Paul vaha tekstid – Saksamaast, või äkki meist?
Ameerika teeb praegu münhausenit… mitte ainult usa vaid näiteks ka argentiina teeb. Kas euroopa vajub aina sügavamale kliimasohu? Bürokraatiarappa? Võukidealismi? Ma lootsin südamest, et pärast ukraina sõja algust ja eriti kui sakslased kuulutasid välja zeitenwende, et asjad tõeliselt muutuvad. Strateegiliseks, pragmaatiliseks, majanduslikuks, tervemõistuslikuks. Lõpeb ajaloo kõige kohutavam sajand (algas 1914). Aga ei. Minu jaoks olid märgiks saksa sõjatööstuse otsus avada suurim laskemoonatehas Ungaris. Teha sõjatööstusettevõtted Ukrainasse. Neid on seal sakslaste omi juba neli. Esiteks tundus, et valiti halvim võimalik liitlane, kes ju blokeerib häid kavatsusi, kes… aga oot, mida ta siis teeb? Tekkised äkki kahtlused. Äkki on ta ainus liitlane kes veel mõtleb strateegiliselt ja tegutseb oma rahva, mitte progressivistliku globalismi hüvanguks. Esmapilgul tunduv jube ketserlik aga kui tunda ajalugu, siis see on pigem reegel, kui erand, et must on tõlgendatud valgeks. Seega – Ungaris ja Ukrainas (sic!) on stabiilsem keskkond ettevõtlusele, kui Saksamaal?? Ukrainas lääneosas toodetakse muidugi kohe rindele, kui sõjatööstuse arenguks on seal roheline tee. Ungaris aga on lihtsalt soodus investeerimskliima. Mis siis lahti… agagseda, et Saksamaal on uusnatsid võimul. Oo ei, mitte AfD vaid rohelised ja mitmekesistajad. And on sama ideoloogilised kui kommarid (mis nad ongi) ja natsid olid. Sada järeleandmatud ja äraostamatud. And hoiavad tahtetuid meinstriimparteisid kindlalt oma ideoloogilises võrgus. See tekitab olukorra, kus normaalne majandus ei toimi. Normaalne riigijuhtimine ei toimi, normaalsed ametid ei toimi. Isegi politsei ja kohtud on ideoloogiliset motiveeritud. Kuidas sa siis ajad nendes riikides kiiret kasvu eeldavat sõjatööstust. Kuidas paned raha kaitse vajad udustele, kui pensionid ja võukorganisatsioonid neelavad kõik vabad summad. Heaolu ja hoolekanne. Miljonid põgenikud, kes midagi ei tee vaja üleval pidada. Riigiametnikond, bürokraatia, mis on paisunud toidab juba niigi iseenda kasvu, lisaks leiutab tonnide viisi pabereid, mida ettevõtjad peavad täitma, regulatsioone, et õigustadaenda olemasolu. DOGE oleks meil ka tohutult vaja. Aga ei tule. Sest kui tunnistada valusat tutt, siis euroopal ei ole seda kõige olulisemat, vaimse vabanemise tahet. Saksas surus selle maha Merkel. Tema emalik valitsusaeg. See on eriline teema ja sellest kunagi hiljem. Peamine, et sealtpoolt ei ole sellel sajandil midagi loota. Niisiis, mida teema meie? Aga mina, tunnistan siiralt lootsin. Nüüd kahjuks tuleb tunnistada, et Friedrich Merz jääb kerkekaallaseks. Ja rahvas on impotendistunud. Viimane eruoopas, kust veel 20 aastat tagasi võis midagi tulla.. AGA meie. Ka meie otsused on ideoloogiliselt motiveeritud, mitte majanduslikult või/ja strateegiliselt. Või siis oleme euroopa katselava ja energiatootmisbaas. Uuskolonisatsioon. Tuletaks meelde põhiseadust – Eesti riigi eesmärk on säilitada eesti kultuuri. Saksa rohelised ütlevad otse, et sakslased on vaja segada muulastega. Peavad saama millekski muuks. Ja sakslased nagu lambakari lähevad tapale. Nad on seda ennemgi teinud. Nemad seda oskavad, võitlevad lõpuni. Keegi teine, kaasa arvatud venelased, ei ole seda teinud, nemad on. Seega nii see läheb. Neid on palju, ehk midagi jääb jälle alles. Aga meie? Kas meie ka läheme tapale? Hävitame maa tuulikutega, et päästa roheideoloogiat? No kui skisofreeniline see kõlab
- veebruaril, 2025.a.
