E-mail ühelt sõbralt
Üks minu sõpradest saatis mulle e-maili. See on hingestaud ning kahju oli seda hakkida “Raukade Armee” commentite lahtrisse mis tänaseks paikneb kusagil veebruaris. Panin selle tema nõusolekul siia üles.
Google blogi commentite plussiks, mitte miinuseks, on see, et kommenteerimiseks pead sisetama oma andmed. Sellega on välistatud delfi taolise peldikuseina sündroom kuid see on lisanud mulle hulgaliselt tegemisi e-meilide manageerimisel. Kuid nüüd siis e-meil ühelt sõbralt.
kolonel-hans.blogspot.com
Eesti on praegu üks vähestest riikidest, võib-olla et ka ainus erand(?), kus kehtivad niivõrd ranged ja ulatuslikud piirangud kodanike põhiõigustele ja vabadustele (keeld olla erakonna liige, kuuluda äriühingusse, suhelda meediaga, ..jne meenutades selles osas rohkem kui ükski teine NATO liikmesriik 19.sajandi garnisonide hiilgeajastu armeesid, kus sõjaväelased moodustasid ühe kindla klassi ühiskonnas, suletud klassi! Aga selle eest suured ersissodustused: a’la eripensionid otseses või ülekantud tähenduses. Tänapäeva Eestis on see piirangute pool jäänud samaks, samas kui nende piirangute tasakaalustav e. kompenseeriv pool on täna mingil määral siiski veel olemas, kuid mida uus Pensioniseadus ja uus KVTS tahavad täielikult kaotada. Selline räige ja kunstlik tasakaalust välja viimine võib hakata tulevikus ühiskonnas suuri pingeid üles kütma? Moodsas postmodernses ühiskonnas töötab äkki selline suletud kasti-seltskond, keda survestatakse nigelate sotsiaalsete garantiidega ühelt -ja hirmuga karistatud saada, teiselt poolt (väike palk ja pension samas aga pidevalt vajadus ennast kontrollida, et mingit AK -d või saladust kusagile vedelema ei jäta või milliseid sõnu sa täpselt Juhkentali 58 aia taga töötavate linnakodanikega suheldes kasutada võid. P.s. pidev vormisolek nii vaimselt kui füüsiliselt (ligi kümmekond testi aastas!)
Enamikus NATO liikmesriikides tohivad kaadrikaitseväelased kuuluda poliitilistesse erakondadesse, olla selle liikmed ja mõnedes, kui mitte pooltes NATO liikmesmaades tohivad nad ka osaleda aktiivselt erakondade igapäevases töös ja tegevuses, seda ainult teenistusest vabal ajal. Paljudes Euroopa läänelikes ja edumeelsetes riikides võivad kaitseväelased kuuluda ka ametiühingutesse. Norras on koguni sõjaväelaste ametiühingud. Kas Norra on sellepoolest meist mingil kombel nigelam või tagurlikum Euroatlandi pakti liige? Kahtlen. Meil on küll ligi 20 aastat kehtinud ranged piirangud kus isegi “NATO restricted” on palju rangem kui ülejäänud NATOs endas “salajane”. Paraku NATO ajaloo suurima spiooni 15 aasta pikkuse eduka tegutsemise häbiplekki tuleb meil, kahjuks, veel aastaid maha nühkida.
Eelmine, aastani 2000 kehtinud KVTS, oli vähemalt kodanike põhiõiguste -ja vabaduste seaduslike piirangute osas mõnevõrra progressiivsem ehk siis palju sarnasem mõnede Lääne Euroopa NATO liikmesriikide vastavate regulatsioonidega kui praegu kehtiv ja kavndatav KVTS. Selles oli näiteks säte, mis nägi ette kaadrikaitseväelase tegevteenistuse peatamise ajavahemikuks, mil kaitseväelane osutus valituks Riigikogusse või kohalikku omavalitsusse kuni tema volituste lõppemiseni eeltoodud valitavates organites. See seadusesäte oli ju garantii aktiivsele, ühiskonnaelu laia silmaringiga haaravale ja riigi hea käekäigu eest muretsevale ohvitserile, et teda selle isamaa eest rügamise pärast ei karistata lemmikelukutsest ja erialasest teenistusest igavesti ilma jättes. Olles teeninud rahvast tsiviilelus võis ohvitser tagasi pöörduda oma eriala – ohvitserikutse juurde. Taanis võib ohvitser olla aga koguni Kopenhaageni linnavolikogu liige, ilma mundrit seljast heitmata. Kas Taanis on olnud sõjaväelise riigipöörde ohte või muid sõjaväelaste poolt põhjustatud poliitilisi mullistusi, pannes ohtu nimetatud riigi sisejulgeoleku? Kas Taani on kuidagi sellepärast Eestist viletsam NATO liikmesriik?? Aga pensionile lähevad Taani ohvitserid ka edaspidi 50 ja 55 eluaasta vahel ja makstakse neile ikka palju paremini küll kui eestlastest kaitseväe pensionäridele!
Ehk, selle teemalõigu kokkuvõtteks peame tõdema, et kui palju kära tekitanud kaitseväe pensionide muudatus ja ka KVTSi uus variant praegusel kujul läbi läheksid, astuks Eesti vähemalt selles osas oma seadusandlusega sammu tagasi, pidades silmas just Euroopa Liidu selliseid põhiväärtusi nagu demokraatia areng, ühiskonna avatus, tsiviilelu ja militaarelu vahelise piiri sujuv üleminek ja kattumine mitmetes valdkondades, kodanike põhiõiguste laiendamine ja kodanike üldine heaolu! Eestis aga tekiks kitsas suletud, poliitilistes ja sotsiaalsetes pingetes kokkusurutud kodanike seltskond ehk kast nagu muistses Indias.
Teine suur probleem mis näib süvenevat veelgi kui eeltoodud kurjakuulutavad eelnõud praegusel kujul seadusteks saaksid, on kaitseväelase staatuse marginaliseerimine ühiskonnas: Lihtsas keeles öelda, muutub ohvitseri elukutse aina vähem ja vähem prestiižeks. Selle kõige eredamaks ja sümboolsemaks näiteks võiks tuua Eesti Kaitseväe ohvitseri töötõendi, mida ei tunnista ametliku dokumendina vist enamus Eesti Vabariigi ametiasutusi. Igal juhul pangas teid ohvitseri töötõendit ette näidates küll ei teenindata! Tudengi pileti või pensionäri tunnistuse ette näitamisel aga, .. palun, olge lahked mu härrad, mida soovite!? Tallinnas sõidavad paljud pensionitunnistusi ette näidates tasuta trammis, trollis ja bussides, samuti teenistuses politseinikud kes ei pea talongi mulgustama. Tallinnas teenivad kaadrikaitseväelased maksavad aga täishinna.
Ja lõpetuseks, kui ikkagi meie arvamusi kuulda ei võeta ja mingi tõenäosusega ei võetagi*, tuleks kindlasti üle vaadata ka praeguses KVTS-s sätestatud kaitseväelase tõotus. Palun võrrelge seda riigiametniku vastava tõotusega ja võrrelge seejärel mõlemate palku ja muid vabadusi, garantiisid ja kindlasti ka piiranguid.
* kuna Eesti taasiseseisvus ja ehitas üles oma riigimasina nullist, paraku ilma armee ja sisejulgeolekujõudude aktiivset abi ja osalust vajamata (meil neid ei olnudki!) , puudub meie kõrgemas poliitilises juhtkonnas ja eliidis tervikuna ka vastav isiklik kogemus ja võib-olla ka laiemapõhjaline arusaam kaitseväe rollist ja vajadusest ühiskonnas selle laiemas mõttes?
