Kolonel Hans

George Orwell on ütelnud, et nalja eesmärk ei ole alavääristada inimest vaid tuletada inimesele meelde, et ta on juba alavääristatud!

„Ivan Tsai“

Vene Sinutoru õpetuse järgi olen proovinud Ivani teed teha. Eelmisel aastal sai kuus liitrit kuiva teed tehtud mille tarbisime kahekesi ära. „Delfi Lood“ on selle tee ajaloost ja omadusest avaldanud artikli. Kui teil tööstuslikud võimalused või kuivatusahi puuduvad nagu minul, siis koduseks tegemiseks on vaja zipperiga kilekotte, sügavkülma ja ahju, mille temperatuuri te saate kontrollida. Traditsiooniline meetod on, et korjate lehed, puhastate ja lasete ööpäev seista, siis mudite need kuuliks või sigariks ja panete mingisse anumasse niiske riide alla fermenteeruma niikauaks kui sealt hakkab head lõhna tulema. Siis kuivatate või küpsetate need ahjus.

Põdrakanep näeb looduses välja selline:

 

Põdrakanepit leiab pea igalt poolt. Karjääride servades, kõrgpingeliinide all, raielankidel, põldude nurkades, tee äärtes, jms. Ivan Tsai jaoks korjatakse õie aluseid lehti varre ülemise kolmandiku ulatuses. Kui õis jääb alles siis taime paljunemine on tagatud. Samas väidetakse, et õiel on vähki pärssivad toimed. Seega ma vahel korjan ka koos õitega. Tasub korjata suurtest maanteedest ja taimemürkidest eemal asuvatest kohtadest. Õpetatakse, et lehti tuleb korjata hommikul vara päikesepaistelise ilmaga.

Lehti saate korjata ükshaaval, veendudes, et iga leht on puhas. Laisa inimese korjemeetod on tõmmates peoga varrest allapoole. See teine meetod nõuab, et need lehed tuleb puhastada. Korjates lehti peoga mööda vart alla tõmmates te ei näe kas mõne küljes on teod, putukad, linnu sitt või on need kahjurite poolt oluliselt kahjustatud. Pange mõni tigu või putukas ahju ja loomakaitsjad teevad teid maatasa! Järgmisel fotol nähtavaid lehti me ka pesime ja kuivatasime kuna olid korjatud vähekasutatava metsatee äärest kus oli tolmu. Pesemist teile ükski vanausuline ei õpeta ja enne edasist töötlemist olge veendunud, et lehed on täiesti kuivad. Pildil olevast kogusest saime kaks liitrit kuiva teed.

Traditsioonilise meetodi järgi peab laskma lehtedel peale puhastamist seista ööpäev  ja siis mudida piisavalt tugevalt, et lehed puruneksid ja saaks alata fermenteerumine. Peale puhastamist pressin ma lehed tihedalt õhukindlalt suletavasse kilekotti. Need kotitäied, mida ma mingil põhjusel järgmine päev fermenteeruma ei saa panna, panen sügavkülma. Sügavkülma kasutades võite te lehed üles sulatada millal tahate ja millal on aega tee fermenteeruma ja kuivama panna.  Lehed peaks üles sulama kinnises kotis. Siis fermenteeruvad hiljem ühtlasemalt. Vanausulised ütlevad, et peaks olema vähemalt 2 ööpäeva sügavkülmas. Samas väike kott lehtedega külmub läbi ka ööpäevaga ja sulab üles sama kaua. Ööpäev lihtsalt kotis seisnud lehtedel on juba ööpäeva möödudes fermenteerumise lõhna. Järgmisel fotol on see lauatäis põdrakanepi lehti pressituna kahte kolmeliitrisesse õhukindlalt suletavasse kilekotti, millest üks läks sügavkülma ja teise panime fermenteeruma 24 tunni pärast. Olen kasutanud 1,5 ja 3 liitriseid kotte.

Sügavkülma panek annab selle, et lehed on peale ülessulamist värsked ja pehmed. Lõhn peale sulamist on nagu värske niidetud rohu või silo lõhn. Nende „mudimine palliks“ või „sigariks“ on oluliselt kergem. Vanausuliste sõnul see tee maitset ei mõjuta. Koduseid võimalusi arvestades võite te oodata millal teil on aega ning võimalust tee küpsetamiseks ja otsustada millal sügavkülmast välja võtate. Tõenäoliselt saate tavalises ahjus küpsetada 1.5-2 liitrit teed korraga kahel plaadil. Kuivatusahjus ilmselt rohkem. Sügavkülmast võetud kotti ärge ennem avage kui see on sulanud ja alustate selle edasist töötlemist.

Kui lehed on kotis ööpäev seisnud või ööpäeva üles sulanud, võtke need kotist väikeste peotäite kaupa lehti ja rullige need sigari-junni või kuuli kujulisteks. Kui olete need rullinud siis asetage need kaussi ja katke kauss niiske käterätikuga. Hoolitsege, et käterätt ära ei kuivaks. Käterätt ei lase lehtedel kuivada.

Oluline teie lõhnataju. Rullitud lehed lõhnavad esimesed 12-20 tundi nagu silo, kui keegi selle lõhna mäletab. Aga peale seda hakkavad need lõhnama väga meeldivalt. Siis võib neid küpsetama hakata kohe peale meeldiva lõhna saamist või võib ka 2-3 päeva edasi fermenteeruda lasta. Tee maitse sõltub fermenteerumise aja pikkusest. Võib ka juhtuda, et lehed lähevad kopitama. Siis visake need minema.

Küpsetamiseks ma seadistan ahju 80 kraadile ja 3-4 tunniks. Kuivatusahi mul puudub, seega seal kuivatamisest ei tea ma midagi. Asetan ahjuplaadile küpsetuspaberi ja nn põdrakanepi lehtedest fermenteerunud „sigarid“ lõikan seibideks. Väga paksult ahjuplaadile ei pane, ei küpse hästi. Küpsetamise käigus võib neid segada. Küpsetamise ajal tuleb ahju uksele väike vahe jätta niiskuse väljasaamiseks. Olen ka osa juba kuivadest teelehtedest varem välja võtnud ja jätnud edasi küpsema niisked. Oluline on, et teil hoiunõusse ei satuks nätskeid tükke sest see võib kogu anuma hallitama panna!

Pildil ahjus ühe 3 liitrise kilekoti täis lehti küpsemas peale fermenteerumist. Kui põdrakanepi tee on õieti küpsetatud siis pange see õhukindalt suletavase anumasse ja laske seal sellel kuu aega seista. Siis on see tee keetmiseks valmis!

 

 

 

 

 

 

 

Vasakpoolses purgis on 12-14 tundi fermenteerunud lehtedest tehtud tee, paremas poolteist ööpäeva fermenteerunud. Vasakpoolne on rohelisem ja maitse ka erinev.

Viide: https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/79646592/tiir-peipsimaal-ivan-tsai-ehk-podrakanepitee-vanausuliste-jook-mille-ees-hitler-paanilist-hirmu-tundis

 

Õpetus

kolonelHans • august 21, 2021


Previous Post

Next Post

Lisa kommentaar

Your email address will not be published / Required fields are marked *