Erakonnad Heremi hoiatusest: kaitsekulud vähemalt kolmele protsendile
Rahvusringhäälingus täna artikkel „Erakonnad Heremi hoiatusest: kaitsekulud vähemalt kolmele protsendile“! Kui kaugele meid see 3% edasi viib ja kui kaua võtab aega, et rahast saab sõjaline võime? Saan ühe pildi „maalida“ oma kogemuste põhjal!
Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 oli rajatud printsiipidele, et 10+ aasta jooksul saaks üles ehitatud 1) elemendid peamistest vajalikest võimetest mida siis kriisi korral saab mahuliselt suurendada. 2) võimed prioritiseerituna, mida teha kohe ja mis ressursimahust sõltuvalt 10+ aastal. 3) puuduolevad võimed küsida liitlastelt. Aluseks olnud peamine ohupilt oli hübriidsõda, mis algab riigisisesest kriisist mis tuleks kiiresti lahendada enne kui sõjaks läheb. Seega olid prioriteetsed luure ja seire, jalavägi sh soomus, jms. Ressursside olemasolust tulenevalt jäid näiteks iseliikuvad haubitsad ja keskmaa õhutõrje „punase joone alla“ ehk siis arendamiseks läheb siis kui tekivad ressursid. Ühe uue võimena tehti otsus soomusmanöövri võime loomiseks. Kunnas oli tanke soovinud kogu see aeg mis tema KVPS-s teenis kuid ei suutnud ilmselt KM’le selgelt põhjendada või olid KM’l mingid teised eesmärgid ja otsustas ise mida vaja.
Mis iganes. Minu jutu point on selles, et 3%-st saab reaalne väljund aastatega. Aaviksoo heakskiit soomusmanöövri jaoks tuli 2008. CV-90 hanke otsus tuli alles 2014. Esimesed CV90 IFV-d saabusid Eestisse 2016, ülejäänud 2018. Kaitseväele anti ametlikult CV90d 2019 aastal kuid sellest hetkest ei tekkinud veel võimet. Võime tekib siis kui pataljon on kokku harjutatud ja võimeline ülesannet täitma. Ehk siis võime areng meie puhul oli CV90 näite varal vähemalt umbes 12 aastat olenevalt sellest mida lugeda alguseks ja lõpuks.
Mis siis juhtub selle 3%-ga? Kas ja millal me näeme mingit uut võimet? CV90 näite puhul kulub põhiline aeg otsustamiseks. Tänase info põhjal tundub, et arusaam mida vaja, on olemas vähemalt osaliselt. Ja otsus HIMARS hankeks on samuti. HIMARSi hanget kiirendada ei sõltu enam meist. Keskmaa ÕT vajadus tundub ka selge olevat. Muideks, 2008 aastal keskmaa õhutõrje osas me tegime arvestused NASAMS peale. Kui praegu Ukraina sõda vaadata siis mulle isiklikult tundub, et NASAMS ja IRIS-T tunduvad mulle optimaalsete vahenditena alustamiseks. Kui HIMARS’ga on selgus majas ja saab isikkooseisu ette valmistama hakata (kui raha on selleks) siis ÕT osas tuleb teha veel valikud ja otsused enne kui ettevalmistusi alustada. Ja tõenäoliselt 3% ei taga nii HIMARS kui ka NASAMS hanget ja opereerimist. Aga vaja on veel olemasolevate võimete mahu suurendamist ja kindlasti on KVJ plaanis mingid uued võimed mis on vajalikud. Näiteks olemasolevatele õlaltlastavate SHORAD ja VSHORAD vahenditele lisaks oleks vaja meh üksustele sama kiirelt liikuvaid ÕT vahendeid nagu Gepard või Bradley Linebreaker. Rootsi tagasilöögita 90mm TT kahurite asemele võiks relvastuses olla Javelinid, NLAW, vms. Jne, jne. Ning mis kõige hullem – CV90 pataljonist peaks saama mitu, Kõusid peaks olema vähemalt 2 korda rohkem, jms. Seega mulle tundub, ilma konkreetseid arvestusi tegemata üksnes tuginedes oma kogemustele ja teadmistele, et 3% eest saab ehk hankida HIMARSi sh ajatatud maksega, suurendada KV isikkoosseisu ja täiendada või parandada olemasolevaid võimeid.
Nädala alguses „röömustasid“ poliitikud laevastike ühendamise üle. Sellega lisandus Mereväele rahuaegseid ülesandeid. Kas aga KV-gi, tänases ohupildis, ei peaks mitte keskenduma sõjaaja ülesanneteks ettevalmistamisele? Ja kas KM ei peaks mitte optimeerima oma valitsemisala tegevusi? Seekord mitte KV vormide, orkestri, isikkoosseisu, jms arvelt. Vaid optimeerida seda monstrumit mis KM valitsemisalas lisaks KV-le eksisteerib ja mida on laiendatud ja finantseeritud aastaid.
