Kirjatsurasid tekib juurde

Seda vist ei oodanud ega soovinud paljud? Zeitungites ilmuva retoorika ja iseenese ülespromomise, tööpuuduse ja vaesuse, autoavariide, lumeuputus ja muu säärase sekka hakkab ilmuma ka kirjutisi, mis eelpool nimetatute arvelt tikuvad tähemärke endale kahmama. Mida vähem aga retoorikat ja eneseupitamist loetakse, seda vähem saadakse petta. See on nagu loterii piletitega – mida vähem sa ostad seda rohkem sa võidad.
Kas tahame, et tekiks avatus nii sõnas kui ka tegemistes? Et tänased poolikud tõed asenduksid tervikpildiga? Kas see juhtub ja kui juhtub, siis millal? Igavesti mõnus oleks, kui tekiks juurde ausaid analüüse ja teravat satiiri meie elu varjukülgede valgustamiseks ja meie “tähtsate” tegemiste peegeldamiseks. Tahaks ka, et muutuks avalik tekst – formaalsest rohkem mahlasemaks ja värvikamaks. See ehk lööb pinna jalge alt võltspaatose esitajatelt.
Mahlakuse ja iroonia kohta on võtta paar tekstinäidet tänasest zeitungist  “Pärnu Postimees”, kus Erik Reinhold lahkab kaitseväelasi, kaitseliitlasi ja riiki.


…”Me eeldame, et kaadrikaitseväelane, eriti allohvitser ja ohvitser, on kõrgesti ja mitmekülgselt haritud, valdab võõrkeeli, on veatu tervisega, sportlik kui Hiina kets ja lojaalne nagu mälestussammas.”…


…”Praegu näib, et Eesti riik ei peaks tulevikus tööandjana olema kuigivõrd stabiilsem ja usaldusväärsem kui 40 000 kroonise omakapitaliga osaühing.”…


…”Isegi Ukrainas tehtud külmkapi garantii näib peagi olevat kindlam kui Eesti riigi oma.”…