Kolonel Hans

Üks algus ja mitu lõppu – I

On 12. mai 2010. Sellel päeval, viiskümmend aastat tagasi algas minu elutee koos paljude lõppudega. Üks lõppudest, see sõdalase oma, saabub reedel. Sõjamängud meeldisid mulle juba poisikesest pärast. Vanaema juures mängisime koos tädipoegade ning naabrilastega eestlast ja venelast. Vanka oli ikka paha ja eestlane oli hea. Maast madalast kujundasid mind isa- ja vanavanemate jutud elust…

Loe edasi

Kontakt

Hannes Toomsalu hannesto@gmail.com

Sotsiaal kohtas kord liberaali ja tegi temast a-sotsiaali

Ühel päikesepaistelisel pühapäeval, kui kirikus käidud, otsustas parasjagu tööd otsiv Eedi kulutada poole saadud töötu abirahast korralikule lõunasöögile. Polnud ta juba kuu aega midagi sooja hamba alla saanud kuid homme oli koitmas päev, kus ta uuesti tööle asub. Viimase kuu menüüs on olnud üksnes kuiv sai, kartulikoored ja kraanivesi. Varsti peab vist ka veest loobuma…

Loe edasi

Orjad te olite ja …

… orjadeks te jääte. Või ei jää? Äkki võtate ennast kokku ja muutute julgeks. Kas see oli sõnum Saku Suurhallist, täna 07 mail? Me ei lase ennast enam keldris peksta või karjamaal trukkida ja ütleme nüüdsest ausalt ja otsekoheselt mis me asjast arvame. Läbi Jaan Krossi teoste? Sellepärast vist kolmandik rahvast igatsorti romaane on kirjutama…

Loe edasi

E-mail ühelt sõbralt – bushismid

Tere sõber, kuidas sul ka läheb? Uurisin neid sinu ettevalmistatud analüüse ja ütleks, et ei liha ega kala. Sa tead küll, kui väga ma ei armasta neid igasuguseid ism-e. Panen sulle meili lõppu mõned netist leitud näited ühest meie uuest, ism-ist. Kui sa nii jätkad, siis tekivad juurde andrusism, edgarism, jaakism ja võib-olla veel mõned. Kas…

Loe edasi

Sõnaraamat

“Anomaalia” – Pisiriik Baltiko kallastel. Igaviku vöörvõimude tallata olnud maalapike, mis sai lõppeks iseseisvaks XX sajandi alguses. Sajandi keskel tulid aga idast kurjad vandaalid ja okupeerisid selle pisiriigi koos naha ja karvadega. Vandaalia murenes 1991 aastal ja Anomaalia taastas oma iseolemise. Viimased Vandaalia kõrilõikajate grupid lahkusid Anomaaliast 1994 aastal jättes riiki sisse susisema arvukalt vandaale ja…

Loe edasi

Minu ministeerium

Sain näppude pihta juba varakult, vist märtsi alguses. Kõik, kes olid väljaspool meid ütlesid, et vaata sissepoole. Mis sa siin meie kallal irised. Teilt omalt tuleb selliseid mõtteid, millega meie poleks iial välja tulnud. Eks ma siis vaatasin. Minu ministeerium on suur ja võimas. Selles on palju inimesi. Paljudega neist oleme sõbrad ja töötame ühise…

Loe edasi

Aadu laev

Oli ilus kevadine ilm, päike paistis, linnud lärmasid ja lillekesed avasid ennast valgusele. Mis ma siin ikka kodus istun, mõtles Aadu ja seadis sammud pühasse hiide, et eestlaste jumalatelt oma talvised patud andeks paluda. Hulgub Aadu mööda hiit, vaatab põõsaste alla ja pöörab mättaid pahupidi aga ei kedagi. Pole ühtegi jupijumalat näha Taarast enesest rääkimata….

Loe edasi

See olla juhtunud kord Jurjevi kivilaevas

Pisike paks ja mees, kitsad klaasid ninaotsal, pandud kord türmi koos poole autokoorma käsulaudadega. Istunud teine Jurjevi kivilaevas, uurinud paberihunnikut ja oodanud päeva, millal vabadusetund jälle koidab. Eks ise olla omal ajal loll olnud kui ajusiirdamise operatsioonile läks. Kirurg pakkunud valikut – kas tahad inseneri aju kümne-tuhande eeguga või poliitiku aju saja-tuhande eeguga. Pisike paks…

Loe edasi

Raske valik

Ühel päeval, kui Heimar mööda Tallinna ringi patseeris ja imeilusaid kohukeste plakateid silmitses, jäi ta musta Mersu alla ja sai surma. Heimari hingeke lendles taevasinasse ja jõudis Paradiisi väravate ette, kus oli valves Püha Mupo. „Tere tulemast Paradiisi“, tervitas teda Püha Mupo. „Enne kui me saame sind Paradiisi lubada, tuleb meil lahendada üks pisuke probleem….

Loe edasi

Seletuskiri

Tiimi tuleb motiveerida ja tugevdada. Mõned plekivad igakuiselt tuhandeid, mõned saadavad tiimi soojale maale aga meie korraldame oma tiimiga igal kevadel paadimatka. Peale igat matka on, mida meenutada. Sellel esimesel juhtus aga väike plekimõlkimine, mille kohta seletuskiri nüüd netiavarustes oma elu elab. Hiljem kahtlustasime, et seletuse autor oli pigem „Vana Karu“ ise, mitte kapral. Üritasime kõiksugu…

Loe edasi

E-mail ühelt sõbralt – tervitused Afganistanist

Wayne, üks harukordselt ebatüüpilisi ameeriklasi, kellega on mul rõõm olnud koos teenida, otsustas mind Kabuli peale hulkuma viia üsna kohe peale seda kui olin siia saabunud. Plaan oli alustada reede õhtul „rohelisest tsoonist“ (üliturvatud ala, kus asuvad presidendi palee, saatkonnad, ISAF HQ ja samasse tsooni rajatud restoranid) ning jätkata avastusretke laupäeval päevavalges linnas ringi kolades….

Loe edasi