“Kurski operatsioon 14. augustil” Postimehes

Kurski operatsioon 14. augustil.

Midagi Kurski operatsiooni eesmärkidest hakkab selguma. Esialgu küll Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhi Tykhy kaudu ja seda eelkõige poliitilise eesmärgina – Ukraina inimeste elude kaitseks tuleb hävitada VF üksused mis tulistavad üle piiri rakettide ja suurtükiväega ning annavad õhulööke lennukite ja droonidega. Lisaks see, et Ukraina ei kavatse hõivatud alasid endale hoida.  See kõlab poliitiliselt kuid poliitika tuleb ka sõjalisse keelde panna ja konkretiseerida sõjalisteks eesmärkideks.

Seda pole tehtud ja Syrski räägib üksnes Ukraina kontrolli alla olevast alast ja asulatest. 1000+ km² Ukraina kontrolli alla olevat Kurski oblasti ala pole väga usutav. Erinevate lahingute geolokatsioone jälgivad analüütikud on jäänud pidama 320-510 km² suurustel Ukraina kontrollitavatel aladel millele lisandub veel hulk halli ala. Kusjuures mitmed Ukraina allikad räägivad erinevates lokatsioonides siisepiiratud vene üksustest. Heaks näiteks on Martõnovka mille kontrolli alla võtmisest teatasid Ukraina allikad reedel või laupäeval kuid venelased sisenesid sinna jälle pühapäeval misjärel tõrjuti peale lahinguid nad välja. 14. Augusti seisuga on Oleg Zhdanovi sõnul venelased koondanud Martõnovkast põhja poole umbes 10K sõduri suuruse väeüksuse kelledest pooled on lahingukogemusega ja tõenäoliselt kiirkorras toodud Harkivi suunalt. Sealt põhja poole algavad Venemaa kindlustusliinid Kurski AEJ kaitseks. Kaitseliinidest elektirijaamani jääb umbes 10-15km. Vaevalt, et ukrainlased hakkavad läbi vene üksuste ja kaitseliinide elektrijaama ründama ja samuti Kurski linna, mis osutuks liiga suureks suutäieks. Nende taktikalised eesmärgid on pigem Korenevo (Kurski AEJ’st läänes) ja Lgov (Kurski AEJ’st idas) ning läbi nende ja nende läheduses kulgevad venelaste Harkivi rinde varustusteed. Nende kahe linnani on allikate sõnade ja fotode alusel ukrainlased välja jõudnud kuid mitte sinna sisse suutnud murda. Seega Martõnovkast põhjas asuvat ala ei saa nimetada isegi halliks. Pöördudes tagasi Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja sõnadeni „Ukraina ei kavatse hõivatud alasid endale hoida“, siis tekib küsimus, et miks varustustee hõivata kui seda ei jääda kontrollima? Seega ei saa varustusteed olla eesmärgiks või siis kodanik Heorhi Tykhy ajab poliitilist häma.

Üsna palju on ka pakutud, nii meil kui mujal, et Ukraina üksused kindlustuvad hõivatud positsioonidel. Sellel on oma „agad“. Niikaua, kui Ukraina üksused on mobiilsed, on venelastel raske neid liugpommidega tabada. Ukrainlastel pole võimalik oma uute F-16 hävitajatega vene pommitajaid alla tulistada sest esiteks jäävad need 40km kaugusele rindejoonest ja riigipiirist. Ning samuti on neil keelatud kasutada ATACMS rakette Venemaal asuvate lennuväljade ründamiseks. Droonidega seda tehakse aga võrreldes rakettidega on droonid ikkagi „sääsehammustus“! Üks kindlustamise võimalus ukrainlastel on – Kurski oblasti asulad. Sellisel juhul venelased ründaksid oma linnu ja asulaid nii nagu nad ründavad ukrainlaste omasid. Milline oleks kohalike reaktsioon pole teada ja kas ukrainlased tahavad oma üksuseid „kahurilihaks“ jätta?

Üsna Kurski operatsiooni alguses pakkusin välja Ukraina Kurski operatsiooni kaks võimalikku eesmärki. Esimene oli sundida Venemaad tooma idarindelt vägesid Kurski suunale ja teine tekitada Ukrinale võimalikeks rahuläbirääkimisteks „ vahetusraha“ Kurski oblasti territooriumi näol. Esimene eesmärk pole (veel) saavutatud. Idarindelt on midagi toodud kuid soomusvägesid pole teadaolevalt toodud või pole need veel kohale jõudnud. Venelaste rünnakute arv idarindel on mõnevõrra väiksem kuid peaaegu kolmandik Toretskist on juba hõivatud ja taktikaline edenemine jätkub ka Chasiv Jari ja Pokrovski suundadel. Idarindel muutusteta! Mis puutb teise eesmärki siis Putin jõudis juba teha avalduse, et kui Ukraina püüab sellega oma läbirääkimispositsioone parandada siis Kremlil pole Kieviga millestki rääkida. Samuti teatas seda, et Ukraina relvajõudude sissetung Kurski oblastisse taotleb sõjalist eesmärki peatada Vene vägede edasitung rindejoonel ja anda löök Venemaa sisepoliitilisele olukorrale.

Praegu hakkab tunduma, et just see viimane, „löök Venemaa sisepoliitilisele okukorrale“, on Kurski operatsiooniga antud. Vene sõjablogijad ja sotsmeedia on üles ärritatud. Youtub’ile ligipääsu piiramine on venelased viinud TG kanalitesse kus mitmeski neist räägitakse tegelikust olukorrast nii nagu see on. Venemaa ametlik meedia on vait. Kurski piirkonnast on lahkunud tänase info järgi ligi 200K inimest ja Belgorodist kuberneri pühapäevaste sõnade järgi 10-15% elanikest. Pakun, et tänu Ukraina viimaste päevade Belgorodi oblasti rünakutele, on see arv oluliselt suurenenud. Eksiilis elav endine (äkki ka praegune) kagebiit Sergei Zirnov jutustab Ukraina Youtube kanalites juba kolmandat päeva siseolukorrast Kremlist. Enamik fakte, mis ta välja on toonud, on tõesed. See, et armee ei vastutanud Kurski piiri kaitse eest, on tõene. Ometigi aeti süü Gerassimovi kaela ja Zirnovi väidetel oli tegemist FSB ja Portnikovi konspiratsiooniga. Gerassimovi süü oli selles, et ta edastas Putinile valeinfot Kurski oblastis toimuva kohta. Selle järel kehtestati seal terrorismivastane operatsioon ning piirkonna operatsioonide juhtimine läks üle FSB’le ja Portnikovile. Ning tänaseks on juba määratud Kurski oblasti kaitse eest vastutavaks endine Putini ihukaitsja, kindralpolkovnik ja Venemaa kangelane Aleksei Djumin. Mingil põhjusel usaldus Portnikovi vastu kadus? Mis näitab, et Venemaa võimuladvikul tervikuna puudub Putini usaldus ja võibolla see puudub ka võimuladvikul Purini vastu? Kas Kremli käärimine viib ka lõpuks võimuvahetuseni, on ennatlik arvata. Sõja alguses, Ukraina esimeste droonilöökide andmisega Moskvale, taotleti sõja tegelikkuse viimist venelasteni kuid tundub, et siis see ei jõudnud kohale. Nüüd, kui põgenikud jõuavad Moskvasse ja teistesse Venemaa linnadesse, see ehk jõuab kohale.

Ja lõpetuseks. Üks kolleeg veetis suure osa oma puhkusest Ukrainas ja jõudis sealt tagasi nädalavahetusel. Küsisin temalt mida ukrainlased arvavad Kurski operatsioonist? Vastus oli, et nii oleks pidanud ammu tegema. Ukrainlaste motivatsiooni tõstmine on ka oluline eesmärk, kui mitte oluliseim!

 

Postimees: https://arvamus.postimees.ee/8077974/hannes-toomsalu-ukraina-sissetung-kurskisse-on-saavutanud-just-selle-mida-putin-kartis