Kolonel Hans

George Orwell on ütelnud, et nalja eesmärk ei ole alavääristada inimest vaid tuletada inimesele meelde, et ta on juba alavääristatud!

Põhja Tallinna liikluskorraldus

See, et Tallinnas on liikluskorraldusega midagi mäda, olen näinud oma sõiduõpetaja praktika jooksul. See, et Põhja Tallinnas on liikluskorraldusega midagi mäda, oli näha peale Sitsi ristmiku ja Sõle tänava fooritamist. Kui enne Sitsi ristmikul ummikuid ei olnud siis nüüd on alatasa. Lihtsa vaevaga oleks saanud neid vähendada, aga teekattemärgistus tehti selline, et Koplist Tööstuse poole keerajad ootavad esimeses reas seni kuniks saavad 50 meetrisele vasakpöörde rajale keerata takistades sellega otseliikujaid. Kui liikluskorraldajad ei suuda välja käia ja põhjendada kallemaid ja keerukamaid lahendusi nagu tunnelid, sillad, jms siis ajaloolistesse asumitesse midagi uut lisada on üsna keerukas. Soovitan vaadata näiteks Amsterdami kesklinna. Trammid, autod, rattad ja jalakäiad mahuvad liikuma küll. Peaasi, et liikluse tuiksooned töötavad.

Kolleegid sõiduõpetajad on rääkinud, et Tallinnas tegeleb liikluskorraldusega isik kellel puuduvad autojuhi load. Esimene küsimus siis, et kas see vastab tõele. Ja kui vastab siis miks see nii on? Kalamaja rahvas arvab, et „See uus ‘planeering’ on selgelt ja püüdlikult tehtud kontorilaua taga. Kes iganes see oli või on – ta peaks tasuta vaba päeva võtma ja hommikust õhtuni pealt vaatama, mis nt Põhja pst jne ümbruses toimub. Seal, kus varem kuidagigi liiklus sujus, on nüüd ummikud.“

On kaks linnaosa millel üldplaneering puudub – Põhja Tallinn ja Kesklinn. Ehk siis kaks vanemat linnaosa kus ajalooline infra mõjutab rohkem kui teistes. Ma isegi ütleks, et Põhja Tallinna puhul on üksikud asumid kus on raske midagi muuta. Nagu Kalamaja. Samas kõik nõukaaegsed tööstuskompleksid on muutmisel ja kogu Põhja-Tallinn pole nii muutmatu kui seda on näiteks Kesklinn. Selles, et Põhja Tallinnas viimastel aastatel suured liiklustõmblused toimuvad, saab süüdistada eelkõige visiooni ja strateegia puudumist, linnavalitsust võimetuses üldplaneering koostada ja liikluskorralduse läbikukkunud lahendeid.

Kes on Euroopa suurlinnades autoga sõitnud on ilmselt tähele pannud kuidas on liiklus linnades korraldatud. On mõned tuiksooned mida mööda saab kiiresti linna sisse ja sealt välja. Linna sisesed ringteed, on ehitatud tunnelid sest maa all saab kiiremini liikuda, jms. Kes sajandi esimesel kümnendil Brüsselis ringi liikus võis märgata tunnelite ehitust tiheda liiklusega linnaosades. Ei saa vist õelda, et linn pole tahtnud Põhja Tallinnale üldplaneeringut koostada. Algatatud on see 2006 aastal. Sajandi alguses oli meedias päris palju juttu just nendest tuiksoontest mis peaksid Põhja-Tallinna sisse ja välja viima. Oli kavasid sadama alt tunneli ehitamisest ja läbi Merimetsa parkmetsa tee ehitamisest. Siiamaani räägitakse Kopli raudteejaamast kuniks Endine Tallinna abilinnapea Taavi Aas ajas käpad püsti ja ütles, et Põhja Tallinna elanike transpordi tagab ühistransport. Ilmselt Aas ei teadnud talviste tänavate olukorda Põhja Tallinnas. Nendel jäistel tänavatel jalgsi liikumine on eluohtlik noorele ja tervele inimesele mis siis rääkida veel vanematest inimestest. Ühistranspordini peatuseni tuleb jõuda. Autoga liikumine on 2-3 viimasel talvel tundunud kõige kindlamana. Eks see Aasa allaandmine pani alla andma ka planeerijad. Ja enam ei mõeldagi suurt teede ja tänavate läbilaskevõime suurendamisele, kasvõi liikluse sujuvamaks muutmisele olemasolevatel tänavatel. See oli aimatav juba putukaväila esitlusest. Nüüd siis küsimused liikluskorralduse kohta:

  1. Esmalt tahavad Põhja Tallinna (PT) elanikud teada, et miks oli selliseid ümberkorraldusi vaja teha? PT’sse vähenes sisse- ja väljasõit ühe sõidurea võrra mis tekitas koheselt ummikud. Seda eriti tipptundide ajal kus inimeste kodutee ühistranspordis on kordades pikenenud. Seda Põhja Puiestee ja Kalaranna ristmiku tõttu kust võeti ära üks sõidurada ja ummikud ulatuvad Reidi teeni. Seda suvel, aga mis saab septembrist? Kalaranna tänava peateeks muutmine ei nõua sõidurea vähendamist Soo tänava suunas. Kusjuures kaks tehnilist probleemi ka selle ristmikuga. Sõiduautode jaoks on liiklusmärk liiga kõrgel ja maha märgitud ohutussaar on peagi kustunud ning talvel pole seda nagunii näha.
  2. Niine, Põhja Puiestee, Suurtüki ja Rannamäe tee ristmikud. Üks tervik liiklusvoo mõistes. Ilmselt on Niine tänaval see tunnetatav kaks korda pikema järjekorra näol kuna Suurtüki tänavale keerab nüüd üksnes üks rada. Rannamäe teel on üks suur ja lai rattarada ainult rattureid napib. Pühapäeval ei näinud ühtegi. Esmaspäeval nägin nelja. Kaks sõitsid ja kaks imestasid rattad käekõrval kuidas Suurtüki-Rannamäe ristmikust üle saab. Milleks see ümberkorraldus?
  3. Niine tänavalt vasakpööre on mulle ja ka paljudele veel jäänud üsna arusaamatuks. Linnaametnikud on kolinud juba Kari tänavale. Seega kes on isik või isikud kellele see vasakpööre mõeldud on? Miks see vasakpööre? Tipptunnil Niinest Soo tänavale jõudmine on nagunii pea võimatu.
  4. Rattatee Toompuiesteel on nii ühel kui teisel pool, Balti jaama juures kaob üldse parki. Ohutum ja mõistlikum oleks rattatee ühel pool tänavat. Või siis lausa pargis. Kevadine lumi nagunii viib punase värvi minema. Kas see on tehtud rattatee näitamise pärast, ohutu see pole?
  5. Lausa „geniaalne“ on maha märgitud ohutusaar Tööstuse tänava alajaama ees, majanumber 52 vist. Kui selle mõttekusest aru saaks, oleks kena. Paluks selgitada. Täna paar minutit tanklas näitas, et pooled Kopli poolt tulijad tuhisesid sellest nagunii sirgjooneliselt üle mis on üsna mõttekas tegevus Tööstust mööda sõitjatele.
  6. Tööstuse Kalaranna ristmik. Kesklinna poolt tulijatele on unustatud panna liikluskorralduse muutuse hoiatus. Avariiohtlikke olukordi päevas mitmeid. Nägin täna kahte.
  7. Tööstuse tänava Volta loftide kohal on saanud ilusad valged sõidusuundade eraldusjooned. Topeltjoon. Ainult loftide elanikele pole keegi suutnud selgeks teha, et seal parkida ei tohi kui parkiva auto ja pideva joone vahel on alla 3 meetri.

Kogusin Kalamaja grupis asumi elanike arvamusi uuendatud liikluskorralduse kohta. Siit edasi mõned:

  1. Bussiliinidest ma suurt midagi ei tea. Kuid nõutakse bussi nr 3 marsruudi taastamist. Samuti on bussiliiklus oluliselt takerdunud ja koju jõudmine bussiga võtab varasemast palju rohkem aega.
  2. Küsimus: Miks püütakse talvehõngulises riigis iga hinna eest liikluse kitsaskohti ratta-ja rohealadeks muuta, samas kui teise käega muudetakse olemasolevaid rohealasid ja tühje, rohealadeks sobivaid piirkondi, teede ja majade rägastikuks? Kalamaja kohta olek ka imestanud, et miks näiteks ei osta linn tühje kinnistuid või ei kohusta parkimismaju ehitama.
  3. FB: Kuidas on mõeldud piirkondade kaupa Kalamaja kohalike ettevõtete ja klientide liiklus ja parkimised (sh juurdepääsud koolidele ja lasteaedadele) või on suund sinna, et osad ettevõtted ja autodega kohalikud võiks üleöö mujale kolida, lapsed teise kooli panna jne jne?
  4. FB: Et uusarendused on suunatud vaid aastaringsetele ratturitele? Kui palju on linnavalitsuses autovabasid, aastaringseid rattureid?
  5. FB: Kuidas on kavandatud teehooldus postide vahel, kus isegi bussid välja ei keera ja seal kus on nö. tühjad, postidega piiratud alad?
  6. FB:Kuidas on kavandatud päästeautode ligipääs kui väikseimgi avarii blokeerib postivahed ja veel kitsamaks tehtavad tänavad täielikult?
  7. FB: Ilmselgelt on see kõik tormakate kinnisideede virrvarr, mis pole igast aspektist läbi analüüsitud ja milles just linn peaks läbi avaliku arutelu parimad lahendused leidma. Kas mingi suur pilt on üldse olemas või katsetatakse jooksvalt nii ja naa, raisates maksumaksja raha läbi mõtlemata juppide välja ehitamiseks?
  8. FB: Ummikute suurendamine/NB! hetkel on alles august… /, sõidukite suunamine (heitgaaside suurendamine) läbi kalamaja väiketänavate, mõistlike sõidusuundade ning normaalse teehoolduse blokeerimine ei ole ilmselgelt mõistlik lahendus). Lisan, et muudatused suurendavad liikluskoormust väikestel tänavatel pannes ohtu lapsi.
  9. FB: Küll aga on see teinud elu põrguks inimestele, kes elavad just Niine tänaval ja kelle ainus liikumisvõimalus kodust välja on Niine tänavat mööda. Uue korraldusega on põhimõtteliselt ära lõigatud liikumise võimalus ida suunal – Reidi tee, Narva mnt ja Tartu mnt jne.
  10. FB: Kas nad ise seal kõik plaanivad sõita talvel lumega ja sügis/kevad vihmas ja tuules rattaga? Töö autod võiks siis ju kõigil ära võtta, neid pole vaja kui meil nii hea kliima jala ja rattasõiduks on,et vaja sellist debiilsust kokku keerata.
  11. FB: See pidi olema suvine test periood, millal plaanivad oma postid kokku korjata ja taastada normaalse liikluse?
  12. FB: Kas kalamajja ei ole ühegi teise linnaosa inimesed tööle oodatud, et siia jõudmine ja siit ära sõitmine autoga tehakse võimalikult tülikaks, heitgaaside rohkeks jne? Sest meie kliimas on peale 3-4 kuu ainult vihm/lörts/tuul.
  13. FB: Talvel ei saada niisamagi lume koristamisega hakkama, kuidas nad kavatsevad kogu seda rattatee osa puhastada, see ju poste täis? Kõnniteede hooldusest pole üldse mõtet rääkida.
  14. FB:  Kui kalamaja tahab nii suurelt piirata autodega sõitmist kas volta kvartali ja kopli liinide ehitused pannakse seisma? See toob ju kalamajja paar tuhat kui mitte rohkem inimest juurde ja ilmselt on 80% nendest autoga liiklejad,sest töökohad on väljaspool kalamaja.
  15. FB: Täna 16.08 taaskord. Tegin kohustusliku tagasipöörde Balti jaama eest ära ja sõitsin trammiteeni välja, samal ajal mitte üht jalgratturit uuel jalgratta teel. Kurb lihtsalt. Mida ma tiirutan niisama. Kûll aga jalutasid inimesed kahel pool sõiduteed. Täna vaatasin ka kui aeglaselt buss ees sōitis. Bussil ei olnud teisi autosid ees vaid lihtsalt tundus kitsas ja pidurdas hoogu kõvasti maha.

Linnaosakogu toimus.

Linnaosakogust siis mõned sõnad. Päevakorras oli Põhja-Tallinna liikluskorraldus. Rääkimas käis Tallinna Transpordiamet, liikluse peaspetsialist Erki-Henri Meerbach koos kahe jüngriga. Väidetavalt olid nad meie koostatud teksti enne kätte saanud. Minu isiklikule küsimusele ta ei olnud nõus vastama kuid kohtumise käigus rääkis, et ta sõidab aasta läbi rattaga. Ehk sellel võib olla mingi mõju tööle.

  1. Kogu seda ümberkorraldust hindab transpordiamet kuni oktoobrini ja siis otsustavad kuidas ja mis edasi.
  2. Ümberkorralduse eesmärk oli transiitliikluse väljaviimine Kalamajast – Soo, Tööstuse ja Niine tänavatelt. Ehk siis kahe sõidurea vähendamine, Kalamajja sissetuleva ja väljamineva, peaks suunama suurema liikluse Kalaranna tänavale ja siis Telliskivi ja Sõle peale. Usun, et kui Põhja pst’l peab iga päev ummikutes istuma siis osad inimesed kindlasti leiavad mingi teise tee.
  3. Niinest vasakpööre oli mõeldud neile kes sooviks läbi Soo ja Kalamaja tänavate siirduda Kalaranna tänavale selleks, et uhkelt kihutada Reidi teele.
  4. Valgusfoori tsüklite muutmisest oli juttu. Oli loogiline.
  5. Ainuke ebaloogiline seletus oli Suurtükist vasakpöörde keelamine. See takistaks vaba liiklusvoolu. Minu ajudesse see kuidagi ei jõudnud. Kui jätta Suur Merevärava trammi ülesõidult võimaluse üksnes keerata paremale, oleks liiklusvoog OK. Tundub, et Rannamäe üks rada suleti üksnes jalgrattatee pärast. Kusjuures olematutest jalgratturitest seal ei rääkinud üksnes mina.
  6. Transpordiamet on väidetavalt läbi analüüsinud 80 erinevat situatsiooni ja see olevat kõige parem arvestades eesmärki. Nad olevat ka möötnud ning ütlevad, et liiklusvood on nüüd kiiremad. Ps! Ootame septembrini.
  7. Transpordiamet esitas põhimõtted mille alusel nad planeerivad. 2-3km tuleb käia jala; kuni 6 km sõita jalgrattaga; kuni 10 km elektrilise vahendiga ja üle selle autoga. Mispeale linnaosakogu lubas endale neis põhimõtetes kahelda. Vastuseks tuli Meerbach’lt, et ta on näinud 70aastast rattaga sõitmas ja Stockholmis ning Oulus sõidetakse ka talviti rataste ja tõuksidega.

Ei oskagi midagi õelda. Niikaua kui linnaelanike poolt heakskiidetud üldplaneeringut ei ole, jäävadki need katsetused kestma. Linnaosakogu oli üldiselt kriitiline. Üksnes üks linnaosakogu liige kiitis jalgrattateed. Neli linnaosakogu liiget sh mina, Karin Paulus, Peeter Võsu ja Jüri Mäemat peame siis kokku panema ettepanekud liikluskorralduse muutmiseks/planeerimiseks. Seega minu meilikast ja Messenger on avatud ettepanekutele. Uuesti selle teema kallal on linnaosakogu poole aasta pärast.

Ah Zoo. Paar vanemat linnaosakogust rääkisid, et on 14 aastat lahendust otsinud aga pole leidnud. Ma ütleks, et sitasti otsisid

 

 

 

Total Page Visits: 590 - Today Page Visits: 1
Poliitika

kolonelHans • august 15, 2022


Previous Post

Next Post

Lisa kommentaar

Your email address will not be published / Required fields are marked *