Kolonel Hans

George Orwell on ütelnud, et nalja eesmärk ei ole alavääristada inimest vaid tuletada inimesele meelde, et ta on juba alavääristatud!

Tagasi NSVL’i (või edasi kommunistlikkusse Hiinasse)?

Tsensuur on tänapäeval hull, vaat et hullem kui NSVLs. Ma ei mäleta sellist tsensuuri ka sellest ajast kui me “ühtses sõbralikus sotsialistlikus” peres elasime. Väga lihtsatel põhjustel ei mäleta. Olime noored. Kogu mässumeelsus oli meil nagunii varjatud. Põrandaalust kirjandust liikus kuid kindlas seltskonnas. Mäletan Jüri Kuke teemat, Silver Anniko analüüse, jms. Poliitilisi anekdoote sai ka sõprade seltskonnas rääkida. Teadsime millega riskime ja tsensuuri sellele, mida me avalikkusele paista laseme, saime teha üksnes ise. No ja loomulikult ei olnud NSVL vaenulikke ja kritiseerivaid tekste võimalik ajalehtedesse panna või sotsiaalmeedias avaldada. Sotsiaalmeedia asemel olid toona “turujutud” ja lehtedel olid toimetused ees. Seega ei saanud sotsmeediat ka võimude poolt tsenseerida. Väidetavalt oli KGB’l olemas kirjutus- ja paljundus masinate teksti näidised kuid neid me siiski kasutasime. Võibolla polnud me ohtlikud et pääsesime puhtalt. Võibolla pidutsesime liiga ja tundusime tühi-kargajatena. Aga võibolla oli KGB arengutase võrreldes tänase tsensuuri ja kontrolliga kordades madalam.

Tänane reaalsus on teine. Kuigi teoorias ja Põhiseaduse järgi on igal inimesel õigused siis ega ikka ei ole küll. On mingi seltskond kes kohe lajatab olenemata sellest oled sa minister või sibi! Inimesed on meil ju võrdsed ….. väidetavalt? Tuleb tunnistada, et ajalehtede puhul on tsensuur üsna ENSV tasemele jäänud selle vahega, et hetkel veel saab alternatiivne meedia veel ilmuda.  Muidugi juhul kui toimetajatel raha on. Seitungid ikka avaldavad neid kirjutisi mis toimetuse hinnanguga kokku läheb, peaaegu nagu nõuka ajal. Täna tsenseerivad meediaväljaanded ja sotsiaalmeedia ise oluliselt rohkem kui valitsused. Valitsused, mis väidavad endid olevat demokraatlikud, peaksid aga selle vastu igati võitlema? Mida nad ei tee. Euroopa Liidu ja meie reformierakonna suur soov nn “vihakõne” kriminaliseerida suurendaks tsensuuri veelgi ja kaotaks sõnavabaduse täielikult. Ma tahan välja sellest liidust kuhu me vasikavaimustus silmis peale NSVL’st vabanemist astusime. Tuleb välja, et see liit on isegi hullem!

Nii, nüüd on mu pahameel selleks korraks avaldatud. Tegelikult tuli puhang sellest, et FB ei lubanud sõber Veiko-Peeter Kargu’l avaldada “Lääne Elus” 22 märtsil avaldatud Lemmi Kanni artiklit: “Terviseamet selgitab: kas maskist on kasu või mitte?” Artikkel on netist vabalt leitav ja loetav kuid selle jagamise keeld näitab, et midagi on ikka väga mäda  tänases liberaalses ühiskonnas. Meid tahetakse vormida ühtseks halliks massiks millel on ühesugused kogukonna standardid. Aga meil on omad standardid, oma rahvuslikud mitte need globaalsele hallile massile ettekirjutatud standardid. Veel on! Maailmas eksisteerivad veel erinevad kultuurid erinevate lugudega, erinevate rahvastage ja ka veel erinevate riikidena. Veel eksisteerivad! Ja ma tahan, et see nii ka jääks tulevikus. Meie ei ole neegreid orjastanud et peaksime nende käest põlvili vabandust paluma ja ennast alandama. Me peaksime hoopis osundama endiste ja praeguste koloniaalriikide  mineviku pattudele kuigi vanarahvas ütleb, et “kes vana asja meelde tuletab sellel silm peast välja”. Sellega me muidugi maailma rahule kaasa ei aitaks. Aga kindlasti ei aita ka see, kui abistame koloniaalriigil Prantsusmaal Malis oma võimu säilitada.

Aga OK. Lõpetuseks siis selle artikli koopia mille avaldamise FB tsenseeris. Protestiks! Protestiks selle eest, et meid tsenseeritakse, et meile aetakse nahkhiirejuttu, et meist tahetakse teha ühesugust näotut massi, et statistikaga manipuleeritakse ja avaldatakse poolikuid andmeid, et ei suudeta veenvalt omi positsioone tõestada ja vastuargumente ümber lükata, et ei täideta seadust sest poes müüdavatel maskidel pole riigikeelset selgitust mille eest see või teine mask kaitseb, jms

“Terviseamet selgitab: kas maskist on kasu või mitte?”

Lemmi Kann 22 märts 2020

Terviseamet avaldas enda seisukoha ja soovitused selle kohta, kes võiksid koroonaviiruse kaitseks maski kanda ja kellel pole seda mõtet teha.

Kes peaksid meditsiinilist kaitsemaski või respiraatormaski kandma?

Meditsiinilise maski kandmine haigussümptomiteta inimese poolt ennetava meetmena ei ole põhjendatud, sest suure tõenäosusega see ei peata imepisikese koroonaviiruse (SARS-CoV-2) sattumist hingamisteedesse.

Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed. Mõned eesliinitöötajad piiridel, sadamates ja kauplustes kannavad samuti maske, sest nad puutuvad töö tõttu kokku suure hulga inimestega, kelle puhul ei pruugi olla teada, kas nad on nakatunud,

Maskide valimatu kandmise tõttu ei jätku maske inimestele, kellel on reaalne vajadus nende kandmiseks.

Kellele on mõeldud meditsiiniline mask ja mis on selle otstarve?

Meditsiiniline ehk kirurgiline mask on ühekordne mask, mis on mõeldud selleks, et kaitsta eelkõige patsienti meditsiinilise protseduuri ajal – selleks, et näiteks arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ning sülg ei jõuaks meditsiinilise protseduuri käigus patsiendi peale ja sisse ega põhjustaks seeläbi täiendavaid tüsistusi ja haigusi.

Meditsiinilist maski soovitame kanda nakatanud inimestel vältimaks köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade laialdast levimist

Meditsiiniline mask kaotab niiskeks muutudes kaitseomadusi ning kui mask juba eest võetakse, siis seda uuesti kasutada ei tohi, vaid see tuleb ära visata. Samuti ei ole mask mõeldud jagamiseks – maski kasutab üks inimene, kui mask kasvõi korra ära võetakse, siis seda rohkem ei tohi kasutada. Maski lõua alla tõmbamine või korraks eest võtmine on võrdväärne sellega, et mask võetakse täielikult eest ehk sellisel juhul tuleks mask ära visata ja kasutada uut.

Lisaks võib maskina kasutatav materjal niiskeks muutudes luua soodsa keskkonna bakteritele paljunemiseks, mis hingamisteedesse sattudes haigust raskendada võivad.

Kui tavalisel inimesel maski kanda ei tasu, kuidas siis kaitsta ennast teiste eest, kes ümberringi võivad nakkust kanda?

Rusikareegel on püsida kodus kõigil kel vähegi võimalik. Eeskätt peavad kodus olema haigustunnustega inimesed. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine, nagu regulaarne ja hoolikas kätepesu. Õuest tulles pese kõigepealt käed puhtaks. Avalikes kohtades mobiil- või nutitelefoni kasutades puhasta ka koju naastes telefon.

Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt. Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

Kel kodus püsida võimalik ei ole, on soovitatav hoida kahemeetrist vahet teiste inimestega. Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

viiruse suhtes kõige haavatavamad on vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

Miks isevalmistatud mask suure tõenäosusega ei peata viiruse levikut hingamisteedesse?

Meditsiinilised maskid valmistatakse mittekootud materjalidest. Meditsiiniliste maskide puhul tuleb aru saada, et tegu ei ole isikukaitsevahenditega, need tooted klassifitseeruvad meditsiiniseadmeteks. Sellised meditsiinilised maskid ei kaitse kandjat viiruse eest.

Tavalisel kootud riidel on väga suured vahed kiudude vahel ning see ei paku suure tõenäosusega viiruste eest kaitset. Isevalmistatud maski või riideeseme kasutamine võib aidata piirata kandja enda pisikute levimist, kuid on vähe tõenäoline, et see suudab efektiivselt takistada haigustekitaja jõudmist hingamisteedesse. Lisaks võib maskina kasutatav materjal niiskeks muutudes luua soodsa keskkonna bakteritele paljunemiseks, mis hingamisteedesse sattudes haigust raskendada võivad.

Nõuetele vastavatel maskidel on erinevad omadused, mis sõltuvad nii materjalist, materjalitihedusest ja paljust muust, mis tagavad selle, et piisknakkus ei leviks maskikandjale. Isevalmistatud maski puhul pole teada, kui suuri osakesi suudavad konkreetne materjal ja kihtide arv kinni pidada. Lisaks puuduvad andmed kandmise kestuse ja korraliku puhastamise kohta. Seega võivad isetehtud maskid muutuda kandjale ohtlikuks, sest maski on kogunenud teised pisikud.

Lisaks on odavamad kaitset pakkuvad maskid ühekordsed ja lühikese aja jooksul kasutatavad, misjärel tuleb mask ära visata. On olemas ka korduvkasutatavad maskid (neid tuleb spetsiaalselt puhastada või on neil vahetatavad filtrid).

Kui inimene kahtlustab nakatumist ja tal on vaja minna rahvarohkesse kohta, näiteks poodi, kas ta peaks kasutama käepärast vahendit, näiteks salli, suu ja nina katmiseks?

Nakatumiskahtlusega inimesel on äärmiselt suur vastutus mitte nakatada teisi inimesi enda ümber. See tähendab kodus püsimist vähemalt 14 päeva pärast esimeste haigussümptomite tekkimist ning konsulteerimist arstiga ravi osas.

Esmavajaduste rahuldamiseks, nagu toidu ja ravimite muretsemine, tuleks paluda abi perekonnaliikmetelt või tuttavatelt. Samuti on võimalik kasutada kojukandeteenuseid.

Terviseameti meedianõunik Eike Kingsepp märkis samas, et terviseamet, sotsiaalministeerium ja riik tervikuna töötab selle nimel, et tarnida Eestisse rohkem isikukaitsevahendeid. “Eesti osaleb Euroopa Komisjoni ühishankes, kus soetatakse hingamiskaitsevahendeid, kindaid, kaitserõivaid ja -prille. Euroopa Komisjoni ajakava kohaselt võib hange nihkuda maikuusse,” märkis Kingsepp.

Lisaks on terviseamet sõlminud kaks lepingut, millest ühega telliti märtsi alguses 50 000 FFP3 respiraatorit, neile lisaks veel 85 000 FFP3 respiraatorit. Pooleaastane raamleping võimaldab tellida kuni 260 000 maski.

“Märtsi lõpuks peaks meieni jõudma 200 000 kolmekihilist kirurgilist maski, kuid peame arvestama, et tarneaeg pikeneb. Ka käivad läbirääkimised FFP2 tarnijatega ning teeme kõik, et need jõuaksid lähinädalatel Eestisse. Terviseamet saab isikukaitsevahendeid peamiselt läbi Eesti tarnijate ning Hiina tootjatelt. Paraku peame aga arvestama sellega, et praeguses olukorras on logistikaettevõtetel erinevaid tõrkeid ning tellimuste tarneajad võivad viibida,” ütles Kingsepp.

kolonelHans • november 21, 2020


Previous Post

Next Post

Lisa kommentaar

Your email address will not be published / Required fields are marked *