Krulli kvartal
Eelmise nädala lõpust käesoleva nädala lõpuni on Põhja-Tallinn olnud täis erinevaid üritusi. Algas nädala lõpus Kopli festiga ja lõpeb selle nädala lõpus Vana-Kalamaja tänava festivaliga. Sinna vahele mahub veel Balti Jaama Turu tänane Tai festival ning Krulli Kvartali aiapidu. Kui ülejäänud kohad on kõik üsna tuttavad siis Krulli Kvartal oli see, mis kõige rohkem huvi pakkus ning käisime Jaanus Ojangu kaamera abil seda uudistamas.
Põhja Tallinn on ajalooliselt olnud täis tööstushooneid. Massiliselt! Ja nüüd siis muditakse neid järjest elamisväärseteks asumiteks. Minu esimene kogemus Põhja Tallinnaga oli üheksakümnendate alguses kui me osalesime Eesti ohvitseride kursustel Erika tänaval. Õhtud olid vabad ja siis aitasime politseil puhastada PTd kurikaeltest, Harri Henn võttis maha punamonumente ja Asso Kommer kimbutas okupatsiooni armee esindajaid. Elama kolisin Koplisse 1998. aastal. Vot täpselt ei mäleta, millist tööstuskvartalit esimesena asuti taastama, aga vist Volta kvartali elumaja oli üks esimesi hooneid kvartalist mis praeguseks on vaikselt edasi arenenud. Volta kvartal, Kultuurikatla ümbrus, Noblessner, Talliskivi, Sitsi õunaaed, Põhjala tehas, Manufaktuuri kvartal, Krulli kvartal, Liinide „tööliselamud“ mida tänased töölised osta ei jõua, jne. Kõik on arendamisel, valmimisel või plaanis. Põhja Tallinna keskuseks ja „pärliks“ peaks kaugemas tulevikus Paljassaare sadama territoorium Sitsi kõrval.
Enne kui Krulli kvartali juurde tagasi lähen siis teen ära oma tavapärase „irisemise“ linna planeerimise kallal. Kuigi kinnisvarafirmad on ennustanud, et Põhja Tallinnast saab aastatega üks nooblimaid ja kallimaid piirkondi Tallinnas jättes Viimsi kaugele selja taha, siis ma kahtlen selles. Elamuehitusega ei ole kaasnenud uusi lasteaedu (renoveeritakse ja suurendatakse olemasolevaid) ja kaubanduskeskuseid kuigi linnal on 15 minuti jalutuskäigu arengustrateegia. Ühendusteedega on täielik jama majas. Need üksikud mis praegu PT’sse tulevad, ei suuda tagada praegust liiklusmahtu tuleviku omast rääkimata. Milline rikkur tuleb PT’sse elama kui ta oma Porchet parklast (kui see tal on) välja liigutada saab. Siinkohal teen üleskutse kõrvaldada liiklus planeerimise juhtimist juhilubadeta jalgratturid.
Nüüd siis Krulli. Kahe kvartali arendamisel on olnud hipsterite, loomeinimeste, nomaadide, kohaliku asumi elanikkonna, jms osalus olnud märgatav. Telliskivi ja Põhjala tehas. Nüüd tundub, et ka Krulli kvartalis on kohalikud algust teinud ja esimese festivali korraldanud. Esimeste uusarenduste kallal töö käib ja arendajad on lubanud kohalikule kogukonnale igati koordineerida tegevust sellega. Näis kas Krullist saab kalamajaliste kokkusaamise koht mõneks aastaks või jätkub töö nagu Volta kvartalis. Praegu tasub seal jalutada ja vaadata vanu tööstushooneid. Paekivi müürid jätavad võimsa mulje!
