Artikkel, mida Õhtuleht ei avaldanud

Kas ametnikud sõidavad linnaosakogust ja Puhangu tänava elanikest teerulliga üle?

Hannes Toomsalu,

Põhja-Tallinna linnaosakogu liige,

Isamaa

Vaba raha muutub järjest defitsiitsemaks ja võibolla oleks Tallinnal aeg bürokraatiat kokku tõmmata. Näiteks kaotada linnaosakogud, millest ühes minagi istun. Suurt kokkuhoidu just ei teki aga kes „kopikat ei korja see rublat ei saa“. Mis siis, et see on valitud kogu ja põhimääruse järgselt linnaosa elanike esinduskogu, aga ega sellel kogul mingit otsustusõigust ole ning linna ametnikud sõidavad neist teerulliga üle. Edgar Savisaar on oma pika linnapea karjääri jooksul hoolitsenud, et võim koonduks linnaametite kätte ning linnaosakogudele on jäänud üksnes kaasanoogutamise roll. Praeguse linnavalitsuse koalitsioonilepingus on küll kirjas, et linnaosakogude rolli linnajuhtimises on plaanis suurendada, laiendades linnaosakogude õigusi, kuid kes see ikka „kallist võimu“ tahab käest anda. Paber kannatab ju kõike ja nii ongi see lubadus lubaduseks jäänud.

See, kuidas linnaametnikud kohalikest teerulliga (Põhja-Tallinna puhul trammiga) üle sõidavad, torkab teravalt silma Pelgurannas Puhangu tänava trammiliini planeerimisel. Aegadel ammustel, vist 2023. aasta suvel, käis trammiliini teema läbi Põhja-Tallinna linnaosakogust kui üks tuleviku uusarendustest. Tutvustuses oli see seotud Putukaväilaga ning rohkem pöörati tähelepanu Ristiku ja Sõle tänava ületamisele kui trammiliini Stroomi poolsele otsale. Toona jäi mulje, et tramm hakkab sõitma mööda Putukaväila ja teravat diskussiooni linnaosakogus ei tekkinud. Selliselt on seda projekti tutvustatud ka rahvusringhäälingus. Rahvas oli rahul ja mingit pahameelt kuulda polnud, kuna trammi vastu keegi ju pole, ikkagi kiire ja kindel transport.

Külm dušš aga sadas kohalikele krae vahele tänavu 27. jaanuaril, kui Tallinna peaarhitekt Andro Mänd käis kohalikele Pelguranna trammitee plaani tutvustamas. Esiteks oli trammitee sätitud Puhangu tänavale ja teiseks oli trammi tagasipööre viidud Stroomi rannaparki. Põhja-Tallinna rahvas oli alles toibumas eelmise aasta pikast Kopli tänava sulgemisest ja trasside remondist Sõle tänaval. Ja nüüd taas selline jama ees ootamas. Kui Puhangu tänava vastu võeti koosolekul sõna eelkõige nende poolt, kes selle ääres elasid või seda kasutasid, siis Stroomi rannapargi kaitseks tõusid barrikaadidele ka need kohalikud elanikud, kes seda piirkonda tihti puhkehetkel kasutavad. Oldi pahased projekti muutuse pärast, millest rahvale polnud varem teada antud. Hiljem on abilinnapea Pärtel-Peeter Pere tunnistanud, et selle muutuse autoriks on tema koostöös linna peaarhitektiga. Miks trassi muudeti? Avaldatud info järgi sellepärast, et Puhangul on suurem elanike hulk. Samas unustati Pelgulinna gümnaasium ja uus Padelisaal, mida tõenäoliselt hakkavad kasutama ka inimesed mujalt. Loogika ütleb, et tõenäoliselt osutub Puhangu tänavale ehitatav trammitee kallimaks, sest see trass on pikem ja lisakulu võivad tekitada tänavaalused trassid. Putukaväilas neid pole. Huvitav, kas sellega ka arvestati?

Kohalikud valimised lähenevad ja Põhja-Tallinna linnaosakogul ei jäänudki muud üle, kui rahva kaitsele asuda, küsimus 18. Veebruari koosoleku päevakorda võtta ja projektile oma hinnang anda. Linnaosakogu kuulas ära abilinnapea Madle Lippuse projekti tutvustuse, kuid paraku see ei veennud linnaosakogu seda projekti toetamast. Pärast projekti tutvustamist ja küsimustele vastamist hääletas linnaosakogu küsimust „kes linnaosakogu liikmetest toetab esitletud kujul Pelguranna trammiliini projekti?“. Poolt oli 0, vastu 12 ja erapooletuid oli 3. Vastavalt põhimäärusele on linnaosakogul kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse regulatsiooni alusel õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogule või linnavalitsusele küsimuste aruteluks ja õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele kahe kuu jooksul algatuse esitamisest arvates. Aeg tiksub, vastust Põhja-Tallinna linnaosakogule veel ei ole. Linna kodulehel ja Kopli facebooki kontol käib kampaania Puhangu trammitee toetuseks. Kas kohalikel elanikel on veel mingit sõnaõigust või see piirdub üksnes korra nelja aasta jooksul hääletamisega? Kui kohalikud inimesed jäävadki kogu aeg ametlikult ametnike teerulli alla, siis linnaosakogudel kui sellistel mõte puudub ja need võib laiali saata. Rahvas, kõrgeima võimu kandja, kaotaks viimasedki kübemed oma võimust. Või äkki on aeg vaadata üle ametnike armee ja kord seal majja lüüa?

 

Tallinn, 1. märtsil 2025.a.