E-kiri Prantsusmaa sõjalisest võimsusest

Kuidas läheb sõber? Kuulsin, et te pidite seal Eestis olema leilis kuna Prantsusmaa müüb venelastele Mistral tüüpi dessantlaeva. Võtke asja rahulikult ja ärge närvitsege. Prantsusmaa pole eales olnud sõjaliselt võidukas ja vaevalt, et selle tehnikagi midagi väärt on. Oleks veel olnud tegemist saksa kvaliteediga, saaksin veel aru. Panin siin kokku natuke fakte ja ütelusi Prantsusmaa kohta. Siis saate ehk paremini aru millest või kellest ma räägin.

Prantsusmaa on riik, mis asub Euroopas, natukene allpool Britistani. Prantsusmaa on maailma kõige tsiviliseeritum riik, nad ei hooli kas seda teatakse või mitte. Prantsusmaa on teadaolevalt maailma suurim islami eelpost Euroopas. Nood põletavad pühade ajal autosid ja loovad endile uusi getosid äärelinnadesse. See mood jõudis ka üle piiri Belgiasse kui mina sealkandis elasin. Kas on olemas valitsust mis suudaks valitseda riiki mis valmistab vähemalt 240 sorti erinevat juustu? Vaevalt! Sellepärast ongi poliitika Prantsusmaal kujundatud prostituutide ja muidu lõdva püksikummiga naiste poolt. Ühel Prantsuse edukal poliitikul on neid alati karjakaupa magamistubades.

Prantsusmaa on riik, mis enam suurt ei sõdi. Või pole kunagi võidukalt sõdinud. Pigem räägivad nad seal moest, produtseerivad piitspeenikeste jalgadega modelle ja viljelevad oma erilist muusikat. Nende omas murrakus. Eriti intelligentne prantslane räägib ka inglise keelt kuid neid on vähe. Salaja nad muidugi inglastelt ja sakslastelt õpivad sest konkurente tuleb ju tunda. Kaua aega tagasi olid Prantsusmaa ja Inglismaa sõjas. Prantslased said kätte ühe Inglismaa majori ja prantsuse kindral otsustas ta üle kuulata. Prantslaste jaoks oli kõige suuremaks küsimuseks see, miks britid kannavad punaseid kuubesid. See teeb neist ju nii head märklauad! Kindral küsis briti majorilt, et miks nii? Major vaatas kindralit lolli näoga ja vastas; „Selleks et veri välja ei paistaks kui keegi saab haavata ja et sellest ei tekiks paanikat“. Kindral vaatas majorit mõtliku pilguga, kirjutas midagi oma nahksete kaantega märkmikku ja sellest hetkest alates kannavad Prantsuse ohvitserid lahingusse minnes pruune pükse. See ajalooline vinjett viibki loogiliselt Prantsusmaa sõjaajalooni, mida ma tahtsin sulle tutvustada. Prantsusmaa sõjad pole kunagi olnud edukad kuid need on lisanud olulisi detaile Prantsusmaa sõjalisse doktriini.

• Gallia sõda – Prantsusmaa kaotas. See sõda painab Prantsusmaad siiani. Mis kõige hullem – Prantsusmaa vallutati itaallaste poolt. Väejuht Julius Caesar sai sellega hakkama.
• Saja aastane sõda – Prantsusmaa peamiselt kaotas. Sellest sõjast sündis üks esimesi Prantsusmaa sõjapidamise reegleid – Prantsuse armeed on võidukad üksnes siis kui neid ei juhi prantslane.
• Itaalia sõjad – Prantsusmaa kaotas. Prantsusmaa on ainuke riik maailmas mis kaotas kaks sõda itaallastele. Sic! Sellest ajast alates nad itaallastega enam ei sõdi.
• Ususõjad – Prantsusmaa kaotas 0-5-4 hugenottidele.
• Kolmekümne aastane sõda – Prantsusmaa ei osalenud selles formaal-juriidiliselt kui oskas ikkagi panna ennast situatsiooni kus Prantsusmaa kaotas. Teised sõjas osalejad nägid Prantsusmaa tühisusest.
• Esimene Hollandi sõda – Formaalselt Prantsusmaa võitis kuid oli sunnitud alla vanduma Aix-la-Chapelle lepingule. Sellest ajast alates on Prantsuse sõjalises doktriinis teisel kohal reegel – kõiksugu liitude lõhkumine viib võidule. Peale Aix-la-Chapelle lepingut tegeles Louis IV GB, Rootsi ja Saksa vürstide vahelise liidu lõhkumisega. Täna näeme, et need vallutatud linnakesed, mis Prantsusmaale lepingujärgselt jäid kätte, on Belgia koosseisus. Nii, et tegelikult Prantsusmaa kaotas.
• Prantsuse-Hollandi sõda. Formaalselt viigis. Tegelikult Prantsusmaa sai sõja tulemusena endale väga mõjuvõimsa vastase – William III. Kas see oli nüüd võit või kaotus?
• Prantsusmaa sõda Augsburgi Liiduga ja Kuningas William III-ga. Luis IV juhtimisel muutus Prantsusmaa tõeliseks Euroopa pistrikuks. Peale Prantsuse Hollandi sõda torkis Louis kõiki oma naabreid – ime siis, et järgnevate aastasadade jooksul Prantsusmaa pidevalt peksa sai. Kes tegi? Ise tegi oleks õige vastus. Formaalselt lõppesid need sõjad kõik viigiga. Kuid kui arvestada, et sellel ajaperioodile langeski Prantsusmaa sõjalise võimsuse tipp siis sorri. Sellise sõjalise võimsuse juures tähendas viik ikkagi kaotust.
• Prantsuse-Hispaania sõda – Prantsusmaa kaotus. Kasutades prantslaste taktikat – „läbi naiste võimule“, oli Hispaania Philipp V-l õnnestunud ennast oma sugulaste abiga nihverdada Prantsuse kuninga trooni esimeseks pärijaks. Võim on alati inimesed hulluks ajanud, eriti selle kaotus. Saada legaalsete vahenditega kahe riigi kuningaks, tuleb ajaloos väga harva ette. Nii läks ka lolliks kuningas Louis IV. Millega asi lõppes? 400K hukkunut ja Prantsusmaa kaotas oma mõjuvõimu mandri Euroopas. Philip V loobus hetkeks oma ambitsioonidest kuid hoiatas, et ta on tulevikus jätkuvalt trooni nõudleja. Aga vahepealsel ajal tegeles ta Prantsusmaast tühjaks jäänud võimuaukude täitmisega.
• Ameerika Kodusõda. Kuigi prantslased osalesid selles palju vähem kui inglased, oskasid nad endid presenteerida kui võitjaid. Tänapäeval kutsutakse seda „de Gaulle“ sündroomiks. Prantsuse sõjalisse doktriini aga lisandus sellest konfliktist veel üks oluline reegel – prantslased võidavad üksnes siis kui ameeriklased peavad nende eest sõja maha.
• Prantsuse revolutsioon. No siin tuleb tõdeda, et Prantsusmaa võitis. Seda küll peamiselt tänu faktile, et vastaseks oli ka Prantsusmaa.
• Napoleoni sõjad. Olenemata mõningatest võitudest Prantsusmaa kaotas. Võidud muidugi tulid seetõttu, et Napoleon oli korsiklane mitte prantslane.
• Prantsuse-Preisi sõda. Prantsusmaa kaotas. Elades jätkuvalt illusioonides, et Prantsusmaa on Euroopa sõjaline võimsus number üks, oskasid prantslased tülli minna saksa vürstiriikidega. Lõpptulemusena kaotas Prantsusmaa oma II impeeriumi, Pariisi ja Alsace-Lorraine ning aitas jõudsalt kaasa Saksa impeeriumi loomisele.
• Esimene maailmasõda – Ameerika Ühendriigid päästsid Prantsusmaa muidu oleks olnud puhas prantslaste kaotus. Tuhanded prantsuse naised said jälle tunda rõõmu võitjatega voodissemineku üle. Eriti rõõmustav oli nende jaoks fakt, et ameeriklased ei pöördunud naiste poole sõnaga „Fraulein“. Õnnetuseks kasutas ameerika vägi kondoome ja prantslaste geenid jäid muutmata.
• Teine maailmasõda. Kordus sama mis esimeses ilmasõjas. Jällegi vabastati Prantsusmaa ameeriklaste poolt. Jällegi olid ameeriklased kondoomidega hästi varustatud.
• Sõda Indo-Hiinas – prantslased kaotasid sõja palavikule.
• Alžeeria ülestõus – Prantsusmaa kaotas. Ajalooline verstapost. Esimene kord peale ristisõdasid kus Euroopa armee kaotas mitte-türklastest moslemitele. Moslemite sõjalisse doktriini lisandus üks väga oluline reegel – „me võidame prantslasi alati“. Analoogne reegel on ka itaallaste, venelaste, sakslaste, inglaste, hollandlaste, hispaanlaste ja vietnamlaste sõjalistes doktriinides. Ja Alžeerlased leidsid teise kodumaa Prantsusmaal.

Muidugi on prantslaste selline ajalooline ebaedu äratanud maailma kuulsate ja ilusate tähelepanu. Nagu G W Bush-i, on ka prantslaste kohta tänapäeva kõnepruugis palju ilusaid väljendeid mida tuntakse „Frenchism“-de nime all. Siinkohal mõned paremad:

• “Ma eelistaksin pigem pidada lahingut saksa diviisiga kui omada prantsuse diviisi oma tagalas” – kindral George S. Patton.
• “Minna sõtta Prantsusmaaga on nagu minna hirvejahile ilma akordionita.” – Norman Schwartzkopf. Post Scriptum! Kindrali mõtet edasi arendades võiks öelda, et venelastega jahile minek on nagu sõtta minek. Selline filosoofiline vastasseis ei võimaldagi venelastel prantslaste Mistarlit kasutada.
• “Me kas seisame siin nagu prantslased või me tõesti teeme midagi.” – Marge Simpson
• “Minu arusaamist mööda on sõda alati lüüasaamine.” – Jacques Chirac,
• “Üksnes siis, kui Saksa armee istub Pariisis ja rüüpab kohvi, tahab Prantsusmaa et me sõdiksime sakslastega.” – Regis Philbin.
• “Kas te teate miks Prantsusmaa ei tahtnud, et me sõdiksime Saddam Hussein-iga? Sellepärast, et Saddam vihkab Ameerikat, peab armukesi ja kannab baretti. Inimesed, Saddam on tegelikult prantslane! ” – Conan O’Brien
• “Ma ei tea, miks Prantsusmaa ei taha meid aidata Saddami Iraagist väljaaajmisel. Lõppude lõpuks ega nad ei aidanud meid ka Hitleri Pariisist väljaajamisel. ” – Jay Leno.
• “Viimane kord, kui prantslased tahtsid meie abi oli siis kui nad marssisid Pariisis saksa lipu all. ” – David Letterman
• “Sõda ilma Prantsusmaata on nagu Teine Maailmasõda.“
• “Mida te tahate kulutuurist ja riigist, mille kaitsetahe läheb võitlemiseks Disney World-i and Big Mac-ga mitte natsidega?” – Dennis Miller.
• “On väga oluline meeles pidada et pranstalsed on alati kohal kui nad meid vajavad.” – Alan Kent
• “Nad on võtnud al-Qa’ida vastu kasutusele omad meetmed. Iga prantsuse mees peab omama kleeplinti, valget lippu ja armukeste kolme päeva varu oma kodus.” – Argus Hamilton
• “Kas keegi oskab mulle lisada midagi Prantsuse armee püssi kohta mida müüakse ebay-s. Selle kirjeldus oli, et pole iial lastud ja on üks kord maha kukkunud.” – Roy Blunt
• “Prantslased tulevad meiega Iraaki üksnes siis kui me suudame tõestada, et leidsime sealt trühvleid.” – Dennis Miller
• “Tõstke oma parem käsi kui teile meeldivad prantslased. Tõstke oma mõlemad käed kui te olete prantslased.”
• “Kas te teate mitu prantslast on vaja, et Pariisi kaitsta? Ei tea? Ma ka ei tea, sest seda pole kunagi proovitud.” – Rep. R. Blount (MO)
• “Kas te teate, miks Teise Maailmasõjas vallutati Prantsusmaa kolme päevaga? Selle pärast, et sadas. ” – John Xereas,
• „Peale Londoni terrorirünnakut tõstis Prantsuse valitsus valmisoleku taset tasemelt „Jookse“ tasemele „Peitu“. Prantsusmaa valmisoleku süsteemis on veel lisaks kaks kõrgemat taset – „Anna alla“ ja „Tee koostööd“. Valmisoleku tasamete tõusu põhjustas eelkõige hiljutine tulekahju valgete lippude valmistamise vabrikus mis võttis Prantsuse armeelt selle peamise relva.“ – AP and UPI
• „Prantsuse valitsus keelas Euro Disneylandis ilutulestiku korraldamise. Otsus võeti vastu kuna eelmise öö ilutulestik tekitas segaduse läheda asuvas Prantsuse armee garnisonis. Arvates, et käib sõda, andsid Prantsuse armee sõdurid alla juhuslikult piirkonda sattunud Tšehhi turistidele. Taoliste intsidentide vältimiseks keelustati järgnevad ilutulestikud.“ – (AP), Paris, March 5, 2003

Järgmise korrani siis.