Tallinn sorteerib
Eelmise aasta lõpus ilmusid Põhja-Tallinna platsidele plastikust pakendi konteinerid. Oli ka juba aeg. Juttu sellest on meedias olnud juba aastaid. Üksikuid klaasikonteinereid on kortermajade piirkonnas olnud ka varem. Häda selles, et inimesed on mugavad ja ekstra mingit 300 meetrist reisi paari pudeli pärast ette ei võeta. Kõik lendab ikka segaolmejäätmetesse. Ja olgem ausad, neid pakendi konteinereid oli ka väga harvalt paigutatud.
Ühed uued plastikkonteinerid ilmusid ka minu ühistu lähistele. Ise me oleme sorteerinud jäätmeid paber ja papp, bio- ja segaolme jäätmed. Seega tekkis mulle ka lootus, et saame oma paberi konteinerist lahti aga võta näpust. Ei saa. Esiteks selle tõttu, et ka meie ühistu inimesed on mugavad ja kuna meie konteiner on ligi 10 meetrit ligemal, pannakse sinna. Aga peamiseks põhjuseks on see, mis on kõigil kolmel pildil nähtav ühine probleem – nendele konteineritele ei pääse ligi. Lume ja jää kuhjad takistavad ligipääsu. Noorem inimene saab turnida, vanem inimene oma konte sinna murdma ei lähe. Täna viisin plastpakendeid ja järgmine kord viin siis kui lumi ja jää on sulanud.
See, et ligipääsud pakendite konteineritele on takistatud ja nende ümbrust ei hooldada, pole üksnes Põhja Tallinna probleem. Need kes tihti Kadaka teed mööda sõidavad näevad Laki ristmikul taolisi konteinereid. Seal on analoogne jama. Konteiner on aga ligi ei pääse! Ja seda juba aastaid igal talvel. Juhtub nendes asukohtades kus konteinerid pole paigutatud ettevõtete kinnistutele, ehk siis on linna kinnistutel.
See, et ligipääs talvel pole tagatud ja aasta jooksul koristatud on kas koordineerimatus või lohakus. Üks käsi paigaldab ja teine käsi ei tea et on vaja hooldada? Jäätmevedajad saavad oma jäätmeveo teostatud GPS andmetele tuginedes. Kas linna platside hooldajatele on siis jäänud vähem taiplikumad inimesed kes ei oska GPS kasutada või on probleem juhtimises?
Muidugi jääb üles ka võimalus, et pakendikonteinerite paigaldamine oli suur pakazuhha ja tõsiselt sorteerima hakata ei plaanitudki.
