10 novembril 1990
„Edasi“, 11 novembril 1990
“Tartus kogunes Kaitseliidu Suurkogu.”
Selles artiklis on toodud juba põhjalikumalt välja Suurkogul toimunu ja sündmuste
kirjeldus ei ole vaenulik. Toon selle artikli siin ajaloolises käsitluses täielikult ära. (Juhan Algus’e kommentaar)
Kas Kalle Eller astub tagasi?
Eile tuli Tartus, Eesti Põllumajanduse Akadeemia aulas kokku Eesti Kaitseliidu suurkogu.
Suurkogu kokkukutsumise vajadus tõstatati juba septembris Elvas ja Viljandis peetud
Kaitseliidu aktiivnõupidamisel. Algselt pidi kokku saadama juba oktoobrikuus, enne Eesti
Kongressi kolmandat istungjärku, kuid siis lükati Suurkogu organisatsioonilistel
kaalutlustel edasi 10. novembrile.
Päevakorras oli KL uue põhikirja vastuvõtmine ning kandidaatide esitamine Kaitseliidu
juhtorganitesse – keskjuhatusse revisjonikomisjoni ning vanematekogusse.
Suurkogu avapalvuse pidas Illar Hallaste, tuntud ÜN ja Eesti Komitee tegelane. Ta ütles,
et toimuv suurkogu peaks ühendama erinevaid arvamused ja tegema sellest
organisatsioonist võimsa isamaalise ühingu, mis lubab kaitsta eesti rahvast ja Eestimaad.
Eesti Komitee juhatuse nimel esines Enn Tarto, kes pärast tervitusi ja edusoove luges
ette ka Eesti Komitee hiljutise otsuse Kaitseliidu kohta, Eestimaa noorkotkaste ja
kodutütarde Tartu ühenduse nimel tervitas kohalviibijaid Raimond Ariko.
Jüri Estam kõneles sellest, et eesti sõjamehed võõrsil kiidavad Kaitseliidu taasloomist
heaks ja saadavad kodumaale tervituse. “Sest Kaitseliidu ja väliseestlaste ja 1944 aastal
kaitselahinguid pidanud meeste ning Soome poiste ja Vabadussõjas osalenud koolipoiste
ja muistsete malevate puhul on tegemist ikkagi ühe murdmatu ahelaga. Kaitseliit, kui ta
peaks kasvama kristalliseeruma, annab mulle lootust, et Eestis võiks säiluda ja jõudu
koguda üks õigemeelsuse kants.
Kuid ma pean ütlema, et mõrad Kaitseliidu kehas on praegu suuremad, kui lubatavad. Ma
näen Kaitseliidus Eesti kodakondsete ja riigimeelsete eesti inimestest rajatava kaitsevalli
alusmüüri. Ma arvan, et kui kõik Kaitseliidu liikmed tunnetaksid selle missiooni tähtsust,
selle koorma raskust, võibolla lõpeks siis ka see sisekriis. Sõjalise laadiga organisatsioon
ei ole koht, kus tehakse poliitikat.” Kõneleja kutsus kõiki üles toetama ühtsustavat
kontseptsiooni, sest KL missioon on selleks liiga tähtis, et võiks lahku minna teisiti.
Kaitseliidu ülem Kalle Eller väitis Enn Tarto poolt ette loetud Eesti Komitee otsust üheselt
sedastavat, et Eesti Kaitseliit on vaja alles luua, “Kuna Eesti Kongress ja Eesti Komitee
on Eesti kodanike autoriteetsed esindajad, siis on seega üheselt paika pandud, et
Kaitseliitu pole olemas ja ta tuleb taasluua. Kuidas siis hinnata senist Kaitseliidu tegevust.
Kes olid siis need mehed, kes kolme Eesti Kongressi istungjärku julgestasid? Ma ei tea,
mida täpselt mõtles Eesti Komitee, kui ta sellise otsuse langetas. Ma lihtsalt kaldun
arvama, et enamus selle otsuse pooldajaid ei saanud hetkel aru, mille poolt nad
hääletasid.”
Edasi tegi Kalle Eller ettepaneku peatada KL ülema ja staabiülema funktsioonid.
Arvatavasti peitub selle taga Kalle Elleri soov tagasi astuda. Ise põhjendas hr. Eller oma
ettepanekut sellega, et vastasel korral peaks ta kirjutama errumineku avalduse
eksiilvalitsuse sõjaministrile ja kuni vastuse saamiseni siiski täitma oma kohuseid.
Peatades KL ülema funktsioonid, olevat võimalik lükata KL ülem koos oma kaaskonnaga
samasse juriidilisse tühiruumi, kus praegu Eesti pinnal viibib Eesti eksiilvalitsus koos
peaministriga presidendi ülesannetes – ta muutub samamoodi juriidiliselt kehtivaks, kuid
tegelikkuses mittetoimivaks institutsiooniks, mis ei sega asjade üldist, edasist arengut.
Põhikirjakomisjoni tööd uue KL põhikirja väljatöötamisel tutvustas Hannes Toomsalu.
Väino Koorberg.
