Eerikuga sai peetud sõnasõda
Väitluse avakõnedele saab kumbki osaleja esitada vastulause. Väitluse järgmine osa, ristküsitlus, algab kell 11.Hannes Toomsalule ja Eerik-Niiles Krossile saavad küsimusi esitada ka väitluse jälgijad, jättes need kommentaariumisse.
HANNES TOOMSALU AVAKÕNE
Ettevõtlusmakse tuleks diferentseerida
1. Ühetaoline maksusüsteem on küll ettevõtjasõbralik ja lihtne, kuid soodustab ettevõtluse ning inimressursi koondumist tõmbekeskustesse. Eesti puhul Tallinna ja Tartusse.
Tootmise sisendkulud on logistiliste keskuste, infrastruktuuri kättesaadavuse ja inimressursi olemasolu tõttu väiksemad suurlinnade juures. Seetõttu asutatakse ettevõtteid ja arendatakse tootmist just eelkõige tõmbekeskuste juures. See omakorda toob kaasa tööjõu siserände ääremaadelt Tallinna, Tartusse või siis välismaale. Vähendades ettevõtluse sisendkulusid ääremaades, tekitame olukorra, kus ettevõtte asutamiseks ja/või töökoha leidmiseks ei pea tingimata ümber asuma soodsamasse piirkonda.
Tõestuse sellele leiab, kui uurida lähemalt statistikaameti andmebaase. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp Majanduse koondumist tõmbekeskustesse näitab ehk kõige paremini maakondade sisemajanduse koguprodukti protsendi elaniku kohta muutus aastatel 1996-2008. Rahvastiku sündmuste kohta on statistikaametil samuti piisav ülevaade, näitamaks viimase kümnendi siserände suundi.
Kokkuvõtteks. Ääremaastumise peatamiseks ja Eesti tervikliku arengu tagamiseks tuleb diferentseerida maksusüsteemi, mis on üks peamisi majanduspoliitika hoobasid. Ülejäänud Euroopa kasutab kõiki võimalusi, et korraldada elu kogu riigi territooriumil. Meie aga ei tee katsetki.
2. Vähendades või kaotades teatud käivet, arvestades maksumäära FIEdele, soodustame regionaalarengut ja elavdame majandust.
Rahvaliit teeb ettepaneku määrata FIEdele kindel maks, kusjuures muid täiendavaid makse ei lisandu kuni mingi määratud käibemahu saavutamiseni. See julgustab inimesi ettevõtlusega alustama ka ilma suuremaid esmaseid investeeringuid tegemata. Suures pildis tähendab see aga suurenevat käivet, mis omakorda suurendab riigi tulusid läbi käibemaksu.
Praegused maksureeglid FIEdele kohustavad neid tasuma avansilist sotsiaal- ja tulumaksu, mistõttu ettevõtja, enne reaalset kasumit saamata, peab juba maksma makse. Tädi Maali Uugametsast, kes peab lehma ja kellel jääb peale enda ja kassi vajaduste rahuldamise mõni liiter piima üle, mille ta heal meelel annaks kokkuostu, ei hakka seda tegema. Sest selleks peab ta ennast registreerima FIEks. Ning see paneb talle maksukohustuse, mistõttu tal on mõtistlikum piima ülejääk maha kallata või üldse mitte lehma pidada.
Hobipõllunduse kadumine maapiirkondadest on jällegi üks põhjusi, miks inimesed ääremaadelt lahkuvad. Pole majanduslikult kasulik. Jätkates tänast majandamist, jõuame peagi olukorda, kus inimesed unustavad füüsilise töö ja lapsed näevad lehma üksnes loomaaias.
Kokkuvõtteks. Diferentseerides ettevõtlusmakse regiooniti ja/või mingi käibe või tulu pealt ning rakendades maksukoormust alles siis, kui teatud tulu tase on saavutatud, muudame Eesti majandust ja riiki oluliselt. Lõppkokkuvõttes aitab see paljudel inimestel iseendaga toime tulla ja vähendab koormust riigi sotsiaalsüsteemile.
EERIK-NIILES KROSSI AVAKÕNE
Üldine maksukoormus ei pea tõusma, küll on jätkuvalt vaja nihet tööjõumaksudelt (vähendamine) tarbimismaksudele (kasvatamine), maksude diferentseerimist ja maksuvabastusi riigi soovitud majandusruumi ja tarbimismustri kujundamisel.
Eesti peab jõulisemalt siseriiklikult kaotama ja nõudma ELi tasandil fossiilkütuste subsiidiumide (nt toetused põlevkivikatelde ehitamiseks, põlevkivitööstuse heitmete madalamad heitmetasumäärad, erimärgistusega kütus põllumajanduses, kaevandamisel, ehituses, kalanduses jne) kaotamist ja ELi energiamaksude alammäärade direktiivis sätestatud erisuste kaotamist, s.t võrdse kohtlemise printsiibi rakendamist ja turumoonutuste vähendamist tootmisharude vahel.
Väike- ja mikroettevõtete ning FIEde tarbeks tuleb luua riigi hallatav IT-põhine raamatupidamistarkvara ja -süsteem, mis hõlbustaks ettevõtjate finantsaruandlust, annaks maksuhaldurile reaalajas ülevaate selle süsteemiga ühinenud ettevõtjate majandusseisust ja annaks samas neile ettevõtjatele teatud eeliseid riigiga suhtlemisel – maksusoodustused, eelise osalemiseks riigihangetel jms.
Tulumaksumäär võib jääda samale tasemele, ka füüsilise isiku ja juriidilise isiku tulumaksu määrad võivad jääda samaks.
Juriidiliste isikute tulu maksustamisel tuleb luua seadusraamistik, mille järgi Eestis registreeritud välisriikides resideeruvate ettevõtete tütarettevõtted maksaksid tulumaksu Eestis, mitte emaettevõtte asukohariigile.
Vabastada tuleb (s.t võimaldada füüsilisel isikul maksustamiseelsest tulust maha arvata) soetused efektiivsetesse kütteseadmetesse (maasoojuspumpadesse), taastuvallikate baasil mikroelektritootmisse (PV paneelid, tuuleturbiinid jms) ja 0-emissiooniga elektrisõidukite ost. Erisoodustusmaksust tuleb vabastada juriidiliste isikute poolt oma töötajate eest tasutud terviseedenduskulud ja ühissõidukipiletite kulud.
Vaja on ühtlustada FIE ja osaühingule esitatavaid reegleid, sealhulgas eriti sotsiaalseid tagatisi sätestavaid reegleid
Seotuna tarbimismaksude, s.h keskkonnakasutuse tasude tõstmise ja põlevkivi kasutuse tasu sidumine nafta maailmaturu hinnaga (25% nafta hinnast), on vaja alandada ettevõtete tõõjõukulusid, s.t vähendada ettevõtja makstava sotsiaalmaksu määra proportsionaalselt keskkonnakasutuse tasude tõstmise kogumahuga.
Vaja on täpsustada ja lihtsustada sissetulevatele turistidele teenust osutavate ettevõtete käibemaksureegleid, et saavutada parem selgus ja selle läbi nii teenuste osutamise kasv. Turismisektor on oluline ja kasvupotentsiaali omavaim majandusharu.
Vaja on rakendada aktsiise (tootemakse) keskkonnaohtlikele või mittevajalikele toodetele, nagu pestitsiidimaks, kunstväetisemaks ja/või soetusmakse tarbijakäitumise kujundamiseks, näiteks CO2-heitme põhiselt diferentseeritud sõiduauto soetusmaks.
Keskkonnakasutuse tasud peavad suurenema ja vastukaaluks tööjõumaksud vähenema selliselt, et üldine maksukoormus ei tõuseks.
Euroopa Liidus vabalt liikudes avastame, et oleme juba Euroopa hinnataset ületamas või ületanud. Tänu odavale tööjõule on veel kasvuruumi teenindussfääri hindade tõusule. Pankade statistika näitab, et eestlane kulutab välisriigis ca 35% rohkem, kui kulutavad välismaalased Eestis. Tõstes tarbimismakse, süvendame olukorda, kuhu riik on jõudnud: finants voolab riigist välja, vaesus süveneb ja uusi töökohti ei teki või tekib minimaalselt.Mis puutub fossiilkütuste subsiidiumide kaotamist, siis siin saab rohelistega üksnes nõustuda. Siiski väikese klausliga – Euroopa Liidu võrdse kohtlemise printsiipi tuleb rakendada igas valdkonnas, mitte üksnes keskkonnakaitses. Eelkõige soovime saada samasuguseid põllumajandustoetusi, nagu seda saavad Hispaania, Saksamaa või Prantsusmaa põllumehed.
Mis puudutab keskkonnatasusid, siis lugu Eesti ettevõtete väikesest maksumäärast on osutunud muinasjutuks. MP ja PWC uuringust „Paying Taxes 2009“ selgub, et Eesti ettevõtete maksumäär on 48,6%, millega asetume 181 riigi seas 122. kohale. Keskkonnatasude tõstmisega suurendaksime seda maksukoormust veelgi.
Erinevalt muust maailmast, ei ole me aga maksustanud Eestist väljaviidavat tulu. Siinkohal on mul hea meel konstateerida, et rohelised on meiega nüüdseks ühel meelel – see tuleb maksustada. Esialgu kas või 10protsndilise tulumaksuga.
Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksu määra ei soovi rohelised muuta ja vähendatav sotsiaalmaks kompenseeritakse keskkonnatasude kasvuga. Mis ütleb, et üldine maksukoormus ei vähene ja ettevõtete maksusüsteemi diferentseerimist regionaalsete ning majandusnäitajate alusel roheliste kaasabil ei tule.
FIE tädi Maalile Uugametsast peab aga nentima, et rohelised tema väiketalu pidamisele maksuleevendust ei taga. Pigem lisanduvad täiendavad kulud arvuti soetamisele, programmi hankele ja interneti kuumaksetele, mis, arvestades meie „edulugu“ ee-domeeni reformiga, võivad osutuda üpris kopsakaks.
EERIK-NIILES KROSSI KOMMENTAAR HANNES TOOMSALU AVAKÕNELE
1. Lihtne ja läbipaistev ettevõtete maksustamise süsteem on olnud üks Eesti kiire majandusarengu alus.
Ettevõtjaid motiveeriva ja välisinvesteeringuid riiki toovana on selline süsteem tõestanud oma tõhusust.
Äärealade majanduslik arendamine peab olema kindlasti riigi üks prioriteete, kuid ettevõtjate erineva maksustamise mõju sellele on äärmiselt kaheldav.
Selline diferentseerimine toob kaasa vajaduse kasvatada bürokraatiat, mis omakorda tekitab tarbetuid lisakulusid ja lõppkokkuvõttes kahandab dünaamikat.
2. Ka minu põhimõtteline seisukoht on, et FIEde maksustamise süsteemi tuleb lihtsustada ja teha see FIE-sõbralikuks.
Paraku moonutab Rahvaliidu tehtav ettepanek senist maksusüsteemi taas suurema bürokraatlikkuse suunas.
EERIK-NIILES KROSSI KÜSIMUS HANNES TOOMSALULE
Kas ja kus on võimalik vaadelda teie pakutud skeemidele vastavaid TÖÖTAVAID mudeleid?
Hannes Toomsalu: Vastan Jaanus Männiku sõnadega: „Ettevõtete tulumaksustamine arenenud riikides on keerukas ja seda püütakse tasapisi kõikjal uuendada-lihtsustada, mitte jalgratast leiutada. Rusikareeglitena on seni toiminud diferentseeritud maksumäärad, väikeettevõtluse suhtes rakendatavad soodustused ja maksuvabastused, regionaalsed soodustused ja toetused.“ Ehk siis enamikus Euroopa riikides. Prantsusmaa maksusüsteemi kohta on meie välisministeerium andnud päris hea ülevaate. Usun, et ka teiste riikide kohta saab esmast teavet välisministeeriumi kaudu.
EERIK-NIILES KROSSI KÜSIMUS HANNES TOOMSALULE
Kui nn tõmbekeskustes (Tallinn ja Tartu jm) sisuliselt tõsta ja äärealadel alandada makse, siis kes ja millise metoodikaga määrab, kui palju ja millistel tingimustel ning kellele antakse soodustusi?
Hannes Toomsalu: Eesti on kasutanud diferentseeritud tulumaksu sõltuvalt asukohast kuni aastani 2010. Alusena võib kasutada seda süsteemi, kuid paratamatult tuleb seda edasi arendada. Praktilise lahendi saame ikkagi siis, kui tekib üldine konsensus, et selline maksupoliitika tagab Eesti tervikliku arengu (mis on eesmärgina ka Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alustes), läbi viidud poliitiline debatt detailsemate eesmärkide osas ja pädev asutus (näit rahandusministeerium) on vastavad arvestused teinud.
HANNES TOOMSALU KÜSIMUS EERIK-NIILES KROSSILE
„… ja/või soetusmakse tarbijakäitumise kujundamiseks, nagu CO2-heitme põhiselt diferentseeritud sõiduauto soetusmaks.“ /Eerik-Niiles Krossi avakõnest/
Kas ma saan õigesti aru, et sarnaselt sotsiaaldemokraatidega soovivad rohelised kehtestada automaksu?
Eerik-Niiles Kross: Rohelised soovivad motiveerida inimesi soetama endale hübriid- või elektriauto.
HANNES TOOMSALU KÜSIMUS EERIK-NIILES KROSSILE
„…põlevkivi kasutuse tasu sidumine nafta maailmaturu hinnaga (25% nafta hinnast) …“ /Eerik-Niiles Krossi avakõnest/
Kui palju mõjutab selline muudatus küttekulusid inimestel, kes kütavad oma elamuid ja kasvuhooneid põlevkiviõliga?
Eerik-Niiles Kross: Ükski mõistlik inimene ei küta oma elamut ja kasvuhoonet põlevkiviõliga, mis teatavasti sisaldab ülimürgiseid fenoolseid bensiinikomponente.
Põlevkiviõlis sisalduvate bensiinikomponentide väga madala leektäpi tõttu (mõnel puhul koguni -15 °C!) on tegu ülimalt plahvatusohtliku kraamiga. Loodetavasti ei mõtle härra Toomsalu soovitust põlevkiviõli koduses majapidamises kütteks kasutada tõsiselt?!
EERIK-NIILES KROSSI KÜSIMUS HANNES TOOMSALULE
Palun täpsustage, kuidas on Eestis kasutatav ühetaoline maksusüsteem seotud majanduses tavapärase nn tõmbekeskustesse koondumisega ning kui suur on sellise, teie poolt väidetud maksusüsteemi suhteline mõju ettevõtluse ja kapitali liikumisele majandust mõjutavate teiste teguritega võrreldes?
Hannes Toomsalu: Põhjendasin seda avasõnas. Kulud ettevõtluse alustamiseks ja sellega tegelemiseks on sõltuvalt infrastruktuuri olemasolust ja kaugusest logistiliste keskusteni erinevad. Paratamatult koondub kasumit taotlev ettevõtja sinna, kus sisendkulud on väiksemad. Ettevõtluse eri valdkondades on kindlasti erinevad kulud ja näiteks internetiäri saab ehk ajada Uugametsas ja Tallinnas niisama kulukalt.
EERIK-NIILES KROSSI KÜSIMUS HANNES TOOMSALULE
Jääb arusaamatuks, mida mõtlete „Euroopa hinnataseme“ all. Kuidas kajastub teie arvestustes tavapäraste majandusprotsesside mõju Eesti ettevõtluse maksustamisele, näiteks üleüldised hinnakõikumised maailmaturul jmt?
Hannes Toomsalu: Et oleme seotud maailmaturu ja -hindadega, kajastub selle mõju meil nii või teisiti. Tavaliselt maksustatakse protsendiga millestki. Seega maksupoliitika pigem määrab, kuidas jaotatakse ühiskondlikud hüved ühiskonnas.
HANNES TOOMSALU KÜSIMUS EERIK-NIILES KROSSILE
Roheliste soovi minna üle elektriautodele ja taastuvenergiale toetan väga. Kuidas aga teha seda nii, et maksukoormus ei tõuseks? Kui suure täiendava maksuga rohelised “motiveeriksid” inimesi keskkonnasäästlikku sõidukit hankima?
Eerik-Niiles Kross: Roheliste nimekirjas kandideerivad vabamehed ehk sõltumatud kandidaadid on seisukohal, et üldine maksukoormus ei tohi tõusta. Kahtlemata on see meie väikesearvulise rahva ja eriti rahvastiku vanuselise struktuuri ja selle prognoositava dünaamika tõttu väga keeruline ülesanne. Maksusüsteem on tervik ning soovitavalt on see üles ehitatud pikaajalisi eesmärke silmas pidades. Keskkonnasäästlik transpordikorraldus on samuti tervik ja ainuüksi ühele tahule keskendumine on eksitav. Seetõttu soovime rakendada maksusüsteemi, mis motiveeriks soetama ja kasutama võimalikult vähese energiakulu ja keskkonnakahjuga transpordiliike ja -vahendeid.
HANNES TOOMSALU KÜSIMUS EERIK-NIILES KROSSILE
Muidugi ei mõtle ma kütta eramaju haisva põlevkiviõliga. Paratamatult aga köetakse põlevkiviõliga (korter)elamuid veel paljudes Eesti asulates. Rahvaliit on seisukohal, et sellised asulad peaks tulevikus omama biogaasil töötavaid elektrijaamu nii kütteks kui valgustuseks. Sama soov on rohelistel. Kui suur on roheliste arvates vajalik ressursimaht, et asulates, kus praegu puudub gaasikütte võimalus, minna näiteks põlevkiviõlilt üle muule mittefossiilsele küttele?
Eerik-Niiles Kross: Usutavasti on kõige täpsem ülevaade vajalikest investeeringutest selles valdkonnas tegutsevatel ettevõtjatel ning loodetavasti teevad vastavaid rehkendusi ka majandus- ja ühendusministeerium koostöös keskkonna- ja sotsiaalministeeriumiga. Üleminek ühelt infrastruktuuri tüübilt teisele on väga pikaajaline protsess. Siinjuures on vaja silmas pidada ka teisi eestlastele tähtsaid aspekte, eelkõige energiasõltumatust Venemaast. Tänapäevane tehnoloogia vedelgaasi transportimiseks annab selleks head võimalused, samuti senisest palju mitmekülgsem ja tõhusam koostöö naabritega, energeetika valdkonnas eelkõige soomlastega, muu hulgas tänapäevase tuumajaama ühine rajamine Soome pinnale.
Hannes Toomsalu: Olen seisukohal, et ettevõtte registreeritud aadress ei ole aluseks. Aluseks on ikkagi tegevuse asukoht. Garanteerida saab üksnes seadusega, kuigi ka sellest üritatakse mööda minna. Jättes üldised raamid ja ametnike otsuse selleks garantiiks, suurenevad pigem subjektiivsus ja korruptsioon. Oleme näinud, kuidas EASi regionaaltoetus anti Tallinna konverentsikeskuse rajamiseks. Ühetaoline maksusüsteem oli kindlasti omal ajal õigustatud. Kuid ka rahandusministeeriumi tellitud Praxise uuring jättis palju otsi lahti ja sealt ei tulnud veenvalt välja, et selline maksusüsteem on edaspidigi efektiivne.
Hannes Toomsalu: Ilmselt on statistika see, mis annab kätte suunad. Näiteks SKP jaotus maakonniti, näiteks rahvastiku väljaränne, tööpuudus maakondades jms. Pärnu on paremas situatsioonis, kui seda on Võru ja Narva. Võrust siseränne on suunatud Tartusse. Narva … täpselt ei teagi. Väidetavalt on päris palju inimesi suundunud välismaale. Mis puutub kõrgtehnoloogia ja tööhõive seosesse, tagab maailmas konkurentsivõime kõrgtehnoloogia. Kuid kõrgtehnoloogilised töökohad toodavad ka tööpuudust. Ilmselt on kusagil balanss: mõnes kohas tuleks võib-olla vundamendiaugu kaevamiseks kasutada ekskavaatorit ja mõnes kohas labidamehi.
LUGEJA KÜSIMUS HANNES TOOMSALULE
Praegu on nii, et piiratud vastutusega ühingutel (aktsiaselts, osaühing) on omaniku vastutus selgelt piiritletud ettevõtte osakapitali mahuga. Samas FIE on nagu täisühing: vastutab oma vara, naha ja karvadega täies mahus. Kas pooldate võimalust FIE-le osalist vastutust rakendada, mis julgustaks inimesi seda ettevõtlusvormi julgemalt rakendama. Arukas inimene teeb praegu ühemeheosaühingu, mitte ei toimeta FIEna.
Hannes Toomsalu: Pooldan FIE-le osalise vastutuse rakendamist. Meil on igatpidi vaja julgustada ja soodustada ettevõtlusega alustamist.
LUGEJA KÜSIMUS EERIK-NIILES KROSSILE
Kuidas suhtute sellesse, kui väikefirmadele (mingi käibe ulatus vms) tehakse soodustust tööjõumaksudelt? Pean silmas seda, kui alustavatele või väikestele firmadele oleksid tööjõumaksud pea olematud, et seeläbi soodustada nende arengut. Nad saaksid palgata uusi töötajaid ja seeläbi väheneks tööpuudus oluliselt.
Eerik-Niiles Kross: Igasuguste erisuste kehtestamisega, olgu maksunduses või ettevõtluses tervikuna (ja küllap enamikes eluvaldkondades), tuleb esitada küsimus: mida see endaga veel kaasa toob? Maksupoliitikas tuleb eristada selle eri mõjuvaldkondi. Nii näiteks pole pensionide maksmine kui selline mitte sotsiaalprobleem, vaid rahanduslik ja pigem tehniline küsimus, kuid seegi võib teatud asjaoludel kaasa tuua sisulisi, antud juhul sotsiaalseid probleeme (näiteks pensionide kojukande tasuliseks muutumine), mida tuleb siis jälle omakorda lahendada. Samuti tuleb vahet teha poliitiliste ja rakenduslikult vajalike/mõistlike otsuste vahel. Maksupoliitikas on mõne rakenduse lühiajalised ja pikaajalised tagajärjed tihtilugu koguni vastuolulised.
Ideaalset lahendust, mis kõigile sobiks, pole olemas, kuid igasuguseid soodustusi tuleks pigem vältida ning arendada terviksüsteem selliseks, mis oleks võimalikult suurele hulgale asjaosalistest võimalikult sobiv. Maksukorralduse juures – motiveeriv.
LUGEJA KÜSIMUS EERIK-NIILES KROSSILE
Mida arvate mõttest kehtestada väikeettevõtluse soodustamiseks ka ettevõtluses tulumaksuvaba miinimum?
Eerik-Niiles Kross: Ettevõtlusele Eestis tulumaksu ei rakendada, küll maksustatakse ettevõtjatulu ehk dividende. Seega puudub ratsionaalne alus sellise miinimumi kehtestamiseks. Täiendava tulumaksuvaba miinimumi kehtestamine omanikutulule vajab eelnevalt hoolikat majanduslikku ja finantsilist analüüsi. Ikka ja jälle on vaja vastata küsimusele, kellel, millistel tingimustel jne.
Väikeettevõtluse edendamiseks tuleks hoopis vähendada igasugust bürokraatiat ja rakendada tõhusamalt e-riiki, tõhusamalt eriti kodaniku ja ettevõtja poolt vaadates.
Suur aitäh debati korraldajatele ja kõigile osalejatele!
Ja lahendid ei ole vist kõige tänapäevasemad. Näiteks liigub juba päris palju hinnanguid, mis väidavad, et elektriauto saastab loodust oluliselt rohkem, sest patareisid tuleb perioodiliselt utiliseerida. Või näiteks see, et viimase põlvkonna tuumajaamad on pisikesed ühe asumi vajaduste rahuldamiseks ja rajatakse need sadakonna meetri sügavusele kivimisse. Ilmselt oleks roheliste eesmärgid kiiremini täidetavad, kui elu Eestis olekski koondunud Tallinna ja Tartusse.
Meie siin Maarjamaal tahaksime aga oma iseloomu poolest olla vähem sõltuvad välistest mõjudest, käia looduses, süüa eestimaist toitu ja elada õnnelikult. Ja seda pigem väiksemates asumites kui suurlinnades.
Olukord, kus näiteks Pärnu on muutumas ääremaaks, ei ole kindlasti olukord, mida tolereerime. Tädi Maali Uugametsast oma lehma, kassi ja põllulapiga oleks kindlasti valmis Eestimaa arengu eest seisma ja ühiskonda panustama. Talle tuleb lihtsalt anda selleks võimalus ja luua tingimused, kus igaüks olenemata tema asukohast ja rikkuse astmest seda saaks teha.
Rahvaliit seisab selle eest, et need tingimused saaksid loodud.
Väitlusseltsi hinnang väitlejatele.
+ Hea ning selge struktuur (väide-näide-kokkuvõte/järeldus).
+ Värvikad näited (tädi Maali Uugametsast).
Eerik-Niiles Kross (Erakond Eestimaa Rohelised nimekirjas):
+ Tõi tugevalt välja roheliste programmi.
– MõnI väide jäi loosunglikule tasemele (näit et Rahvaliidu ettepanekud toodavad bürokraatiat), tõestust oleks võinud rohkem olla.
– Ei vastanud selgelt oponendi küsimustele (näit automaksu kohta).
