Kolonel Hans

George Orwell on ütelnud, et nalja eesmärk ei ole alavääristada inimest vaid tuletada inimesele meelde, et ta on juba alavääristatud!

4

Kellele on vaja Eesti Vabariiki?

Mati Väärtnõu

Eesti Klubi liige

Üks hea sõber otsustas minna õppima uut ametit. Juba ammu pidas plaani pottsepaameti õppimiseks, aga alguses soovitati korstnapühkija amet selgeks saada. On need ju seonduvad ametid – kui toimetad kollete kallal, siis tead ka milliseid vigu vältida nende ehitamisel. Mõeldud- tehtud. Kooli ja praktikale. Teda huvitas aga väga, milliseid tööohutusnõudeid ja võtteid korstnapühkijad katustel turnides peavad täitma. Teooriatunnis selgus, et katustel peaksid olema redelid ja käiguteed korstnate juurde, praktikas selgus, et korstnapühkija on akrobaat ja redeleid/käiguteid leiad ehk viiel majal sajast. Veelgi huvitavam oli olukord suitsuanduritega kodudes. Andureid leidub ehk paremal juhul 20% kodudes. Ometi on asi seadusega kohustuslikuks tehtud. Milles on asi?
Korstnapühkijad ütlevad Päästeameti inspektorid süüdi- ei tee oma tööd. Viimased arvavad, et neid on liiga vähe ja ka motivatsioon puudub. Pöördusin tuttava advokaadi poole, et küsida, kuidas panna ametkond nii tööle, et seadusi täitma hakatakse. Tundub ju täiesti jabur, et Eesti Vabariik on kestnud juba 25 aastat, aga elementaarsed asjad tegemata. Advokaat arvas seepeale, et kui mõnda seadust ei täideta, siis tegemist nn tühiseadusega, mis tuleks hoopis tühistada: normaalne oleks elu ilma sundusliku suitsuandurita ja korstnapühkijad vaadaku ise, kuidas oma tööd saavad töökaitse seaduse kohaselt tehtud. Ehk siis inimelul pole riigis mingit erilist väärtust, et riik peaks sekkuma.
Kogu selle asja peale, tekkis küsimus, et kui tühiseadused täitmise asemel tühistada, siis kellele seda Eesti Vabariiki üldse vaja on? Kas PS preambula järgne ülesanne- eestluse kestmine, on ikka selle riigiga täidetud? Minu teada me pole seda rada veel käima hakanudki- siiani räägitakse kestvast kahanemisest ehk hoopis eestluse hääbumisest. Kui ülesanded ei täitu, siis pole ka Eesti Vabariiki vaja kui eeltoodud advokaadi loogika järgi edasi minna. Viimane küll arvas, et suitsuandurite olemasolu /korstnapühkijate turvalisuse järelevalve puudumine/seaduste mittetäitmine on pisike asi ja see ei tähenda veel, et Eesti Vabariiki pole vaja. Aga riik koosnebki osadest. Kui paljud väiksed osad ei tööta, siis pole ka enam tervikut.

Tegelikult me näeme seda igapäevaselt: ei ole seda Eesti riiki, mille ootuses rahvas selle kunagi Nõukogude Liidust nn vabaks laulis. Küll näeme söögi alla ja söögi peale uudiseid meie kaitsejõudude valmisolekust, reservis noori mehi treenitakse 24h valmisolekuks teenistusse astumiseks – kas keegi teab, kellele seda vaja on ja keda kaitsejõud vapralt kaitsevad? Kui riigijuhid ja ametnikud ei saa 25 aasta jooksul elementaarseid ja vähe vahendeid nõudvaid, igapäevaseid asjugi ära tehtud, siis milleks sellist riiki üldse kellelegi on vaja? Rääkimata selle kaitsmest.

Kas tuleb meil otsast alustada, oodata välistest jõududest tingitud muutusi või suudame me ise lõpuks inimesteks hakata, kes on oma riiki suutelised haldama ja majandama?! Kes teab vastust?

ArtikkelPoliitika

kolonelHans • november 21, 2016


Previous Post

Next Post

Comments

  1. kolonelHans november 21, 2016 - 10:27 e.l.

    ELKS:
    Mis mõtted siin ikka tekivad? Vooglaid räägib aastaid, et kui riigi
    juhtimises ei kehtestata mistahes organisatsiooni iga tasandi juhtimise
    obligatoorset printsiipi — kompetentsus ja vastutus — jätkub kõik Mati
    kirjeldatud viisil.

  2. kolonelHans november 21, 2016 - 10:29 e.l.

    Toivo
    Lugupeetud!
    Jah, nii ta on, siin maal on palju müüte seadusriigist-õigusriigist. Püüdke täita liiklusseaduski – vaevalt, et see meil õnnestub, olgu siis tegemist autojuhi, mõne muu juhiga või minu pärast kasvõi jalakäiaga. Ja müüte meie seaduste teemal on teisigi. Kohe tuleb meelde – Eesti olevat parlamentaarne (vaba)riik – olete ehk kuulnud? Aga lööge lahti põhiseadus ja heitke pilk 4.ndale paragrahvile – ja siin ta on:
    • § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Kuidas seda siis tänagi täidetakse – kes pusivad meie elu korraldava hakkava koalitsioonileppe kallal? Kuidas on selle tasakaaluga presidendi-riigikogu-vabariigi valitsuse vahel. Juhin tähelepanu, et tegemist on neljanda paragrahviga, mis peab andma selle “põhimeloodia” kogu põhiseadusele – seega on põhjust oodata tasakaalu nende kolme nimetatud organi vahel. Põhiseaduse preambulist loen välja, et meil peaks üleüldse olema natsionaalsotsialism. Ja võimalik, ning miks ka mitte. Kuigi tegemist pole otseselt paragrahviga – aga seda enam, sealt peaks kõik ülejäänu tulenema. Panen siia jne ja seda mitte teadmatusest, aga hilise kellaja tõttu. Asja lähem arutamine peaks pakkuma vähemalt intellektuaalset huvi. Vastuolude ja valetamise leidmine pakub ju leidjale-tähelepanijale ikka mingit huvi. Valev Uibopuu on kunagi kirjutanud raamatugi Keegi ei kuule meid. Midagi hoiatusraamatu taolist. Tuleb nagu tuttav ette.

  3. kolonelHans november 21, 2016 - 10:31 e.l.

    Kivisildnik:
    Eesti riik on hävinud, sest meil ei kehti enam põhiseaduslik kord: lurjustest ja idiootidest poliitikud on kehtestanud välisvaenlase abil võõrvõimu seadused, võõrvõimu raha ja võõrvõimu kultuuri. Poliitikud on saanud seda teha, sest valijad on kas lurjused ja idioodid. Pole muud võimalust olude paremaks muutmiseks, kui taaskehtestada riigis põhiseaduslik kord, mis lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest, mitte kriminaalide ahnusest või idiootliku ja kiimalise rahvamassi tõmblemisest.

  4. kolonelHans november 21, 2016 - 10:33 e.l.

    Aare:
    … põhiseaduste ja õigusriigi teemadel kirjutavad-arutlevad õigusteadlased ja -sotsioloogid ei ole suutnud viimastel kümnenditel kokku leppida seletusjõulistes teooriates ega üheselt kinnitada kas-kuna-mil määral (põhi)seadus kehtib? Mulle on meeldinud see seisukoht, et kehtivust võiks jagada kolmeks alaliigiks ja (põhi)seadus kehtib täielikult siis kui kõik kolm kehtivust toimivad, sh (formaal)juriidiline, sotsiaalne (sh org-rakendusmehhanismid) ja väärtuspõhine (sh seadust täidetekase, sest seda peetakse legitiimseks ja õiglaseks)… Kolm kehtivust koos on ideaal, mida on raske saavutada lühikese ajaga, kas siis kui on piisavalt tahet ja ressursse..

    Saan nii aru, et siiagi listi jõudev mure, kibestumine, poliitiline ’idealism’, viha jm tõukab tagant ‘üle võlli’ tekste…
    Nii Rooma Klubi kui Eesti Klubi võrgustikus on õigusteadlasi, kes võiksid paneeldiskussiooni vormis sõna saada mõnel kokkusaamisel, et probleemide/lahenduste defineerimise arutelule ‘teoreetilised jalad alla saada’… kuid väga optimistlik ei julge minagi olla — oli vist aasta 2002, kui EV Põhiseaduse alasel konverentsil Märt Rask, Igor Gräzin ja Raul Narits arutlesid ja lõpuks prof Narits laiutas käsi öeldes umbes nii ‘… me saame Põhiseadusest erinevalt aru, sest me oleme lugenud erinevaid raamatuid.. ‘ 🙂

Vasta kolonelHans-le

Your email address will not be published / Required fields are marked *