Kolonel Hans

George Orwell on ütelnud, et nalja eesmärk ei ole alavääristada inimest vaid tuletada inimesele meelde, et ta on juba alavääristatud!

Unistused uuest ajast, puhtast, valgest vallamajast

Täna öösel ma tuiasin mööda Maarjamaad,
Vaatasin ringi kuidas vallad ka elavad,
Kõiki üle vaadata oli täitsa võimatu,
Sest nende arv tundus olevat lõputu,

Vaatasin maju ja teid ning teenindust,
Vallavanema palku ja politiseeritust,
Üldist töötuse taset maakonnas,
Uurisin, mis on saanud me elanikkonnast,

Esmalt võtsin ette need töötumad,
Ida-Viru ja Võrumaa maakonnad,

Edasi Antslast ei saanud ma,
Sest palju oli kohapeal uurida,
Ikka vallavanema palka ja töötust maal.

Ükspäev mõtlesin, et luuletan etteandmata teemal „Eesti maaelu“. Mis sa siin kodus ikka niisama istud. Esmalt plaanisin, et luuletan kogu loo, mis pähe tuleb. Aga võta näpust, ei tule mul see riimis loba üldse välja, rääkimata sellest, et oleksin niisama sorav kui Jack Vackermann. Viskab teine seitsme minutiga pika sõnarea paberile ja ena imet – riimis ja puha. Pegasus oli minu juurest peale esimesi ridasid orbiidile lennanud ja läksin üle riimitute sõnade kokkuajamise tehnikale. Hoopis ladusamalt kukub välja.

Statistika on vist vabaks lastud. Seitungid avaldavad üksteise võidu teateid, et mõnel jällegi palk on tõusnud samas kui kõikidel on langenud. Sissetulekutest me ei räägigi, sest seda saab suurendada ka ilma sotsiaalmaksu osaluseta. Ning tingimata ei pea sissetulek otseselt rahaline olema. Isegi ministrihärrad saivad mullu vähem pappi kui tunamullu. Aga mõnel tõuseb ka. Töötukassa juht näe, pani palju rohkem pappi karmanisse. Miks ka mitte, teisel poolaastal hakkasid ju töötud vähem saama. Nutikas mees, mis üle – see ära. Kuid need on üksikud õied. On üks suurem sort jupijumalaid, kelledest mitmed ajavad karmanisse enam kui tunamullu. Need on vallavanemad ja linnapead. Mitte kõik, paljudel ikka südametunnistus säilinud ja tahavad ise oma palka vähendada ning paljudel on palk naa pisuke, et sealt pole miskit enam võtta. Aga mõned suurendavad, mis aga kogu valla- ja linnasakste suguseltsi asetab ühtemoodi hämarasse valgusesse. Mis sel saksal ikka siis nii väga teha on, et see lausa kõrgeltmakstud palgatöö peab olema. Vanale heal Eesti ajal, valiti tihtipeale mõni nutikas talumees, kes siis oma tegemiste kõrvalt ka ühistel asjadel silma peal hoidis. Seda saab vallarahvas omasoodu teha ka – pole vaja mingeid suuri valimisi korraldada ega miskit. Raha muidu korstnasse kirjutatud ja erakondadele kinnimakstud poliitlava ehitatud, kus need saavad jälle suure suuga suuri linnu teha. Endil laenatud püksid jalas. Mida see vallasaks siis ikka niiväga teeb? Korraldab vallavalitsuse tööd, võtab tööle ja laseb lahti, täidab volikogu otsuseid, annab pangas allkirju, sõlmib lepinguid ja muud säherdust pudi-padi. Volikogu nagunii otsustab, vallasaks täidab. Kuigi töötasude järgi otsustades, tundub vist saks ikka kõrgem.

Kui nüüd nendest mõnedest rääkida, siis kas ikka tõuseb samas kui teistel langeb, või neil ei tõuse ja langeb ka – see jääb ikkagi selgusetuks. Näiteks Antsla vallasaks, Leningradi Parteikooli puha lõpetanud kommunist, sai hiljaaegu palgatõusu kuid tänavu hakkab saama, nagu kõik normaalsed inimesed, 12 palka aastas mitte 14 nagu varasematel aastatel. Mis ühtekokku vähendab tema palgataset seitungi andmetel 8%. Näinud igat-sugu nippe oma varasemas elus ja uskudes parteikoolides pakutava hariduse kõrget kvaliteeti, vaatasin korra Antsla valla dokumendiregistrisse. Ja kohe tekkis mul kahtlus, et kas ta ikka saab ainult 8% vähem. Äkki ta saab ikka rohkem vähem ja see tuleks ju kõva häälega rahvale maha hõigata. Nimelt leiab dokumendiregistrist möödunud aasta lõpus tehtud lisa- ja töötasude maksed, mis on asutusesiseseks teabeks kuulutatud (sic) AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel kuni 18.12.2084(sic). Äkki maksti veel aasta lõppedes hulgaliselt preemiaraha kas siis saabuva palgalanguse kompenseerimiseks või lihtsalt jõuluheaks. Ainult arusaamatuks jääb, miks peita seda aastani 2084? Äkki oli tegemist pikaajalise laenu abil tehtud väljamaksetega?

Kuidagi kripeldama jäi. Aastaga on Võrumaal tööpuudus suurenenud 10%-lt 17%-ni. Negatiivne iive, nii loomulik kui ka mehhaaniline, jätkab Võrumaal oma võidukäiku. Vananemine nagu terves Euroopas. Tulubaas ju väheneb kolinal. Kust ikkagi see raha tuleb, et üle 27K palka maksta suhteliselt väikese valla saksale. 2002 aastal vastuvõetud määrus annab ju selle valla-saksa palga maksimummääraks nats peale 15K-d.

kolonelHans • aprill 3, 2010


Previous Post

Next Post

Lisa kommentaar