Kolonel Hans

George Orwell on ütelnud, et nalja eesmärk ei ole alavääristada inimest vaid tuletada inimesele meelde, et ta on juba alavääristatud!

E-mail ühelt sõbralt – “E-erakond”

Tere „E-erakonna“ liikmed ja toetajadNagu arvata võite, ei saanud me ajaliselt liikmete piirarvu täis selleks, et erakonda 2011 aasta valimisteks registreerida. Tänaseks on liikmeid 150-ne juures. Vahepeal ütlesime juba välja suurema arvu, sest ankeete jagasime tuhandeid ning ka konkreetselt lubati need täita ja tagasi saata. Kahjuks lubaduseks need on siiani jäänudki. Arvestame siiski, et lubadused tähendavad toetust „E-erakonna“ põhimõtetele. Ühiste vaadete baasil erakondade loomine ilma, et kellelgi sellest majanduslikku kasu tekiks, ei ole vist Eestis populaarne. Ja kindlasti võtab see rohkem aega kui 4-5 kuud.

Mis me siiani teinud oleme? Initsiatiivgrupiga oleme valmis saanud nii meie esialgsed programmilised eesmärgid kui ka otsinud lahendusi erakonna ja valimisliidu loomiseks. Üheks reaalseks võimaluseks oli seljad kokku panna Ingvar Tšizikovi Vabade Kodanike Ühenduse ja Tairi Aasa Uue Tööerakonnaga. Viimane loodetavasti jõuab veel valimisteni, kuna novembris oli neil ca 800 liiget. Paraku läksid arvamused lahku eesmärkide osas. Meie esmane eesmärk ei olnud lihtsalt valimiskünnise ületamine, vaid loodava erakonna abil muuta valitsemissüsteemi, mis täna annab põhjendamatud eelised erakondadele. EV põhiseaduse §60 ütleb, et „Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed“. Kahjuks ei ole need printsiibid tagatud ühetaoliselt erakondadele ja üksikkandidaatidele. Viimased 2 kuud oleme tegelnud taustauuringutega, et selgeks saada, keda toetada eelolevatel valimistel. Täna oleme palju informeeritumad ja seda tahame ka teiega jagada.Alustuseks peame ütlema, et täna ei ole väga häid lahendusi, kuid eelolevatel valimistel teeme teile ettepaneku toetada Eestimaa Rahvaliitu. Miks selline ootamatu soovitus? Oleme uurinud Rahvaliidu telgitaguseid väga põhjalikult. Esiteks oli Rahvaliit see, kes võttis meiega ühendust peale seda kui avastas, et meie programmilised eesmärgid kattuvad 90%liselt.

Teiseks näeme, et erakondadest on Rahvaliit kõige puhastunum vanadest kohahoidjatest ning väga palju on juurde tulnud uusi tegijaid, kes on teotahtelised ja muutusteks valmis.
Miinusteks on ilmselt Rahvaliidu vähene aktsepteeritus ajakirjanduse poolt, muutused erakonnas vahetult enne valimisi mis ei taganud piisavat ajavaru nendeks valmistumisel ja kahe-parteilisele süsteemile orienteeritud suurte erakondade pidev surve.
Sellest hoolimata, analüüsides kõiki tänaseid erakondi nende valmisoleku järgi Eesti elu paremaks muuta, leidsime, et kõige tähtsamad asjad: avatus; ausus sh endise juhtkonna vigade tunnistamine; otsuste tuginemine ratsionaalsusel, mitte emotsionaalsusel; julgus välja pakkuda lahendusi mis ei ole populistlikud, elupõliste väärtuste rõhutamine, jms on olemas ainult Rahvaliidul. Seda kindlasti seetõttu, et populistlikud võimuhoidjad on Rahvaliidust ära pagenud nagu tühjakssöödud toiduküna juurest. Täna leiame endise rahvaliitlase Karel Rüütli Sotside aseesimehe kohalt (inimene, kes ei suutnud Rahvaliitu juhtida juhib nüüd Sotse) ja Ester Tuiksoo Keskerakonna ridadest. Täna tuleks kõikidele suurtele erakondadele kasuks selline puhastus nagu seda on läbinud Rahvaliit, siis saaks ka neid valida.Oluline küsimus on erakondade rahastamine. Ida-raha skandaal on üks, mis ujus päevavalgele. Me ei tea, mis on veel kulisside taga peidus. Täna on suurtes erakondades korruptsioon tõenäoliselt suurem kui eales varem. Sellest rääkis 13.01.11 Riigikogus esinedes endine justiitsminister Jüri Adams leides, et 35-40% parteide rahadest tuleb varimajandusest. Vastates küsimusele, kes on suurima rahakotiga erakond Eestis, on vastuseks Reformierakond. Järeldused teeb igaüks ise. Järgneb Keskerakond ja seejärel väikesed, aga nende rahasaamise osakaal on marginaalne. See annab lootust, et me ei seo ennast korruptiivse erakonnaga.

Võiks valida veel IRL-i ja Roheliste vahel. Paraku IRL ei ole enam endine Isamaliit (endised on tõrjutud juhtkonnast) vaid on ResPublica ripats, kelle ainuke ellujäämisvõimalus on olla ühes paadis Reformierakonnaga. See tähendab, et valides IRL-i saame reformierakonna ning sealt muudatusi oodata ei tasu. Roheliste üksikkandidaadid on muidu tublid, kuid Roheliste endi platvorm on kiivas: või mida muud selle kodanikupalga idee peale ütelda. Idee on  maksustada maavara ja selle laekumise arvelt maksta kodanikupalka. Tegelikkuses tähendaks see seda, et meie kõigi jaoks tõuseb elektri hind (põhiline maavara elektri tootmise tarbeks on põlevkivi) ja siis rõõmsalt võtame teise käega makstud raha jälle tagasi. Lisaks on rohelistel kapis „luukere“ – Energiaameti tarbeks antud üle 80 milj krooni mille üle on ka Riigikogus toimunud korralik debatt. Sama jabur, nagu kodanikupalkki, on sotside pensioni tõstmise idee: paneme üldmakse juurde ja tõstame pensione. Sisuliselt maksavad ju pensionärid sellise maksustamise tulemusel oma pensionitõusu maksu näol kohe tagasi.

Väike kõrvalepõige: täna peetakse ametlikuks keskmiseks palgaks ca 11 800 krooni, aga see on aritmeetiline keskmine, mis ei näita tegelikku olukorda riigis. Laiemalt kasutatakse muus maailmas mediaankeskmist palka. Selle metoodika alusel saame Vello Leito järgi MTA andmetel keskmiseks palgaks hoopis 8 068 krooni ja viies selle ostujõu alusel aastasse 2000 saame tegelikuks keskmiseks palgaks 5 056 krooni ehk siis tänase 8 068 krooni eest saame osta samapalju kui 2000. aastal 5056 krooni eest (täpsemalt E-erakonna kodulehel). Kus siin see pensionite või muude soodustuste tõstmise kasu on kui seda tehakse üldmaksude tõstmise arvelt? Raha jääb sellest peale maksude maksmist veel vähem kätte kui enne neid tõuse! Seega igasugune näilik kodanikupalk või pensionitõus on sulaselge populism kui seda tehakse üldmaksude tõstmise arvelt. Reformierakonna poolt saavutusena märgitud pensionitõus ja sotside valimislubadus on seega bluff. Pensioni tõstmist on ainult võimalik teha kas astmelise tulumaksu kaasamise või tegelikust majandustõusust tulevate lisalaekumiste abil – need meetmed ei põhjusta inflatsiooni, mis on paratamatu tagajärg üldisele maksutõusule.

Jäävad järgi Iseseisvuspartei, kristlikud-demokraadid ja üksikkandidaadid. Kristlikud-demokraadid on sisuliselt kaotanud oma identiteedi ja siiani ei ole nad seda leidnud, seega nende valimine ei anna muutusi Eestis. Iseseisvuspartei oleks arvestatav variant kui see erakond ei oleks niiväga üles ehitatud ühele isikule ja tema autoritaarsele arvamusele, mis alati ei pruugi isegi vale olla, kuid oma liigse radikaalsusega ehmatab tänast ühiskonda. Väga tervitatav oleks olnud parempoolsete ühinemine kuid tõenäoliselt oli autoritaarsus ja ambitsioonikus see, mis selle ürituse 2010 aastal kraavi ajas. Üksikkandidaadid on tõesti võimalus. Kuid siin on mitu kari. Valimisseaduse alusel saab üksikkandidaat kandideerida üksnes ühes ringkonnas samas kui erakond saab kandideerida kõigis. Isik, kes saaks isikumandaadi Eesti piirest ei tarvitse kindlasti saada sama häälte arvu ühes ringkonnas. Juhul kui isikumandaati ei saada, lähevad isikule antud hääled võitnud erakondade vahel jagamisele. Ehk siis anname hääled neile, kellele me kindlasti ei taha neid anda. . Seega tuleks toetada mõnda erakonda, kus on inimesi rohkem ja ka enam arengupotentsiaali. Nii nagu teevad seda üksikkanditaadid roheliste erakonnas on meie põhimõtete jaoks täna sobivaks ainult Eestimaa Rahvaliit!

E-erakond ja Rahvaliit
Rahvaliit on väljendanud toetust e-erakonna tehnilisele platvormile ja on võtnud nõuks aidata e-erakonda selle käivitamisel. Kogemuste hankimiseks ja poliitilise aktiivsuse näitamiseks olen andnud nõusoleku kandideerida üksikkandidaadina Rahvaliidu nimekirjas Nõmme- ja Mustamäe valimisringkonnas. E-erakonnast võib lisanduda veel mõni kandideerija. Olenemata minu sammust jätkame kindlasti peale valimisi „E-erakonna“ edendamist eesmärgiga liita valimiste järgsel perioodil kõik, kes tahavad sõna kaasa öelda Eesti arengutele ja kes ei ole rahul tänaste suurerakondade tegevusega.
Eeltooduga arvestades teeme MTÜ-ga E-erakonna Algatusgrupp liitunutele ettepanekud:
  1. toetada käesolevatel valimistel Rahvaliitu, hääletada Rahvaliidu kandidaatide poolt eelolevatel valimistel ja soovitada seda teha ka oma sõpradel/tuttavate
  2. avaldada arvamust selle üle kas liita MTÜ E-erakonna Algatusgrupp MTÜ-na Rahvaliiduga või mitte. See liitumine oleks sümboolne ja kestaks niikaua kui eesmärgid Rahvaliiduga kattuvad. Liitumise mõte on eelkõige tõmmata positiivset tähelepanu muudatustele, mis Rahvaliidus on viimasel ajal toimunud
Palun tagasisidet, sest me ei saa viia läbi ega vii läbi ilma liikmete enamuse nõusolekuta mittemingisugust liitumist MTÜ alusel.
Lugupidamisega
Mati Väärtnõu
Artikkel

kolonelHans • jaanuar 18, 2011


Previous Post

Next Post

Lisa kommentaar