Iidsetes tsivilisatsioonides peeti abielu sageli perekondade vaheliseks lepinguks, kusjuures pruuti peeti mõnikord omandiks. See on tänapäeval sama, välja arvatud siis, kui see lõpeb, kaotab peigmees oma vara.
Mu naine ja mina oleme olnud abielus juba kaua. Meie saladus on see, et võtame kaks korda nädalas aega restoranis käimiseks. Õhtusöök küünlavalgel, muusika ja tants. Tema käib teisipäeviti, mina reedeti.
Kui mees tahab mägedesse suusatama ja naine tahab sooja mere äärde päikest võtma minna siis üks korralik pere lepib kokku, et sõidetakse puhkama sooja mere äärde kuid mehel lubatakse suusad kaasa võtta.
Kui naine veel magas tõusin ja tegin talle hommikusöögi. Siis muutusin näljaseks, sõin selle ja läksin jälle magama. Kahju, et naine nüüd ei tea kui hea mees ma talle olen.
Kallis, sa oled hiljuti lõpetanud enda eest hoolitsemise, oled muutunud kasimatuks, hirmutavaks ja ebaseksikaks. Sellepärast veedan selle öö oma armukesega, ära oota mind, ma tulen hommikul tagasi
Juss tuleb hilja õhtul koju ise lakku täis kui tarakan. Juuli ootab uksel luud käes. „Kallis“, palub Juss, „see oli viimane kord. Palun ära lenda minema!“
Juss: Aadu, kas te Maaliga vahel tülitsete ka? Aadu: Ikka tuleb ette. Juss: Aga kuidas te lepite? Aadu: Lülitan ruuteri välja ja ootan, kui ta palub et ma interneti ära parandaks!
Viimasel ajal on naine hakanud mulle öösel kaissu pugema. Mõtlesin, et armastab aga tuli välja, et külmetab. Avasin veel mõned aknad. Et ta ilma minuta hakkama ei saaks ja rohkem armastaks.
