Kaitsehanked
Euroopa Liidu kõrgeim sõjaline esindaja Ukrainas aastatel 2022-2026 kolonel Jaak Mee.
Kuna minu nelja-aastane missioon Kiievis on nüüd lõppenud, püüan aeg-ajalt kirja panna mõned mõtted ja õppetunnid, mida Ukrainas töötatud aastatest kaasa võtan. Mitte niivõrd teooria või ametlike raportite, vaid selle põhjal, mida oli võimalik nende aastate jooksul ise kõrvalt näha ja kogeda. Alustan teemast, mis on ka Eestis praegu väga päevakajaline – kaitsehanked.
Ukraina kaitsehangete reformi võib minu arvates võrrelda lennuki remontimisega õhus – samal ajal, kui lennuk on lahingus. 2023. aastal oli olukord keeruline. Toonase kaitseministri Oleksii Reznikovi aega jäänud kurikuulus „munade skandaal“ tõi nähtavale süsteemi nõrkused: häguse vastutuse, puuduliku järelevalve, kehva planeerimise, piiratud tarnijate ringi ja olukorra, kus rindel oleval sõduril oli vähe võimalusi mõjutada seda, mida talle osteti. Selle kõige muutmine oleks olnud keeruline ka rahuajal. Ukraina pidi seda tegema sõjas – samal ajal tuli iga päev hankida ja rindele saata laskemoona, relvastust, miljoneid droone, kütust, toitu ja varustust. Reformi keskne idee oli tegelikult lihtne: ministeerium kujundab poliitika ja reeglid, professionaalne agentuur hangib ning ministeerium kontrollib. Kolme aastaga on Ukraina üles ehitanud professionaalse kaitsehankeagentuuri, mille kaudu liiguvad tänaseks kümned miljardid eurod. Kui 2025. aastal oli agentuuri hallatav hankemaht ligikaudu 20 miljardit eurot, siis 2026. aastal koos Euroopa laenurahaga juba ligi 33 miljardit eurot. Samas pole oluline ainult raha hulk, vaid see, kuidas hangitakse.
Üks minu arvates kõige olulisemaid muutusi on olnud otsustusõiguse viimine sõdurile lähemale. DOT-Chain Defence võimaldab üksusel valida ise talle vajaliku drooni või muu vahendi, samal ajal kui riik korraldab lepingu, makse ja tarne. Süsteemis on juba sadu lahinguüksusi ning üle miljoni vahendi on selle kaudu rindele jõudnud. Ehk varem ütles süsteem suuresti sõdurile, mida ta saab. Nüüd ütleb sõdur järjest rohkem süsteemile, mida tal vaja on. Samal ajal on hanked digitaliseeritud, konkurentsi suurendatud ja vahendajate rolli vähendatud. Agentuuril on ligikaudu 2300 kontrollitud tarnijat. Tarnekindlus on oluliselt paranenud ning probleemsete hangete osakaal on vaatamata hankemahu tohutule kasvule väga väike.
Tähelepanuväärne on ka see, et pärast Reznikovi-aegset skandaali ei ole reformitud hankeagentuurides kolme aasta jooksul olnud ühtegi korruptsioonijuhtumit, mis oleks jõudnud agentuuri töötajale ametliku kahtlustuse esitamiseni. Ukraina kaitsesektoris tervikuna on korruptsiooniprobleeme loomulikult jätkuvalt, kuid sellise mahu juures on hankeagentuuri tulemus märkimisväärne. Veel mõni aeg tagasi anti osa kaitseministeeriumi hankerahast teistele riigiasutustele, sest ei usutud, et kaitsehankeagentuur suudab vajalikus mahus tarnida. Täna ei räägi sellest enam keegi. Pigem soovivad teised jõustruktuurid ja üksused kasutada just kaitsehankeagentuuri loodud süsteeme. Kiievis töötades oli väga hästi tajutav ka rahvusvaheliste partnerite suhtumise muutumine. Reformi alguse ettevaatlikkusest ja skeptilisusest kasvas aastatega välja järjest suurem usaldus. Reformidele on olnud tugev toetus Põhjamaadelt, eriti Norralt, samuti Ühendkuningriigilt ja teistelt liitlastelt.
Minu jaoks on Ukraina kogemuse üks olulisemaid õppetunde aga väga lihtne. Sõda ei ole vabandus teha asju halvasti. Võiks arvata, et sõja ajal pole aega konkurentsiks, kontrolliks, läbipaistvuseks või reformideks. Ukraina kogemus näitab pigem vastupidist. Iga halvasti kulutatud euro tähendab lõpuks vähem laskemoona, droone või muud vajalikku varustust rindel. Samas ei saa sõjaaegne hankesüsteem töötada rahuaja tempos.
Seetõttu võtaksin Ukraina kogemuse kokku nii: Kõik tuleb teha korrektselt – lihtsalt kümme korda rohkem ja kümme korda kiiremini. Ukraina kaitsehangete süsteem ei ole kindlasti valmis ja probleeme jätkub. Kuid võrreldes 2023. aastaga on muutus olnud märkimisväärne. Lennukit on võimalik õhus remontida. Ukrainal lihtsalt ei olnud võimalust selleks vahepeal maanduda.
