Kolonel Hans

George Orwell on ütelnud, et nalja eesmärk ei ole alavääristada inimest vaid tuletada inimesele meelde, et ta on juba alavääristatud!

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 20. oktoobril

Rubio: Saksamaa muutis end haavatavaks Venemaa energia tõttu, mida kasutati väljapressimisvahendina. Euroopa sõltuvus Venemaa energiast on üks põhjustest, miks Putin Ukrainasse tungis. Ta uskus, et Euroopa ei võta selle vastu midagi ette. Loodan, et eurooplased on sellest õppetunni saanud.

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 19. oktoobril

Hodorkovski: Kreml kulutab Ukraina sõjale ligikaudu 250–300 miljardit dollarit. Ukraina, kelle käsutuses on sellest vähem kui pool, ei suuda sellega võistelda. Sõja peatamine praegusel joonel nõuab Kremliga võrdväärses mahus sõjalist toetust. Euroopa poliitikud peaksid taotlema relvarahu kehtestamist Ukraina kontaktjoonel. Õiglane rahu 1991. aasta piirides – piirides, millele Putin kirjutas alla vaid mõni kuu enne agressiooni – ei ole tänasel päeval realistlik. Putin kasutaks tuumarelvi vaid juhul, kui tunneks ohtu omaenda elule. Hirmud tuumarelvade kasutamise ees enne seda on vaid naiivsed hirmulood. Putin teab, et nende kasutamine tähendaks surmaotsust paljudele tema sõpradele ja sugulastele. Ilma USAta ei suuda Euroopa Kremli agressioonile vastu seista. NATO on sõltunud Ameerika luureandmetest, relvatootmisest ja vägede organiseerimisest ning Kreml on sellest teadlik. Olen kuulnud hinnanguid, et Euroopal kulub valmisoleku saavutamiseks viis aastat.

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 18. oktoobril

Zelenskõi: Ukrainas lülitub Starlink välja kiirusel üle 161 km/h, samas kui Euroopa Liidus töötab see ka üle 180 km/h kiiruse juures. Euroopa Liidu riikidesse saadeti testimiseks mitu Starlinkiga varustatud sõidukit. Kohtades, kus selline liikumine on lubatud, kiirendasid sõidukid üle 180 km/h – ja ühendus toimis. Ta märkis, et selle kohta on olemas vastavad andmed ja tõendid. Seevastu Ukrainas lülitub terminal umbes 161 km/h kiiruse ületamisel välja, mistõttu kaob ühendus drooniga. President nimetas neid piiranguid kavandatud operatsiooniks. Tema sõnul takistab see teatud tüüpi ÕT droonide kasutamist reaktiivmootoriga droonide „Shahed“ vastu, samuti toidu ja vee toimetamist Starlinkiga varustatud droonide abil isoleeritud lahingupositsioonidele.

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 17. oktoobril

Trump Venemaa naftatöötlemistehaste ründamise kohta: „Ma tahan, et Zelenskõi lõpetaks. See on häbiväärne.“ USA presidendi sõnul kergitavad rünnakud naftatöötlemistehastele vaid ülemaailmseid naftahindu. Samuti soovitas ta Ukrainal valida teisi sihtmärke: „On palju muid sihtmärke, mida saab rünnata. Pole vaja rünnata just neid rajatisi.“ Trump rõhutas, et diislikütus on USA-le ja ülejäänud maailmale hädavajalik ning et seda tootvate tehaste ründamine ei tule tema hinnangul maailmale kuidagi kasuks.

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 16. oktoobril

Valge Maja eitab oma seotust Ukrainas kehtestatud Starlinki piirangutega. Axios’e andmetel võtsid Ukraina ametnikud ühendust Valge Maja, CIA ja Pentagoni esindajatega, et selgitada välja, kas piirangute osas on langetatud otsus ja kuidas olukorda lahendada. Donald Trumpi administratsioon teatas, et ei kontrolli ettevõtet SpaceX ega ole häiretega seotud, ning kavatseb Elon Muski ettevõttega ühendust võtta. USA ametnikud viitavad tehnilisele rikele, samas kui Ukraina pool kahtlustab, et tegemist oli Trumpi „hoiatuslasuga“.

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 15. oktoobril

SpaceX blokeeris öösel Ukraina sõjaväe Starlinki ühenduse, teavitamata sellest eelnevalt Ukraina kaitsejõude. StarShieldi terminalid kaotavad ühenduse kiirusel üle 100 miili tunnis. Mõned terminalid lakkavad töötamast juba kiirusel 43,5 miili tunnis. Mitmed missioonid nurjusid. Tavalised satelliitterminalid töötavad endiselt. Sternenko sõnul tegutses SpaceX tõenäoliselt Trumpi administratsiooni palvel. Ukraina ei saanud möödunud ööl teateid ballistilisest ohust.

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 14. oktoobril

Sentineli andmete analüüsi põhjal võib, mis käsitleb Venemaa taktikalisi õhurünnakuid, järeldada, et Zolote Kolodiazi – Novotroitske – Andrivka piirkonnas nihkub nende kontrollitav ala järjekindlalt lääne suunas. Ma ei ole täheldanud märke suurtest Ukraina vasturünnakutest, millest Rahvuskaardi „Azovi“ korpuse juhtkond hiljuti teada andis. Sellest tulenevalt võib eeldada, et Zolote Kolodiazi, Vesele, Hruzhke ja Andriivka külad – mis pole juba ammu olnud Vene õhurünnakute sihtmärgiks – on väegrupi „Center“ üksuste kontrolli all.

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 13. oktoobril

Kramatorski suund, Donetski oblast. Ukraina väed tegid 7 km pikkuse läbimurde Orihovo-Vassõlivka ja Minkivka suunal. Venemaal on praegu tõenäoliselt probleeme isikkoosseisu nappusega ning ta peab peagi läbi viima mobilisatsiooni, et vältida veelgi suuremaid territoriaalseid kaotusi. Ukraina relvajõud on oma taktikat niivõrd kohandanud, et omavad nüüd paljudes rindelõikudes otsustavat taktikalist eelist.

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 12. oktoobril

USA Kongress valmistub vaidlustama Trumpi diisleppe Putiniga: Seadusandjad soovivad blokeerida Vene kütuse ostmist. Vabariiklasest kongresmen Brian Fitzpatrick ütleb, et ta on saanud vähemalt 218 seadusandja toetuse – piisavalt, et algatada menetlus, mis võimaldaks seaduseelnõu esitada Esindajatekojale, möödudes asjaomasest komisjonist ja Esindajatekoja juhtkonnast. Algatuse eesmärk on tühistada Trumpi ja Putini kokkuleppe järgselt Venemaa kütuse ostmise piirangute leevendamine. Vastuseis tuleb mõlemalt parteilt – nii vabariiklastelt kui ka demokraatidelt. Valge Maja otsus on sisuliselt vastuolus Kongressi enda püüdlustega karmistada Venemaa-vastaseid sanktsioone. Muidugi ei tähenda toetuse saamine menetlusele, et seaduseelnõu vastu võetakse. Kuid poliitiline võitlus Vene kütuse üle Washingtonis on juba hoogu kogumas.

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 11. oktoobril

„Arvan, et Ukraina vajab uut presidenti,“ – Trump ründab taas Zelenskõid. USA presidendi väitel oleks Zelenskõi võinud sõja väidetavalt „korduvalt ja korduvalt“ lõpetada, kuid otsustas seda mitte teha. Trump väidab nüüd, et Ukraina vajab teistsugust juhti – kedagi, kes oleks valmis läbirääkimisi pidama. Kuid nendest süüdistustest puudub silmatorkavalt üks isik: Putin, mees, kes vastutab sõja alustamise eest. Just Venemaa tungis Ukrainale kallale ja just Vene sõjavägi ründab jätkuvalt Ukraina linnu. Trump nõuab Zelenskõilt valmisolekut läbirääkimisteks, kuid jätab millegipärast selgitamata, milliseid järeleandmisi peaks tegema Kreml.

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 10. oktoobril

Kiievi linnapea Vitali Klitško hoiatas, et linn valmistub Venemaa hoogustuvate rünnakute taustal äärmiselt raskeks talveks. Ta soovitas elanikel, kellel on pealinnast väljaspool sugulasi või sõpru, kaaluda ajutist ümberkolimist. Täielikku evakueerimist siiski ei kaaluta. Klitško sõnul oleks see „Putini jaoks parim stsenaarium“ – jätta Ukraina linnad tühjaks. Linnapea sõnul valmistab Kiiev ette varuküttesüsteeme ning varub kütust, toitu ja joogivett. Kuid isegi nendest meetmetest ei pruugi piisata: „Ükskõik kui hästi me ka ei valmistuks – kui meie õhutõrje peaks alt vedama, võime sattuda äärmiselt raskesse olukorda.“

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 09. oktoobril

Venemaa suurendab järsult sõjalisi kulutusi rekordtasemele: sõda neelab eelarvet ja koormus majandusele muutub üha raskemaks. Venemaa sõjalised kulutused ületavad juba Nõukogude-aegset taset, samal ajal kui tsiviilmajandus kahaneb ja üha rohkem ettevõtteid muutub kahjumlikuks. Söetööstus, metallurgia, põllumajandus ja tootmissektor on surve all: Hiina vähendab oste ja eksporditurud kaovad.

1 2 3 4 5 … 144