Kolonel Hans

George Orwell on ütelnud, et nalja eesmärk ei ole alavääristada inimest vaid tuletada inimesele meelde, et ta on juba alavääristatud!

Natuke nalja tõsiste toimetuste juurde

Edgar on oma järjekordse noorukese abikaasaga Laulasmaa Spa-s puhkamas kui kohustused nõuavad tema linna sõitu. Tallinna päevade puhul avatakse esmakordselt linna Kalaturg. Parema poliitilise nähtavuse huvides otsustab Edgar kahemastilise kuunariga Kalaturu avamisele sõita. Alustavadki Lohusalu sadamast hommikul vara teekonda linna poole. Kapten on noor ja särtsu täis kuid kogemusi tundub teisel vähe olevat. Ühtäkki tabab seilajaid ränk äikesetorm. Kuunar ei pea tormis vastu ja upub. Edgar koos abikaasaga ja kapten satuvad asustamata saarele. Natuke toibunud, ronib kapten kõrge männi otsa, et vaadata kas on kusagil näha ka pääsemislootust. Jõudnud männi latva hõikab ta alla; „Lõpetage seksimine.“ Ja ronib seejärel alla. Jõudnud alla pärib Edgar, et mis jama ta seal ülal ajas sest ta ei seksinud oma abikaasaga üldsegi. „Vabandust, aga ülalt paistis, et te seksisite“, vastas kapten. Nii kordus see mitmed korrad. Nii nagu kapten jõudis puu latva, kordas ta oma hõiget. Edgar otsustas kontrollida, et kas tõesti paistab ülalt nii. Ähkides-puhkides vedas ta oma kilod pikkamööda männi latva. Vaatas sealt alla ja tõepoolest, temagi nägi et allolijad seksivad.

Viis kirurgi laskuvad peale väsitava tööpäeva lõppu Toomemäelt alllinna ja otsustavad Püssirohukeldris paar punast meeste toopi ää rüübata enne koju kotile minemist. Paar toopi rüübatud, kolmandad tellitud ning keelepaelad sõlmest lahti. Hakkavad siis arutama, et milline on kõige parem patsient.
Esimene kirurg pakub, et raamatupidajad. Kogu sisikond on nummerdatud ja äärmiselt lihtne on neid pärast lõikust kokku lappida.
Teine kirurg jällegi arvab, et elektrikud on kõige paremad. Neil on kogu sisikond värvikoodidega tähistatud.
Kolmas kirurg naerab kaks esimest välja ja ütleb, et raamatukoguhoidjatest paremaid pole. Kogu sisikond on tähestikulises järjekorras.
Neljas on jällegi rahul ehitustöölistega. Nad ei saavat kunagi pahaseks, kui midagi sisikonnast peale kokkuõmblemist üle jääb.
Viies kirurg vaatab oma kolleege iroonilise muigega ja pakub, et keegi neist pole parimat patsienti veel näinud. „Kõige lihtsam on lõigata poliitikut. Ei ole mune, ei ole südant, ei ole selgroogu ja pea ning tagumik on omavahel vahetatavad.“

Kaitseväes toimub plaanide läbivaatamine. Kõrged kolonelid on kokku kogunenud ja kannavad kindralile ette plaani ülesehitust ja sisu. Kindral niheleb toolil kümmekond minutit, kergitab kulme ja lõpuks katkestab ettekandja järsult: “Aitab, istuge! Plaan peab olema koostatud nii, et iga loll sellest aru saaks. Uurisin seda plaani tund aega ja mitte midagi ei saanud aru. Mitte kui midagi!”

Eesti Post otsustab Tallinna 2011 aasta Euroopa Kultuuripealinnaks nimetamise tähistamiseks välja anda markide seeria Tallinna linnapeade piltidega. Katsepartii lastakse müüki 2010. aasta Tallinna päevade ajal. Esimesed tulemused näitavad, et peale Edgar Savisaar’e ja Jüri Ratas’e piltidega markide, lähevad teiste linnapeade sihverplaadid nagu soojad saiad. Hakatakse siis asja uurima. Et miks Jüri ja Edgari piltidega margid jäävad seisma. Tuli välja, et tallinlased sülitavad margi valele poolele.

Viisitamm valiti teist korda Pärnu linnapeaks ja ta otsustab midagi linnarahvale öelda: „Kallid pärnakad. On palju asju, mis ma olen teie heaks teinud Pärnu linnapeana. Ma nimetan üksnes head asjad. Ka politsei ja prokuratuur on üles loetlenud kõik minu tegemised, need korralikult kaustadesse talletanud ja ma ei tahaks neid siinkohal korrata. Niisiis. Esiteks … … Kurat, meelest läks!“

Oli kena kevadpäev ja Aadu otsustas linnalähedale maale patseerima minna. Jalutab karjamaade vahel ja näeb väikest poissi omasoodu mängimas ning midagi nikerdamas. Aadu läheneb poisile ja näeb, et poiss meisterdab midagi lehmasõnnikust. Šokeerituna pärib ta poisilt, et mida poiss meisterdab. Poiss vastab et voolib Andrust. Aadu ei oska midagi selle peale öelda aga „oma näo“ säilitamiseks pärib poisilt, et miks ta voolib Andrust, mitte Edgarit. „Siin pole niipalju sõnnikut kui Edgari jaoks vaja on, härra“, vastab poiss.

Peale järjekordset valimisvõitu kohtub Edgar valijatega. Rahvamehena üritab ta kätelda nii paljude inimestega kui vähegi võimalik. „Tore on teid kohata. Ma olen Teist viimastel aastatel väga palju kuulnud“, ütleb üks pensionärist valija Edgarile. „Te ei suuda midagi tõestada“, vastab Edgar.

Tallinna päevade auks otsustas Vassermanni Kellapood müüki paisata riiklust sümboliseerivad kellad. Läheb Aadugi vaatama mida uut ja huvitavat Kellapoes müüakse. Uudistoodete vitriinis näeb ta kahte kella. Esimene kell on nimetatud istuva peaministri auks „Ansip“-ks. Kuid kell paistab imelik, ei ühtegi seierit. Kutsub Aadu müüja enda juurde asja seletama. „Seda kella kasutades pead oskama õige aja ära arvata. Nagu PM puhul ikka, peab mõistatama mida ta tegelikult ütles.“
Teine kell on aga igati komplektne. Nimetatud on see istuva linnapea auks „Edgariks“. Ainuke asi mis häirib, on kella hind. Kakssada krooni ühe esindusmeene jaoks tundub üsna madal. Kellapoe müüja oli aga varmas selgitama. „Hind on ilma maksudeta. Kui me paneme siia juurde käibemaksu, tulumaksu, parteimaksu, EL tollimaksu, TLN TV maksu ja müügimaksu, saame juba kobedama hinna. Kuna seda kella valmistatakse Singapuri ujuvtehases, lisandub kella hinnale veel ka paadimaks. Lõpphind on üsna muljetavaldav.“

Edgar on üsna väsinud sellest, et tema reiting ei taha viimastel kuudel üldse tõusta. Kutsub siis Mupo enda juurde ja nõuab, et see saadaks oma parima luuraja homme hommikul vara tema kõrge palge ette. Mupo läheb tagasi kontorisse, peab nõu kõikide oma kaaskondlastega ja otsustab järgmist: Harri Henn tuleb tagasi kutsuda vastutusrikkalt jäneste püüdmise missioonilt ja määrata Edgari käsutusse.
Järgmisel hommikul vara koputab Harri Edgari kabineti uksele. Edgar vaatab Harrit ja sõnab: „Räägitakse, et sa oled parim. Tahan, et sa käiksid läbi kõik linnaosad, kuulaksid tänavatel ja platsidel ning selgitaksid välja, mida linlased TLN linnavalitsusest arvavad.“ Harri lööb kannad kokku ja ruttab ülesannet täitma.
Kulub nädal, kulub kaks kui Harri ilmub ühel varahommikul tulemustest ette kandma. „Kas said teada, mida meist arvatakse“, pärib Edgar. „Jah härra Edgar“, vastab Harri. „Noh näita siis mida meilt oodatakse“, pärib Edgar? Harri tõmbab välja püstoli ja laseb ennast maha.

Laupäev hommikul otsustas Aadu Naissaare all väheke kala püüda ja saagi vastsel Tallinna kalaturul maha müüa. Sularaha oli kummutisahtlist otsa saamas ning leiva-saia ostmiseks oli teist ikka natuke vaja. Päris korralik kalasaak käes, purjetas Aadu oma pisikese jullaga Kalamaja sadamasse ja asus müügitöö kallale.
Ärimees Tõnis vaatas tema toimetamisi pealt ja kui Aadu oli saagist lahti saanud, kõnetas Tõnis teda; „Tubli mees, said kõva saagi ja korraliku nutsu selle eest. Kaua sul aega ja vaeva kulus, et niipalju kala kätte saada“, küsis Tõnis.
„Oh, suurt ei miskit“, vastas Aadu.
„Miks sa siis kauem kala ei püüdnud? Oleksid saanud suurema saagi ja seda müües rohkem raha“, päris Tõnis edasi.
„Mulle ja mu perele piisab ka sellest esmasteks vajadusteks“, vastas Aadu.
Tõnis aga ei jäta Aadut rahule. „Mis sa oma vaba ajaga peale hakkad?“.
Aadu mõtleb ja vastab. „Mulle meeldib kaua magada, peale seda püüan natuke kala kas siis söögiks või müügiks, seejärel mängin lastega, pealelõunal hullan natuke oma naisukesega ja õhtul lähen Lohusalu sadamakõrtsi kus siis sõpradega rüüpame õlut ja ajame juttu. Minu päev on väga pingelise ajagraafikuga.“
Tõnisel vajus karp lahti. Kuidas üks inimene ei märka, et raha vedeleb meres ja selle saab kerge vaevaga välja õngitseda. „Tead Aadu. Sa saaksid väga rikkaks kui pingutaksid. Sa pead püüdma rohkem kala ja selle maha müüma. Siis saad hankida suurema paadi ning sellega saab veel rohkem kala püüda ning selle rahaga terve kalalaevastiku asutada. Peagi ei pea sa ise enam kala püüdma vaid teised püüavad sinu heaks ja sinul jääb üle üksnes raha lugeda. Siis saaksid sa oma Lohusalust lõpuks Tallinna kolida ja siin rikka mehena äri ajada.“
„Kaua selleks aega kulub“, päris Aadu.
Tõnis arvas, et üks 15-20 aastat läheb ära.
Aadu päris, et mis siis edasi saab?
„Siis paned kalapüügifirma börsil osalema, ise istud ja muudkui ajad miljoneid tasku. Sa muutud väga rikkaks“, vastas Tõnis.
„Noh saan rikkaks aga siis. Mis edasi“, pärib Aadu.
Tõnis mõtles natuke ja vastas. „No siis oled pensionil, saad oma Lohusalus kaua magada, püüad natuke kala, mängid lastelastega ja pealelõunal hullad natuke oma naisukesega. Õhtul aga lähed Lohusalu sadamakõrtsi sõpradega õlut rüüpama ja juttu ajama.

Pähklinäksist maadam lendab kuumaõhu palliga imeilusa Maarjamaa kohal kui avastab, et on eksinud. Ta laskus madalamale ja nägi järvel meest paadiga. „Vabandage, kas saate mind aidata. Ma olen eksinud. Ma ei tea kus ma olen“, hõikab maadam mehele. Mees vaatab oma GPS-i ja vastab. „Te olete 200 meetri kõrgusel. Teie koordinaadid on 5828689°N ja 2605220°E.“ Maadam on vaimustunud; „Te olete ilmselt sõjaväelane? Te olete tehniliselt hästi ettevalmistatud, kuid mind see ei aita. Ka kogu selle informatsiooniga olen ma ikkagi eksinud.“ Mees muigab irooniliselt; „Teie aga olete ilmselt pähklinäks? Te ei tea kus te olete ja kuhu Te suundute. Olete kuuma õhu najal tõusnud kõrgustesse. Te olete andnud lubadusi ning ei tea kuidas neid nüüd täita. Nüüd Te soovite, et mina teid pas…st välja aitaks! Teadmiseks Teile, Te olete samal kohal kus olite enne meie kohtumist.“

Maadam oli jäänud isakottu hallitama. Kosilasi ei kusagil. Ühel päeval tuleb maadami vend kottu ja ütleb, et üks härra tahtvat maadamit kosida. Tulevat teine juba täna õhtal maadamit kaema. Ainuke häda pidavat olema, et härra naa lühikest kasvu. Maadam paneb õhtaks valmis kõrge kontsaga kingad ja kontsatud tallad. Võtnud möötu venna peal ja käskinud vennal härrale uksele vastu minna. Et siis vend möödu võtaks ja jõuaks enne hõigata kummad jalavarjud tuleks jalga panna. Uksekell heliseb ja vend jookseb maadami tuppa ise ähmi täis. Käskinud maadamil härrale vastu minna paljajalu.

kolonelHans • mai 16, 2010


Previous Post

Next Post

Lisa kommentaar