Kolonel Hans

George Orwell on ütelnud, et nalja eesmärk ei ole alavääristada inimest vaid tuletada inimesele meelde, et ta on juba alavääristatud!

5

Eesti Klubi liikme Harry Raudvere pöördumine

Armas Eesti Rahvas!

Eesti Klubi, kuhu kuuluvad teo- ja otsustusvõimelised Eesti kodanikud, on võtnud enesele südameasjaks teavitada üldsust julgeolekuohtudest, mis realiseeruvad lähiaastatel tänase poliitilise kursi jätkamisel ja mille aluseks on majanduslike- ning ühiskondlike protsesside väärtõlgendamine.

Riik, mida me kõik kalliks peame, ei erine oma olemuselt äriühingust, mille eesmärgiks on majandusliku kasu saamine. Riigi, ehk kodanike kokkulepete alusel moodustatud organisatsiooni eesmärgiks ja kasu saamise eesmärgiks on tagada oma liikmeskonnale normaalsed ja õiglased elutingimused, kaitstes meid nii sise- kui välisvaenlase eest.  Selle nimel kogume vahendeid maksude näol ja püüame luua majanduskeskkonna, kus ühiselt kogutud vahendite, ehk riigi eelarvega oleks tagatud Põhiseaduses kokkulepitud eesmärkide täitmine.

Tänane olukord riigis seda ei võimalda. Elame tervikuna eurotoetuste armust, sest riigi väliskaubanduse defitsiit kasvab pidevalt, olles ületanud aastas pooleteise miljardi euro piiri ja suurenes hüppeliselt euro kasutuselevõtuga. Me tarbime oluliselt rohkem kui ise toodame ja välisturgudel müüme. See ei saa kesta lõpmatuseni, sest raha liigub riigist välja ning ühel hetkel meil seda enam ei jätku. Raha juurdetrükkimine ei ole lahendus, sest raha tekib ringlusesse üldjuhul laenude kaudu ja ühel hetkel puuduvad riigil tagatised. Riigi ja tema elanikkonna jaoks ei ole midagi hävitavamat olukorrast, kus laenajad üritavad võlgade katteks üle võtta riigi infrastruktuure. Oleme näinud analoogilist käitumist majandusraskustes olevate riikide puhul. Selle nähtuse nimi on finantsokupatsioon, mis ei ole vähem ohtlik kui tule ja mõõgaga anastamine. Riigi vara ja ressursid hakkavad kuuluma võõrvõimule.  Põlisrahvuse osaks jääb allumine ja kuuletumine.

Eurotoetuste lõppdaatumiks on nimetatud 2020. aastat. Kuidas elame edasi  ajal, mil ettevõtjate ja palgatööliste maksukoormus suureneb? Ei ole kasu näiliselt alandatavatest tööjõumaksudest kui eelarvedefitsiidi katmiseks kogutakse puuduolev raha täiendavate aktsiisimaksete ja suurenenud riigilõivude kehtestamise näol. Rahva elatustase sellest ei parane. Eelarve defitsiidi katteks võetud välisvõlg suureneb pidevalt, tekitades intressiorjuse, millest negatiivse väliskaubanduse bilansi korral ei ole pääseteed ning varem või hiljem ootab meid ees teiste riikide saatus, kes alustasid oma laenurallit Eestist märkimisväärselt varem. Riik muutub haldussuutmatuks, sest puuduvad vahendid riigi arendamiseks ja tööshoidmiseks.

Energeetikasektoris oleme majanduslikult sõltuvad vene gaasist ja põlevkivielektri kogu omahind on märkimisväärselt kõrgem, millega Nord Pool Spot elektribörsil kaubeldakse. Meie kõik, kodumaised elektritarbijad, maksame selle oma teadmatuses kinni ja usume naiivselt, et ainsaks paheks ja hinnakergitajaks on taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia. Põlevkivist toodetud elektri omahinda hoitakse meelega madalal, sellesse kapitalikulusid arvestamata.  Nii on võimalik konkureerida Põhjamaade hüdroelektrijaamades toodetud odavama elektrienergiaga ja kindlasti ka sellepärast, et välistada konkureerivate tootjate turuletulekut, kes võiksid paljastada Eesti Energia ja poliitikute sobingud. Uued turule tulijad ei oma ülekandeliine, mille kasutamise tasudega kompenseeritakse kunstlikult madalat põlevkivielektri maksumust.

Võõrkapitali poolt kontrollimatu maksustamata kasumi väljaviimine ja töövõimelise elanikkonna põgenemine riigist on otseseks ohuks meie sisemisele julgeolekule ja näitab meie majanduspoliitika tegelikku nõrkust. Vähenev rahvaarv ja negatiivne iive kiirendavad Eesti riigi, kui institutsiooni hävingut. Paljud meie hulgast on kaotanud lootuse ning riigist lahkunud.

Täna on võimalik veel olukorda muuta. Tuleb arvestada, et majandussuhted on riigi alusvundament, millele toetub sotsiaalsfäär oma eesmärkidega.

Täna ei vaja riik pelgalt haldusreformi, mis on iseenesest kaasnev nähtus, vaid terviklikku saneerimist, mille peamisteks eesmärkideks oleks haldusaparaadi oluline vähendamine, protektsionismi kehtestamine oma tootjate kaitseks, lokaalse raharingluse loomine ning ühiselt kogutud vahendite, ehk eelarveliste vahendite suunamine sotsiaalsete küsimuste lahendamiseks, mitte eraettevõtjate põhikasumlikkuse kindlustamiseks. Pinnapealsete, kosmeetiliste parandustega tekkinud olukorda ei lahenda.

Täna vajame kindlaid ja radikaalseid muutusi. Peame tunnistama, et senitehtu ei ole kindlustanud meie riigi iseseisvust ja sõltumatust ning oleme täna valmis olukorda muutma, et kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade

Poliitika

kolonelHans • aprill 22, 2015


Previous Post

Next Post

Comments

  1. Viko Voog aprill 23, 2015 - 12:43 p.l.

    Teie seisukohtadega 100 % nõus.

  2. Jüri Vlassov II aprill 23, 2015 - 9:39 p.l.

    Rahulik, selge, arukas jutt.

  3. kolonelHans mai 7, 2015 - 10:40 e.l.

    Harry Raudvere vastus kommentaaridele:

    Mõned mõtted.

    Olen Jaaniga 100% nõus, et riigi väljendusvormideks ei ole ainult kasumlikkus. Ma nimetasin eelmises lõigus, et see on üheks oluliseks rolliks ja me mõistame ning näeme riigi, kui institutsiooni, eesmärke ühesuguselt. Kuid samas on üks asi see, mida deklareerib Põhiseadus aga sellele vastandub reaalne elu. Kahjuks elame me selles reaalses maailmas ja peame oma tegevusplaanide lähtekohaks ning aluseks võtma just need asjaolud, mis on meie riigiga tehtud ja kuhu me oleme jõudnud. Ja see on paras läbipõimunud sasipundar nii inimeste vahelistest suhetest korporatiivses väike-ühiskonnas kui ka majanduslikest suhetest, mis soosivad rikkaid ja ilusaid.

    Jaan, rõhutan veel, et söömise printsiip ei täida iseenesest kõhtu. Täpselt nii nagu meie Põhiseaduses deklareeritu ei taga seda, mida sinna on kirja pandud. Kõik taandub inimeste ja hoiakute taha. Täna on riik viidud sisuliselt äriühinguks. Juba deklaratsioon, et riik on halb peremees ja sellepärast vajame õhukest riiki, olid kuritegelikud ja eemaldasid meid kõiki põhiseaduslikest väärtustest. Me oleme seda kõik rahvana lubanud ja aktsepteerinud. Enamus neid teenuseid, mis riik peaks osutama ühiselt kogutud vahendite arvelt me peame ostma. (Visiiditasud, hambaarst, kõiksugu tõendid ja õiendid jne…jne…) Sellele küsimusele ei saa läheneda kitsalt ja teoreetiliselt vaid peame tuginema praktiliselt olukorrale, kus me kõik – eestimaalased- hetkel viibime.

    Pole midagi taunitavat kui ma kõik maksame riigile teatud teenuste osutamise ja korraldamise eest aga see ei saaks ega tohiks olla õhukese riigi ametnike heaolu kindlustamise allikaks (mitte ainult nende vaid ka paljude mõttetute investeeringute jne) , selles suunas me ju täna liigume.

    Riiki ei olegi meil vaja eraldi defineerida. Selle olemus on Põhiseaduses kirjas ja selle järgi peaksimegi elama. See on eesmärk püsimajäämisel. Ei ole vaja võtta kõike küsimusi ülimalt teaduslikult ja sügavuti. Tuleb üldistada ja sünteesida ning leida tee kuidas minna riigina edasi. Demokraatliku riigina, selle sõna otseses tähenduses. Sellel teel on palju karisid ja kuhu me oma püüdlustega välja jõuame, seda ei tea tegelikkuses vist ka kõigevägevam aga proovida ju võiks.

    Samas, kui me räägime riigist kui ühistulisest moodustisest, siis peame lähtuma tõsiasjast, et ühistuid hakkasid moodustama ikka need, kes olid ise peremehed. Ei tulnud talusulased kokku ja ei otsustanud ühiselt uue viljapeksumasina kasuks. Sama kehtib ka täna. Olenemata sellest, et elu on pikkade sammudega edasi läinud, siis võõr-kapitali teenivad palgatöölised ei ole suutelised ega võimelised ühistuid moodustama ega ühistuliselt elama. Neid tuleb harida ja koolitada ja see on äärmiselt raske töö. On ka teine võimalus, läbi revolutsioonilise situatsiooni (mitte klassikalise). Seda ei sooviks me keegi.

    Ühistuline riigikorraldus ja elustiil ei ole peavoolumeedia poolt mõjutatud madalapalgaliste ja orjavate palgatööliste maailm. Nad võivad hoomata ja aru saada, et ühistuline elukorraldus võiks neile ka kasu tuua, nii nagu viljapeksumasin lihtsustas omal ajal talusulase tööd aga nad ei tee ise selleks midagi ning naudiksid kui keegi Põhiseadusliku riigiühistu nende eest ära moodustaks ja tööle paneks. Tänase riigi alustalad oleks peremehed, kohalikud ettevõtjad, kes suudaksid seda teha aga on ka väliskeskkond, mis sellelaadseid ettevõtmisi sanktsioonide ähvardusel pärsib. Tuletame või suhkrutrahve meelde. Võib ju öelda, et sellel pole antud teemaga midagi ühist aga mosaiik laotakse kokku killukestest ja see tükike sobib tervikpilti ideaalselt.

    Mõned sõnad ka Tiidule vastuseks.

    Mul pole kunagi olnudki tahtmist minna riigi määratlemisega edasi, sest pole mõtet määratleda seda, mida me kõik suurepäraselt teame. See ei olnud eesmärk. Me ei hakka ju sellest pihta, et riik on valitseva klassi poliitiline organisatsioon klassivaenlase ohjamiseks… jne.

    Me teame piisavalt ja edasine oleks ainult ajaraisk. Tavaliselt takerdutakse liigteaduslikult pisiasjadesse ja oluline jääbki tegemata. Selle tõelisusest annab tunnistust asjaolu, et nn õpetatud riigiteoreetikud lasid postsotsialistlikul ühiskonnal areneda just selliseks proletariaadi diktatuuri sarnaseks riigiks. Vaata Tiit, selleks, et uut raamatut lugema hakata ei pea ilmtingimata hakkama uuesti tähti selgeks õppima, nii nagu sa soovitad. Aga see selleks.

    Täna eristab meid nn proletariaadi diktatuurist üks väga oluline asi ja see on õhkõrn demokraatlik mõiste, mille rakendamisel on rahvale antud võimalus ahelad murda. Selle takistamiseks puuduvad täna valitseval klassil volitused. Kuidas ja kas rahvas seda suudab ja oskab kasutada ja miks ta seda seni teinud ei ole – see on Tiit, sinusuguste riigiteoreetikute sügavalt tegemata töö ja mitte ainult. Siinkohal tuleb ka endale tuhka pähe raputada. Õpetada ja targutada oskavad kõik aga loll kanagi kaagutab alles peale munemist. Mõtle sellele. Mul on piisavalt infomatsiooni, et ka sina seadsid kunagi isiklikud huvid ühisest tegutsemisest kõrgemale. Täna võid veenda mind vastupidises. Kui suudad. Mina aga ei viitsi enam viisakas olla.

    Ja lõpetuseks tore tänane uudis: Poolas suleti linnavõimu korraldusel kino, sest see oli olnud kasumis. Linnavõim kartis, et Euroopa Liit küsib kino ehitamise toetussumma tagasi. Toetuse saamise üks tingimusi oli, et kino tohib saada aastakasumit kõige rohkem 150 000 zlotti.

    See on seni kõige ilmekam näide europoliitikast, mis tasahilju surub meid normitoidule ja norm-mõtlemisele.

    http://www.kresy.pl/wydarzenia,spoleczenstwo?zobacz/musieli-zamknac-kino-bylo-zbyt-dochodowe-co-grozilo-odebraniem-dotacji-ue

    Harry Raudvere

  4. Enn Kaljo mai 19, 2015 - 9:03 e.l.

    Täiesti nõus ülalmainituga. Ent tahaks lisada ja toetada Andro Roosi mõtteid 1 ainsa maksuga ettevõtluskeskkonna osas ja et inimesed oleksid maksudest vabastatud. Ma olen kunagi varem sellel teemal kirjutanud Ärilehes – kajastades deebetmaksu võimalikkust 3s põhjalikus artiklis. See kõik on võimalik, kui ainult seda tahetakse. Kas me tahame, et meil jääb inimestele kuus 300-400 € enam raha tasku alles? Kes ei tahaks, küsite vastu. Kas me tahame, et ettevõtjal oleks lihtne arveldada maksuameti või mingi muu asutusega, mis koondan endasse ühe ettevõtlusmaksu, millele ei lisandu mitte ühtki teist enam iial? See oleks ju ideaalriik! MIks siis mitte seda teha? Hakkame sellest pihta, et loome ideaalriigi alused. Ja siis peletame bürokraatiamasina minema. Isegi üldise 1%se automaatselt toimiva maksu puhul laekub riigikassasse 300-400% enam raha igas kuus, see on tõestatud arvutuste põhjal Austraalias ja mujalgi. Siis ei ole nii, et maanteeamet tegeleb teedega väljaspoolt linna ja linn peab ise leidma vahendeid selleks – kõik teed ja tänavad tuleb viia ühe ameti alluvusse ja raha peab selleks jätkuma.
    Energeetika osas tuleb Eesti Energia teha rahvaaktsiaseltsiks ja igale kodanikule anda 10 aktsiat, koguväärtuses 100 000 €. Lisaks peab iga kodanik saama dividende aasta lõpus tehtava arvestuse põhjal, kuna EE on pidevalt kasumis.
    Lisaks põlevkivienergeetikale peab EE hakkama leppima sellega, et turule tulevad iseseisvaid energialahendusi pakkuvad Tesla energialahendused ja muud analoogsed, kus võrguga liitumine tuleb inimesele teha boonuseks, mitte takistuseks ja see peab toimuma tasuta.
    Tuleb tunnustada energiasõltumatuse prioriteetsust monopolismi ees ja lõpplahenduseks on EE kui terviku tükeldamine iga valdkonnaga tegelevaks eraldi osaks, kus rahva aktsiad säilivad samuti. Rikas rahvas= rikas riik, mitte vastupidi.
    Lisaks majandusele on riigi aluseks rahvastik, rahvuskeele tundmine, kestev rahvuskultuur, vaimsus – majandus ise ei ole võimeline looma neid. Majandus on vaid hoob, nagu ka raha on vaid vahend. Raha tuleb viia meil kulla alusele ja seda ilma mingi hämamiseta. Eesti kullavarusid tuleb suurendada nii, nagu on seda teinud Venemaa, India, Hiina, Sri Lanka ja paljud teised kiiresti arenevad riigid.
    Nagu ka Andro Roos märkis, tuleb Eesti riik 100% saneerida ja läbi viia põhjalik audit, et ei jääk midagi varju ja saladuskatte taha – kõik VEB fondi sugused ja Estonia katastroofi laadsed juhtumid tuleb uuesti sõltumatu komisjoni ette tuua ja samuti tuleb kaitsepolitseid ja kogu jõustruktuuride süsteem muuta kodanikkonnale alluvaks, ehk siis kodnaikkond on ülim võimukandja riigis, nagu seda põhiseadus ette näeb ja kaitsepolitsei annab aru kodanikkonnale, mitte vastupidi. Politsei on loodud kodanike kaitseks, mitte repressiivorganiks ja nii tuleb see ka ümber kujundada.
    MIngeid Lastekaitseliitude peresid lõhkuvaid aktsioone ei saa lubada – taolisel kujul eksisteeriv Lastekaitseliit tuleb laiali saata ja moodustada uus struktuur perede ja laste kaitseks. Kõik juba toimunud perevastased riigi poolt mahitatud juhtumid tuleb otsekohe valgusse tuua ja süüdlased peavad saama karistada.
    Eesti peab hakkama elama oma naaberriikidega vennalikus ja rahumeelses koosekssiteerimises ja meie osalus NATO sõjalistes operatsioonides tuleb koehselt peatada. Ainuke, kus meie sõjaväe vabatahtlikud võivad osaleda, on rahuvalve missioonid, mis on samuti OSCE vaatlejate valve all ja katastroofide järgsetel päästeoperatsioonidel osalemine. Igasugune üleastumine neis oleks rangelt karistatav.
    Sõjapropaganda tuleb Eestis seadusega keelata riiklikul tasandil ja terve Eesti Vabariigi ala kuulutada tuumavabaks tsooniks ja Eesti Kaitsevägi peab ümber orienteeruma tugevaks maakaitseväeks, kus vabatahtlikkuse alusel teenivad noormeed ja kus on alternatiivina võimalik ka tööteenistus neile, kelle põhimõtted ei luba relva käes hoida (vägivallatust tuleb tunnistada ülimaks põhimõtteks üldse).
    Piirivalve tuleb taastada eraldi organisatsioonina ja need tuleb varustada kõige vajalikuga, et tuvastada ka öövaatlusvahenditega igasugune liikumine piiridel ja selle lähistel. Lisaks tuleb piiriala katta lokaatorite ja kaugjälgimisseadmetega.
    Meditsiinis tuleb traditsiooniline loomulik ja integraalne meditsiin võrdsustada tavameditsiiniga.
    Hariduses tuleb väärtuspõhine ja perekonda ja kodumaad väärtustav haridus viia normiks ja kohustuseks kõigile.
    Noore pere rahaline toetus tuleb taastada: noor pere peab saama riigilt pikaajalist krediiti asundustegevuse teostamiseks: et osta maad, ehitada maja koos abihoonetega ja soetada ökonoomne sõiduvahend perele ja selleks tuleb tagasimakse periood jagada 50 aasta peale ära, kustutades summast 10 maal elatud aasta järel või 3 lapse sõnni järel 50% ja 15 maal elatud aasta järel 90% kogu tagasimaksmisele kuuluvast summa jäägist. Tagasimaksmine peaks algama 3-l aastal peale krediidi saamist, ehk siis kaks aastat peaks pere saama elada maal ilma tagasimaksmiseta, ehitades ja rajades kodu ja isetoimivat talumajandust või elulaadi talu.
    Soodustama peaks linnast maale elama asujaid – ka pensionäre ja keskealisi inimesi, noortest rääkimata – neile tuleb sisse viia kõik soodustused, nagu tasuta bussisõit, tasuta energialiitumised, tasuta kaevupuurimine jne. Lisaks peaks riik võimaldama neil tasuta infrastruktuuri (mustkattega juurdepääsuteed, elektriliinid, veevarustus, kanalisatsioon) rajamise.
    Maale rajatavad päikeseenergiajaamad tuleb liita ühisesse võrku tasuta ja riik peab siin toetama igat mikro või väiketootjat samuti kõikvõimalike vahenditega, kaasa arvatud esmainvesteeringutest 50%se summa tagasimaksmisega PRIA kaudu või Kredexist.
    Riik peab käivitama massilise innovatsiooniprojektide sihtasutuse, mille sarnast meil varem ei ole olnud, kus oleks sees torutransport, antigravitatsiooni lahendused, kosmoselennud lihtsamate vahenditega, tavalised antigravitatsiooni lennuaparaadid, radioaktiivsete jäätmete kahjutustamine ja ümbertöötlemine kullaks ja kahjututeks jääkideks, merevee magedaks muutmise projektid, puhta looduskeskkonna projetid ja muud säärased.
    Kõike ei jõua siia kirjutada, teised võivad jätkata.

  5. elektritsaabtasuta.blogspot.com jaanuar 13, 2019 - 5:42 e.l.

    Kurjategijad tekitavad inflatsiooni selleks, et rahvast enam koorida. Rahva juhtimiseks kurjategijatele vajalikus suunas tekitatakse inflatsiooni.
    Kuidas panna maarahvast metsa langetama ?
    Tekita inflatsiooni.
    Kuidas panna rahvast panka teenima ?
    Tekita inflatsiooni.
    Kuidas hoida rahvast samal palgatasemel s.o. hoida odavat tööjõudu?
    Tekita inflatsiooni.
    Jne.
    Kadri Simson keelustas tuulepargi rajamise,sellega rikkus seadust ja kergitas elektri hinda ja teenuste,kaupade hinda-tekitas inflatsiooni !
    Inflatsiooni tekitatakse keskpankade kasumi tarbeks.
    Seakari,Eestile pandi “aatomipomm” ja te vaikite !
    40%-ne elektri hinna kergitamine on hullem kui katastroof. See on julm sigadus ! Prantsusmaal kollased vestid korraldavad demonstratsioone 2 % hinna kergitamise vastu…

Lisa kommentaar

Your email address will not be published / Required fields are marked *