Paul Vaha tekstid – eesti demokraatiast

Loobume demokraatiast demokraatia nimel? Kui ajuvaba see on? Kas ikka on? Liberaalse demokraatia põhupostulaat ei ole mitte rahva hääle kuulmine, vaid see, et vähemuste huve ei riivataks. On see halb? No muidugi mitte, kui esmapilgul vaadata. Enamus võib vähemuse maha trampida. Rahvas võib Hitleri võimule hääletada. See on liberaalide põhiõudus, asi, mida nad näevad unes ja mille peale nad karjudes üles ärkavad. Seega, rahvas tuleb tasalülitada. Rahvas tegelikult ei tea, mis ta tahab. Meie, haritud ja rafineeritud, teame. Tänapäeva loosung kõlab umbes nii, et kui rahva käest küsida, kas nad on nõus lubama samasooliste abielusid, siis see tagurlik mass kindlasti ei nõustu. Seega, me väldime selle küsimist. Teeme lihtsalt ära. Edasi, kui rahva käest küsida, kas nad tahavad maksu tõusu, siis see tagurlik mass muidugi ei taha. Automaksu? Põrunud olete või. Ei taha ju. Selle kohta ütleb progressivistlik ärganu – näete neid tõuke, sõidavad maasturitega ja saastavad kliimat. Meie siin Kalamajas saame jalgratastega hakkama. Milleks maal elada? Ah ei saa maasturita liikumagi? No kolige siis linna. Põllumajandus, maaelu, traditsiooniline keskkond, kuni su küla veel elab? Lolliks olete läinud või? Teate, mis see maksab? Hoida üleval kogu seda taristut mingite vanainimeste pärast, kes ei taha olla küllalt paindlikud, et linna kolida? Eiei. Kas nad nii ütlevad? No ei. Nad lihtsalt teevad. Lugege mu huultest: MAKSUD EI TÕUSE. Ja kui valitsus ametis siis esimene asi on makse tõsta. Demokraati! Kas nad said selleks mandaadi? Noh, vaadake, ütlevad nemad, tehniliselt võttes ma ju saime mandaadi. Lausa indulgentsi. Te valisite meid ja meil on nüüd vähemalt järgmised neli aastat õigus teha, mis me paremaks peame. Tagasikutsumist meie seadused ette ei näe. Nelja aasta pärast? Noh, milleks meil siis PR spetsialistid ja spinn-doktorid palgal on. Kõrgel palgal. Strateegiline kommunikatsioon, ju nõu. Lisaks, meil on võuk-klassi näol püsiklientuur, kes meie agendat hästi tönkab. Need juba käivad terava silmavaatega ringi ja tembeldavad kõiki kes, kahtlusi ilmtavad kas lamemaalasteks või neiks, kes enam demokraatiasse ei usu. Kui esimene süüdistus on marginaliseeriv – noh inimene ei usu teadusesse, seega ta lihtsalt ei ole adekvaatne – siis teine on juba midagi poliitilist. Umbes nii öeldi vene kroonus – tõ tšo v sovetskuju vlast ne vereš. Ja selle peale jäi suu kinni. Sest edasi rääkida oli ohtlik. Vahel füüsiliselt aga see oli kukepea. Nii võidi sind lihtsalt tühistada. Näiteks ei saanud pärast kroonust naasmist tööd. Noh, ma ju ei räägi Stalini aegadest. Hiline nõuka oli väga sarnane režiim praegusele kliimahullule ja sooneutraalsele Euroopale. Kui ütled näiteks et naised laboris on ilusad ja oled tunnustatud professor ülikoolis, siis jääd oma tööst ilma. Kui ütled midagi demokraatia kohta, siis on veel hullem. Ma ei hakka siinjuures filosofeerima, mis demokraatia on ja mida sellest arvas Aristoteles või Machiavelli. Viimane muide pooldas seda Rooma näite põhjal, sest pikas perspektiivis olid rahva otsused stabiilsemad. Point on selles, et liberalistlik demokraatia lihtsalt ei ole demokraatia. See on oligarhia. Nende võim, kes ennast ise on ära valinud. Vahet ei ole, keda meile meedia on harjunud oligarhideks nimetama Venemaal või Ukrainas. Eks need on seda ka. Aga meie partokraadid on ka. Muidugi on suur vahe, et kas sul on üldse mingi rahva mandaat või ei ole. Muidugi meil veel toimib võimude lahusus, kuigi selle piire on ammu kombitud. Kuidas see võimude lahusus eil praegu välja näeb? Riigikogu eraldi instantsina võtta ei saa. See ja koalitsioon on üks. see on sisuliselt võitnud koalitsiooni võim, kes -mis siis määrab operatiivjuhtimise ja seda võimaldavad seadusemuudatused. Kohtud? Jah, need veel püsivad. Need on suht sõltumatud. Ametnikkond? Muidugi ei kuulu see klassikalisse võimude lahususse aga tegelikult on aparatuuril ülisuur võim. Sest enamus neid on võuk. Nii, nagu ka ajakirjandus. Täitsa võuk. Nii ärganud kui veel saab. Vaadatakse terava silmavaatega otsa nagu ideoloogiliselt tagurlikule elemendile ja öeldakse: kas sa ei näe, et kliima on hukas, kas sa ei näe, et naisi ahistatakse, kas sa ei näe, et tuleb vaktsineerida, kas sa ei näe, et venelased jäävad alati ohuks, kas sa ei näe, et makse on vaja tõsta… viimast ma ei näe, vastupidi, muus osas näen küll. Ja siis? Kas te ise ei näe, et see, et maailm on nagu ta on ja see, et teil on ideoloogiliselt motiveeritud lahendused igale halvale – milleks põhiliselt on maailma ja inimese olemuse muutmine tema steriliseerimise näol – ei ole omavahel proportsioonis kuidagi. Kas te ise ei näe, et esiteks, võtame lihtsalt pragmaatilise oleku ja lahendame asjad lokaalselt ja järjekorras ning teiseks… ainus tee seda teha on otsedemokraatia. Sest peaaegu ükski olemasolev erakond ei ole süsteemist vaba. Ja süsteem on vale. Ajale jalgu jäänud! Sest kui sai mainitud võimude lahusust, siis klassikalisel kombel on rahvas sellest võrrandist väljas. Seda nagu ei eksisteeriks. Muidugi eeldatakse, et rahvas valib parlamendi ja see teda esindab… aga kui ei esinda. Kui on nii, et teeb täpselt seda, milleks ta mandaati ei saanud? Päris võimude lahusus läbi ajaloo on olnud teljel aristokraatia – rahvas. Meil aristokraatiat ei ole, on oligarhia, parteide seltskond. Kas nad on kuidagigi rahva ees vastutavad? No mil moel? Kui kunagi kedagi ongi poliitikast välja arvatud, siis pigem omavaheliste ärategemiste käigus a la maadevahetus, sugulasest üüritud korter. Rahval ei ole mingit häält, mingit tagasiside mehhanismi, mingit võimalust üldse valimistevahelisel ajal kurssi muuta. Isegi see, kui koalitsioon vahepeal mõndadel valimistel põrub, mis mujal oleks esile kutsunud valitsuskriisi, siis meie omad vastavad kala pilguga, et … ah, nad ei vastagi. Põhimõtteliselt oleme Pätsi ajas. Vaikivas ajastus. Päts ja ko teadsid ka, mis inimestele parim on. Neil läks suht hästi, sest … no majanduskriis oli maailmas läbi saanud. Muidugi kasvas ka Eesti majandus. Kuidas nad lõpetasid? Nad tegid strateegilise vea. Neid mängiti nurka. Venelased mängisid nad üle. Nad ei saanud mobiliseerida kui Hitler Poola marssis, sest oli välistatud venelaste ärritamine (kuigi rootslased ja isegi lätlased osaliselt mobiliseerisid). Nad ei saanud vastu hakata septembris, kuna lätlased keeldusid kaitsmast oma idapiiri ja olid otsustada kaitsta ainult Riia ümbrust. Meie teine diviis oleks sellega olnud kotis. Ühesõnaga patiseis. Nad ei olnud reeturid, nad püüdsid siiralt teha seda, mis NENDE arvates oli rahvale parim. Mida tegid soomlased? Me teame. Aga me ei tea miks. Sest esiteks, nende armeed juhtisid aristokraadid ja aristokraat ei alistu ning teiseks, neil oli demokraatia ja valitsus ei saanud teha seda, mis mõnele kanaema tüüpi bossile ohutuim tundus. Meie olime oma aristokraatia kinnisvarast tühjaks teinud ja võõramaalasteks kuulutanud ning oma rahva, kui infantiilse, võimu juurest eemaldanud. Praegu ei tule vene tankid, tulevad tuulikud ja Euroopa kliimaaktivism.. aga vahet ei ole, maa ja rahvas hävib samamoodi. Vahe on ainult selles, et tänane valitsus võib küll olla Euroametnike ja välisinvestorite poolt nurka mängitud, kuid nad ei tegutse heauskselt. Nad ei usu, et tuulikute paigaldamine on siiralt hea lahendus. Kui teha arvestused, siis ei saa keegi nii arvata. Meie valitsus tegutseb pahatahtlikult. Nad teavad, mis nad teevad ja jätkavad. Ajupesu on räme. Ja mina teevad vallavanemad? Meie endi poolt valitud vallavanemad? Nad ei esinda meid, vaid valitsust. Nad kurdavad lausa avalikult, et valitsus neid ei toeta, ei toeta neid nende rahva vastu! Oma rahva vastu, kes neid valis!! Kas saab olla veel suuremat disharmooniat?

29. jaanuaril, 2025.a.