Toetus – social benefit, subsidy

Õigekeelsus Sõnaraamat 2006: Toetus – Läks sõprade toetusel võistlema. Ettepanek ei leidnud toetust. Opositsiooni toetuseks korraldatud pikett. Haigustoetus, lastetoetus, matusetoetus, sünnitustoetus, toimetulelutoetus. Uurimustoetus, parem kui grant. Toetus+ kiri, +pind ‹-pinna›, +punkt, +raha, +summa. Sõjaline: toetus+ tuli, +üksused.

Toetus on üks huvitav nähtus. Seda antakse ja seda võetakse või vähendatakse. Nagu ütleb riigi õigus ja südametunnistus, on riigil õigus toetuseid ja subsiidiume lühikese etteteatamisega tühistada. Toetus ei ole automaatne. Toetust tuleb taotleda, muidu ei saa. Kusjuures igal aastal, muidu saad ühel aasta ning teisel ei saa. Toetus kuivab kokku kui raha hulk väheneb. Või toetus kasvab kui tuleb majandusbuum. Aga kindlasti mitte niipalju, kui seda ennem on vähendatud. Ikka indekseeritult. Euroopa Liit on üldse võtnud suuna toetuste kaotamisele. Meie teeme nii, nagu me alati oleme teinud. Me kaotame toetused enne, kui EL teised riigid seda teevad. Me oleme ju ülipüüdlikud. Õppige tundma toetuse toimimisi ja hingeelu, peagi võib seda vaja minna.

EPL 06 aprill, 2010: Riikidel on õigus abipaketid lühikese etteteatamisega tühistada.

Marika Tuus: Ma küsin ikkagi, et kas teie meelest ei ole ikkagi rikutud seda õigusliku ootuse printsiipi. Need õpilased olid ju nende toetustega arvestanud. Kas see ei vähenda usaldust riigi vastu, kui riik pidevalt oma seisukohti muudab?

Rein Lang: Õigustatud ootuse printsiip kindlasti on oluline printsiip, aga seda ei maksa ka üle absolutiseerida. Keegi ei saa rajada oma isikliku elu arvestusi subsiidiumidele ja toetustele, niisugune asi ei ole võimalik. Selles mõttes on riikidel täielik voli ja õigus kõikvõimalikud sellised abipaketid võrdlemisi lühikeste tähtaegadega, etteteatamise tähtaegadega tühistada. Alles hiljuti ma nägin üht Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust, kus üheks pooleks oli Itaalia riik. Inimõiguste Kohus jõudis järeldusele, et riikide õigus oma maksusüsteemi kaudu riigi tulusid suurendada, see otsustuspädevus on väga lai ja hõlmab muide ka õigust kehtestada maksuregulatsioone tagasiulatuva jõuga, millest Eesti on hoidunud.
Nii et mina isiklikult leian, et selline õppelaenude tagasimaksmise või kustutamise tingimuste muutmine ei ole vastuolus õigustatud ootuse printsiibiga. Selliseid asju tohib riik teha, eriti kui tal selleks on kaalukad põhjused.

Eesti.ee: Täiendav toetus
Rahaline toetus eluasemele ja transpordile tehtavate kulutuste katmiseks.

Kutsekeskharidust omandaval õpilasel ja kõrgharidust omandaval üliõpilasel on õigus taotleda täiendavat toetust, kui ta:

1. on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa alusel;
2. omandab keskhariduse baasil kutsekeskharidust õppekaval, kus on riigi finantseeritavaid koolituskohti, või kõrgharidust õppekaval, kus on riikliku koolitustellimusel alusel moodustatud õppekohti;
3. omandab keskhariduse baasil kutsekeskharidust või kõrgharidust täiskoormusega õppides ega ole ületanud õppekava nominaalkestust;
4. elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel asub väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub õppeasutus.

Täiendavat toetust saab taotleda viieks kuuks 2 korda aastas – septembris ja veebruaris. Esimese aasta õpilane või üliõpilane saab täiendavat toetust taotleda viieks kuuks 1 kord aastas – veebruaris.

Täiendava toetuse taotlemiseks tuleb õppeasutusele esitada õppeasutuse määratud vormi kohane avaldus ning nõutud dokumendid. Taotluse esitanud õpilaste ja üliõpilaste kohta koostatakse paremusjärjestused õppekavati. Täiendav toetus määratakse vastavalt paremusjärjestusele õppeasutusele eraldatud vahendite piires.

Täiendava toetuse suurus kutsekeskharidust omandaval õpilasel on 300 krooni ja kõrgharidust omandaval üliõpilasel 440 krooni õppekuu kohta.

Tallinna Ülikooli kodulehekülg: Majanduslik toetus

Majanduslikku toetust saad taotleda siis, kui õpid täiskoormusega tasuta või tasulisel kohal (v.a doktorant) ning Sinu majanduslik olukord takistab õpingute jätkamist. Majanduslikku toetust saad taotleda kaks korda õppeaastas. Majanduslikku toetust makstakse Sulle ka siis, kui saad vastaval semestril põhitoetust. Majandusliku toetuse suurus on 875 krooni kuus.

Majandusliku toetuse taotlemiseks saad sügissemestril avalduse esitada kuni 20. septembrini ja kevadsemestril 20. veebruarini. Taotlemiseks pead ülikooli veebist välja trükkima avalduse, selle ära täitma ning viima Üliõpilaskonna kantseleisse (ruum S-125).

Taotlemiseks vajalike lisadokumentide loetelu on olemas üliõpilaskonna kodulehel www.esindus.ee. Üliõpilaskonna kantselei teavitab Sind sellest, kas Sulle määrati majanduslik toetus või mitte. Õppetoetus kantakse Sinu pangaarvele igakuiste maksetena.

Eesti Töötukassa kodulehekülg: Ettevõtluse alustamise toetus

… on töötule antav rahaline abi (hetkel kuni 70 000 krooni), mille eesmärgiks on töötu motiveerimine ning toetamine ettevõtlusega alustamisel.
Õigus ettevõtluse alustamise toetust saada on töötukassas arvele võetud töötul:

1. kes on vähemalt 18 aastane ja
2. kes on läbinud ettevõtluskoolituse või
3. kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või
4. kellel on ettevõtluskogemus.

Ema ja lapse keskuse kodulehekülg: Lapsehoiu toetus

Ema ja Lapse keskusel on Harju maavalitsuse poolt väljastatud tegevusluba, seega kompenseerivad Tallinna linn ja vallad meie päevahoius käivate laste eest tehtud kulutusi.
Kuidas taotleda Tallinna linnalt lapsehoiu toetust?
Toetust makstakse Tallinna linnas ühes kuus kuni 1668krooni (Tallinna Linnavalitsuse määrus 21.01.2009 nr 5 „Koolieelsete eralasteasutuste toetuse suuruse kinnitamine” § 1) ühe lapse kohta. Teenuse osutajaks MTÜ Ema ja Lapse keskus.


Rahvakultuuri keskuse kodulehekülg:

Rahvakultuuri maakondlik toetus Rahvakultuuri maakondliku toetuse programmi eesmärgiks on rahvakultuurile oluliste projektide ja tegevuste toetamine maakonna tasandil.
Toetuse kasutamise kord on kinnitatud kultuuriministri käskkirjaga nr. 40, 02.02 2007.

Pärnu linna ametlik kodulehekülg: Pärnu linna täiendavad sotsiaaltoetused

Erinevate riiklike toetuste maksmine on korraldatud piirkondliku pensioniameti, haigekassa või töötukassa poolt.
Lisaks riigi poolt rahastatavale toimetulekutoetusele saab Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonnast taotleda täiendavaid sotsiaaltoetusi.

Sotsiaaltoetuste maksmise kord (Pärnu Linnavolikogu 17. veebruar 2005 määrus nr 9; muudab 17. detsembri 2009 määrus nr 42)
Sotsiaaltoetuste suurused 2010. aastal (Pärnu Linnavalitsuse 5. jaanuari 2010 määrus nr 1) Sotsiaaltoetus on leibkonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus. Toetus määratakse juhul, kui taotleja enese ja tema leibkonna ressursid on ammendatud. Leibkonnana käsitletakse üksikisikut, perekonda või ühist eluruumi ja ühtset tuluallikat ühiselt kasutavaid või ühise majapidamisega isikuid.

17.12.2009 10:54: Uuest aastast väheneb ajateenistujatele makstav toetus 9% võrra.

Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ajateenijatele makstava igakuise toetuse vähendamise 9 protsendi võrra. Selle otsusega muutis valitsus Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2006. a määrust nr 262 „Ajateenija toetuse ulatus ja maksmise kord”.

Toetuse vähendamise vajadus tuleneb üldisest majanduslikust olukorrast riigist, mille tõttu on vähendatud ka kaitsekulutuste eelarvet. Ajateenijaid kindlustatakse jätkuvalt tasuta toidu, vormiriietuse ja eluasemega ning muude seadusest tulenevate teenistusalaste tagatistega.

29.09.2009 17:01: Valijate toetus Keskerakonnale kasvab.

Septembrikuus kasvas parlamendiparteidest enim toetus Keskerakonnale ning langes Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL), selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Emori üle-eestilisest küsitlusest.

Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks oma hääle Keskerakonnale 34% valijatest, mis on viie protsendipunkti võrra enam kui augustis, vahendas Aktuaalne kaamera.
Kuu varasemaga võrreldes kaotas enim toetust IRL, keda toetas 14% valijatest ehk nelja protsendipunkti võrra vähem kui augustis.
Ülejäänud erakondade toetus kuu varasemaga võrreldes märklimisväärselt ei muutunud. Reformierakonda toetas 28%, sotsiaaldemokraate 14%, rohelisi 6% ja Rahvaliitu 3% valijatest.

Euroopa parlament; RAPORT Tulevane Euroopa sotsiaalne mudel – A6-0238/2006

Seletuskirjast – Reform
Demograafilised muutused (vananemine, sündimuse langus, keskmise eluea pikenemine), tehnoloogilised arengud, globaliseerumine, uute tööstusmajanduste teke ja sellest tulenevad surved riiklikele kulutustele muudavad hädavajalikuks sotsiaalsüsteemi kiire reformi selle tagamiseks, et neil oleks produktiivne roll meie majanduses.
Selle väga vajaliku reformi ulatus on lai: ta mõjutab õigusloomet, eelarveid, riigihaldust ja tööstussuhteid.
Vastupidiselt mõnedele seisukohtadele ei ole ELi sotsiaalne mudel peamine ELi probleem. Probleem on rohkem suures vastumeelsuses, mida on üles näidatud majandusreformide läbiviimisel. Seni kui EL kasvab umbes 1–2%, ei ole võimalik palju ära teha; sotsiaaltoetuste kadumine on peaaegu vältimatu.
EL saab vajalikule reformile kaasa aidata siseturu edasise integreerimise teel, mis loob suurepärased võimalused ELi kodanikele ning kasvule ja õitsengule. Siseturgu tuleb hoogustada, suurendades oluliselt investeeringuid ja finantsperspektiive kuni aastani 2013, millest piisab territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks kõigis kahekümne viies liikmesriigis; liberaliseerides turge ja inimeste vaba liikumist veelgi viisil, mis ei tooks kaasa „allakäiku”, ning viies lõpule üleeuroopalised võrgud. http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+REPORT+A6-2006-0238+0+DOC+XML+V0//ET

Põhjarannik 23.02.2010: Vanemad protestivad toetuste vähenemise vastu

Jõhvi vald on otsustanud alates 1. veebruarist vähendada lapsehoiutoetust 600 krooni võrra kuus. Vanemate meelest pole selline samm õiglane nende suhtes, kes on sunnitud seda teenust kasutama, kuna munitsipaallasteaedades ei jätku kohti, ning nad nõuavad vallavalitsuselt hüvitise taastamist.