröride, kaevurite ja väga paljude teiste ametimeeste praegused eripensionid ja varasemat pensionileminekut võimaldavad seaduseparagrahvid.“
HT: Päästjaid ei saa vaadata kui üksnes tukiloputajaid või autodest väljalõikajaid. Nad teevad kahjutuks lõhkekehasid ning kuigi mind aprillis 2007 Eestis ei olnud usun, et neile oli ka oluline roll politsei abistamises tollel hetkel täita. Mitmes Euroopa riigis on kasutusel ühtne pensionisüsteem julgeolekustruktuuride jaoks. Peale Kaitseväe ja politsei, on süsteemis veel päästjad ja piirivalvurid. Toetan taolist lähenemist.

EPL 02.03.2010. ajakirjanik Holger Hoonemaa artiklist „Pensioniea kaitsel – tuld!“ “Mina pole varem näinud, et kaitseministeerium – tõsi, märgata¬valt vähem avalikult kui teised pooled – ja Leo Kunnas milleski ühel meelel oleksid! Kui vähe-malt Kunnasel on tegevteenistu¬sest lahkununa vaba voli võtta sõna mis tahes teemal mis tahes vormis, siis veelgi huvitavam on, et ka Eesti kaitseväe tippjuhtkond neab sotsiaalministeeriu¬mis valmivat muudatustekava avalikult.“
HT: Oleks hea, kui see „ühtsus“ jätkuks kuigi ega see nii homogeenne ka ei ole kui välja paistab. Eelkõige seetõttu, et on tegemata pikaajaline mõjuanalüüs, mida kaitseministeerium oleks pidanud nõudma ja algatama. Mis aga puutub KV tippjuhtkonda siis esiteks saavad nad aru, et kaitseväe alustalade, ehk personalipoliitika, muutmine muudab kogu süsteemi. Ning kuna kaitseväelastel ametiühing on keelatud, on kaitseväe tippjuhtkonnal lausa moraalne kohustus seista kaitseväe ja oma nooremate kolleegide eest.

KH: EPL, 03.03.2010 riigikogu SDE fraktsiooni esimees Eiki Nestor: „Pensioniküsimusi kirvemeetodil lahendada ei tohi. Soodustuste kaotamine ei muuda ju paremaks töötingimusi kaevanduses, keemiatööstuses või transpordis. Ei muuda iginoorteks sõjaväelasi, politseinikke ega baleriine. Mõistlik valik on ju olemas ja see on tööpensionide süsteem, kus töötingimuste riskid kindlustataks väljaspool riiklikku pensionikindlustust omaette kindlustusliigina. Ehk siis varasem pensionile mineku õigus säiliks ja vanaduspensioni ea saabumiseni saaksid need inimesed tööpensioni. Midagi ei kaoks, vaid vana süsteem asenduks uue ja õiglasemaga.“
HT: Ma ei ole tööpensionite süsteemi osas kaasarääkijaks. Võin ainult lisada, et mõnes Euroopa riigis kasutatakse kaitseväe puhul segasüsteeme kombineerituna nn pensionisammastega, kui ka on riigipensionite süsteemi kus on määratud erisused teatud riigiteenistujate ja -töötajate kategooriatele.

KH: EPL, 03.03.2010 riigikogu SDE fraktsiooni esimees Eiki Nestor: „Kindlasti tuleb praegune süsteem üle vaadata, sest see on teatud jäänuk Nõukogude ajast. … Tuleb ka terviklikult kaaluda, mida kõik muutused tooksid kaasa näiteks politseis ja kaitseväes.“
HT: Meeldiv kuulata targa inimese nõuannet. Huvitav, miks ta ministriametit ei pea?

KH: Postimees, 04.03.2010: Siseminister Marko Pomerants: Mida rohkem maksame eripensionideks, seda viletsam on palgaperspektiiv inimestel, kes on politseinikud 2035. aastal. Iga amet ei peagi eluaegne olema. Kui tervis vastu ei pea, tuleb leida teine töö.
HT: Lugupeetud ministrihärra. Tõsi on, et kogu eripensionite rahalisest mahust moodustavad politsei eripensionid pea poole, ca 123 milj eeku. Kaitseväel on väljateenitud aastate pensionisumma suuruseks ligi 49 milj. Ca pool kaitseväe pensionisaajate hulgast on paar aastat tagasi piirivalveametist ületulnud piirivalvurid. Ilmselt peaks siseministeerium oma sisemist teenistuse korraldust revideerima. Arvan, et näiteks vangivalvurid, võivad olla nõuka aja jäänukid kuna toona oli tegemist sõjaväestatud valvega. Politsei ja Kaitseväe pensionisüsteem, ja ka sotsiaalsete garantiide süsteem, peaks olema ühtne. Annaksin Teile ka kapaga nõu. Ma ei soovitaks oma alluvatele öelda, et juhul kui te saate kuuli ja kaotate tervise, olete tervise tõttu tänaval ning see on sügavalt teie enda probleem. Kahtlen, kas keegi tahab sellise väljaütlemise pärast veel politseis teenida.

KH: Maaleht, 04.03.2010 ajakirjanik Peeter Ernits. „Maastik, kus seaduseelnõu ette valmistanud sotsiaalministeeriumi ametnikud on alates läinud aasta novembrist tasahilju askeldanud, meenutab hulka üksteise kõrval eksisteerivaid vürstiriike, kus kehtivad eri seadused.“ … „“Detaile ei ole võimalik enne valitsuse arutelu kommenteerida,” on sotsiaalministeeriumi pressišeff Natalja Kitam valitsuse konkreetsest plaanist rääkides napisõnaline.“
HT: Nõustun Peeter Ernits’ga. Ühe koalitsioonivalitsuse töömeetod meenutab tõenäoliselt vorstikauplemist kabinetis stiilis sina-mulle ja mina-sulle. Siit ka siis vürstiriiklikud arengud. Vajalik on luua ühtne süsteem. Kuna kõik ettevalmistused on toimunud sisuliselt salaja, ei suuda ka paljud ülesastujad detaile kommenteerida. Kahtlen kas otsustajad on ise endale teema piisavalt selgeks teinud. „Seinad sosistavad“, et paljud salatsejad paiknevad hoopis väljaspool sotsiaalministeeriumit.

KH: Maaleht, 05.03.2010. Sotsiaalminister Hanno Pevkur. “Kõigi nende puhul minnakse, nagu vanaduspensionide puhul, üle indekseerimise põhisele arvestusele. See tähendab, et kui vanaduspension tõuseb näiteks viis protsenti, siis sama palju tõuseb ka eripension. Mitte nii, et kui Riigikogu liikmete, kaitseväelaste või politseinike palk tõuseb, siis tõuseb ka eripension.
HT: Mõistlik mõte. Ma loodan ka, et riik on planeerinud piisavas suuruses rahalisi vahendeid kohtukuludeks selleks, kui täna pensioni saavad nn eripensionärid kohtuvaidlusi alustavad. Muidugi juhul, kui seaduse muutmisel inimeste õiguspärase ootusega ei arvestata. Ma ei tea, et keegi nendega kohtunud ja rääkinud on kuigi vähemalt kaitseväes on paljud reserv- ja eruohvitserid koondunud liitudesse. Arvata võib, et ka politseil on analoogsed organisatsioonid.

KH: EPL 06.03.2010. Kommentaar artiklile „Vanainimeste kiituseks“, ajakirjanik Andrus Kivirähk:
HT: Väga mõnus oli seda artiklit lugeda, hea huumor. Paraku on see kirjutatud arusaamas, nagu igast sõdurist saaks kindral ja et kaitseväe struktuur on ristküliku kujuline. Kahjuks on struktuur aga püramiidikujuline. Kindlasti nõustun aga sellega, et kindral võib olla ka 65 aastane. Osades NATO riikides ei ole kindralitel väga konkreetseid vanuse piiranguid. Vaadatakse palju isikuomadustele, teadmistele, kogemustele, jms ning otsustatakse personaalselt.

KH: Raadio 2, 07.03.2010; ajakirjanik Kalle Muuli: „Ma arvan et kaitseväelased on kindlasti üks kategooria, kellele tuleks erand teha. Kaitseväelased peaksid kindlasti varem pensionile saama. Nad on eriline kategooria ka selles mõttes, et nende elukutsega pole tsiviilelus midagi peale hakata.
HT: Nõustun Kalle Muuli’ga. Tasub lugeda kindral Väli arvamuslugu EPL-s 17.03.1010. „Erinevalt enamikust elukutsetest teeb noor inimene sõjaväelase ametit valides tõepoolest valiku aastakümneteks, kusjuures ta valib ühtlasi ka ainukese tööandja, sest sõjaväelasele saab selleks olla ainult riik.“

KH: Raadio 2, 07.03.2010; ajakirjanik Anvar Samost: „Kui tahame hästimotiveeritud Kaitseväge, tuleks muudatused avalikkuses hästi ära selgitada, sest eelnõu ümber salatsemine ei ole teeninud selle koostamise eesmärki.“
HT: Nõustun täielikult. Salatsemine ongi kõige hullem, inimesed ei saa teha valikuid – kas jääda või alustad uut karjääri mujal. Üheltpoolt räägime Eesti riigi avatusest. Teisalt, kasutades ära ühiskonna apaatiat, teeme otsuseid, mis on läbi analüüsimata, süsteemitud, lühinägelikud ja millede mõju me ei kujuta isegi ette.

KH: Postimees, 08.03.2010. Andrus Kivirähk. “Ei maksa arvata, et rauk ei jaksa enam verd valada! Jaksab küll! Vara teda pensionile saata.”
HT: Nõus härra Kivirähk’ga. Täiendaksin teist lauset mis kõlaks siis järgmiselt: „Jaksab küll, ja kuidas veel!“ Ainuke probleem siinjuures on see, et meist keegi ei taha verd valada, eriti oma inimeste verd mis võib juhtuda seda tõenäolisemalt mida vähem võimekam on sõdur. Täpsustuse leiab ka 17.03.2010. Postimehest, leitnant Mario Lementa artiklist: „Samuti ei kujuta ma ette elukutselist sõdurit, kes polegi teinud midagi muud kui riigile lojaalselt läinud teenima sinna, kuhu teda parasjagu saadetud on, jooksmas vanaisana raske relvaga ühe põõsa tagant teise taha. Tõenäoliselt oleks kolmanda põõsa taga juba vastas kiirabiauto.“ 

KH: Postimees, 08.03.2010. ajakirjanik Vahur Koorits; „… See on muutnud juba paljud Euroopa armeed võitlusvõimetuks vaatamisväärsuseks. Sama võib oodata ka meie kaitseväge, kui viimane pole valmis muutusteks.“
HT: Edastasin selle väite oma kolleegidele Euroopa riikides. Olen saanud juba mõned telefonikõned, kus huvitutakse millistest Euroopa riikidest ajakirjanik räägib? Edastasin küsijatele „Postimehe“ kontaktandmed, et nad võiksid sealt täiendavat infot ise küsida. Hetkel puudub mul ülevaade kas seda on tehtud või ei ole. 

KH: Oma Saar, 09.03.2010; Eripensioni saaja Helmu Sääsk. „Eripensionitest veel kord“.
HT: Helmu. Täitsa õige jutt. Ei oskagi midagi spetsiifilist artiklist välja tuua kuna selles räägib tõenäoliselt inimene, kes on omal nahal kõike seonduvat kogenud. Aga soovitan Helmul vaadata sarja „Pehmed ja Karvased“. Nagu selles tükis näed, tulevadki sellised ideed õlle- ja viskiklaasi või viinapitsi juures. 

KH: Postimees, 10.03.2010: Kaitseminister Jaak Aaviksoo. „Kaitseväe eripensionid kaovad. Samas saavad kaitseväelased endiselt varem vanaduspuhkusele ja riikliku pensioniea saabumiseni maksab riik neile hüvitist.“
HT: Lugupeetud ministrihärra. Ma ei saa aru, miks on vaja sõna „pension“ sõnaks „hüvitis“ muuta kui asja olemus ja summa jäävad samaks? Erinevalt haugi ajuga inimestest mäletavad kaitseväelased väga hästi kui lihtsalt kaob mingi hüvitis. ÕS: Hüvitis ehk kahjutasu, kompensatsioon. Rahaline, aineline, moraalne hüvitis. Haigus-, kindlustus-, töötuskindlustus, koondamis-, ravimi-, vanemahüvitis. Kaitseväelased on näinud kadumas korteri-kompensatsioon, toiduraha, autokompensatsiooni, jms. Osad neist muudeti väidetavalt palga osaks. Peale ühe, on Eesti elanikel vähenenud või kadunud ÕS-s defineeritud riiklikud hüvitised. See on indikaatoriks näitamaks kui lihtne on hüvitist kaotada. Ilma suurema kisa ja kärata, ministri ja kaitseväe juhataja tasandil. Riiklik pension või julgeolekuasutuste pensionisüsteem on oluliselt kindlam garantii kui KVTS. Soovitan Teil pöörduda hr Ain Aaviksoo poole süsteemse analüütilise abi saamiseks.

Kolonel vaatas, et kolonel-leitnanti silmad hakkasid kinni vajuma ning otsustas selleks korraks lõpetada. Soovinud head paranemist, ta lahkus. Ilmselt on kolonelil vaja palju analüüsida ja järele mõelda. Mis siis ikkagi sunnib muutma süsteemi mida ei ole, ning miks peab kaitseväelaseid ja politseinikke „karistama“, kui enamik arvamusliidritest mõtleb süsteemselt ja soovitab teisi lahendeid? Need vastused tuleb veel leida. Ehk kunagi tulevikus?

kolonelHans • märts 21, 2010


Previous Post

Next Post

Comments

  1. Kolonel märts 31, 2010 - 1:34 p.l. Reply

    Kommentaar ühelt sõbralt<br /><br />Õhtust Hannes,<br />Väga põnev on lugeda teades, et soomusrong liigub ja sina ei saa midagi teha selleks, et seda peatada (v.a. kasutada M-69 HEAT). Tegelikult kurb on, et mingi tont suudab nii kiiresti kõik lamutada mis on meie kätega ehitatud alates aastast 1992 (mõni veel varem).<br />Hannes, sulle on küll meie RESPECT garanteeritud. Kui otsustad

Lisa kommentaar

Your email address will not be published / Required fields are marked *