Kolonel Hans

George Orwell on ütelnud, et nalja eesmärk ei ole alavääristada inimest vaid tuletada inimesele meelde, et ta on juba alavääristatud!

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 18. oktoobril

OPOLUKORD 18102026

  • The Guardian: Putin on andnud käsu muuta kõik Ukraina suuremad linnad elamiskõlbmatuks. Ukraina luure on hankinud Venemaa dokumendi, milles kirjeldatakse plaani hävitada elektri-, kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid eesmärgiga muuta elu Ukraina suuremates linnades väljakannatamatuks. Venelased on välja arvutanud, kui palju rakette ja droone on vaja konkreetsete kriitilise tähtsusega taristuobjektide hävitamiseks. Erilist tähelepanu pööratakse Kiievile; halvima stsenaariumi korral võib pealinn jääda elektrita kuni 20 tunniks ööpäevas. Selle strateegia lõppeesmärk on tekitada humanitaarkriis, sundida inimesi linnadest põgenema ja suurendada survet Ukrainale.

Ukraina väed liikusid hiljuti edasi Kramatorskist idas, Venemaa väed aga edenesid hiljuti Kostjantõnivkast põhjas. Venemaa saatis öösel Ukraina vastu teele 332 drooni ning määramata hulga rakette ja tiirlevaid laskemoone (tüüpi Banderol/Dan-T).

Peastaabi Operatiivülevaade seisuga 17. oktoober 2026 kell 22.00.

Päeva algusest peale on toimunud kokku 215 lahingukokkupõrget. Vaenlane sooritas ühe raketirünnaku ja 65 õhurünnakut.

Pivnitšno-Slobožanskõi ja Kurski suunal viisid okupandid päeva algusest peale läbi ühe rünnakuoperatsiooni, sooritasid ühe õhurünnaku.

Pivdenno-Slobožanskõi suunal ründas vaenlane meie üksuste positsioone neljal korral Izbytske, Prylipka ja Rybalchyne asulate lähedal.

Kupjanski suunal üritas vaenlane kümnel korral oma positsioone parandada, viies läbi rünnakuoperatsioone Novoosynove ja Radkivka suunas.

Lymani suunal tõrjuti tagasi seitse sissetungijate edasitungikatset Novoserhiivka, Šandryholove, Stavky ja Lymani lähedal.

Slovjanski suunal peatasid kaitsejõud kaks sissetungijate edasitungikatset Pyskunivka ja Jurkivka asulate lähedal.

Kramatorski suunal vaenlane rünnakuoperatsioone ei teinud.

Kostjantynivka sektoris tõrjusid kaitsejõud tagasi 15 vaenlase rünnakut: Kostjantynivka asula lähedal ning Novoselivka, Mykolaipillia, Raiske, Hruzke, Vilne ja Kutšerovyi Jari suunas.

Image

Pokrovski sektoris sooritas vaenlane 28 rünnakut. Okupandid üritasid edasi liikuda Dobropillia, Dorozhnie, Hannivka, Chernihivka, Vodianske, Krasnopodillia, Myrne, Serhiivka, Molodetske, Mykolaivka, Muravka ja Novopavlivka asulate lähedal.

Image

Oleksandrivka suunal sooritas vaenlane ühe rünnaku Ternove suunas.

Huliaipole suunal tõrjusid kaitsejõud tagasi 18 vaenlase rünnakut Rizdvianka, Dolynka, Hirke, Charivne ja Yehorivka asulate lähedal.

Orikhivi suunal üritasid okupandid parandada oma taktikalist positsiooni, sooritades seitse rünnakut Chervona Krynytsia, Novodanylivka, Zarichne, Pavlivka ja Prymorske suunas.

Prõdniprovskõi suunal okupandid rünnakuid ei sooritanud.

Teistel suundadel olulisi muutusi olukorras ei toimunud.


UUDISED

  • Ukraina ja Poola piiril on tekkinud hiiglaslikud järjekorrad ning autojuhid peavad ootama kuni 40 tundi. Poola Raadio teatel on liiklus aeglustunud Venemaa rünnakute tõttu. Lublini vojevoodkonna maksuameti andmetel ootavad autojuhid Dorohuskis piiriületusprotseduure kuni 40 tundi, Hrebennes tuleb oodata üle 24 tunni ja Zosinis kaheksa tundi.
  • Putin ja Gerassimov on Donald Trumpi jaoks taas kord farsilavastuse korraldanud, väites, et on Ukrainas kõik enda kontrolli alla saanud. Seekord ei uskunud neid mitte keegi. Isegi suured sõjameelsed nn Z-kanalid lükkavad nende väited ümber – mõned ettevaatlikult, teised üsna otsekoheselt –, kuid asjata. Putin elab omaenda süsteemi loodud maailmas ja püüab sinna ka oma Ameerika ametivenda kaasa tõmmata – ning tundub, et see tal ka õnnestub.
    Samal ajal on Trump otsustanud mitte rakendada Lindsey Grahami välja pakutud „põrgulike sanktsioonide“ seadust, viidates riikliku julgeoleku kaalutlustele. Kuigi seadus annab talle tehniliselt selleks volitused, on Kongressis juba astutud samme, et temalt see õigus ära võtta – ja need püüdlused võivad hoogu koguda. Ühtlasi jätkub segadus Starlinki ümber: Trump väidab, et pole kunagi Ukraina droonide jaoks internetikiirust piiranud, samas kui teised allikad väidavad vastupidist – lisades, et sellele andis tõuke Elon Musk, kes hiljem küll igasuguse seotuse eitas. Lühidalt öeldes pole tegemist mitte administratsiooniga, vaid tsirkusega – teate küll, millist sorti tsirkusega.
    Samal ajal jätkavad Ukraina kaitsjad oma tööd: nad kahjustasid üht seadet Rjazani naftatöötlemistehases. Ülejäänud tehas töötab edasi, seega ei saa välistada uusi „visiite“. Samuti näidati meile satelliidipilte Vladimiri linnas asuvast andmekeskusest pärast Ukraina droonide rünnakut. See on täiesti puruks – mis polegi üllatav, arvestades, et Venemaal läheb pidevalt midagi katki, sealhulgas näiteks riiklike vahekohtute elektroonilised süsteemid.
    Ühes teises vahejuhtumis päästsid Ukraina väed Vene sõduri, kes üritas alla anda, kuid sattus seepeale oma poole FPV-drooni rünnaku alla. See pole kaugeltki esimene kord, kui venelased üritavad omaenda sõdureid kaugjuhtimise teel „nullida“ (likvideerida). Sellised katsed ei lõpe Vene sõjaväe jaoks alati hästi – mis on järjekordne põhjus, miks Vene armeesse astumist vältida.
  • ImageKAOS VALGES MAJAS! Donald Trump väidetavalt plahvatas pärast uute teadete saamist staabiülema Susie Wilesi ebakindla tuleviku kohta, mis vallandas tema liitlaste seas meeletu võitluse tagajärgede ohjeldamiseks. Politico ajakirjaniku Dasha Burnsi andmetel trükkis Trumpi abiline Natalie Harp isiklikult aruande välja ja edastas selle presidendile, mis vallandas allikate sõnul „paanika“. Trump purskas väidetavalt negatiivsete pealkirjade peale, samal ajal kui Wilesi liitlased „põletasid telefone maha“, püüdes tulekahju kustutada. Ja Wilesi jaoks läheb asi VEEL HULLEMAKS. Trump on väidetavalt jätkanud kõnede tegemist tema tuleviku kohta ning potentsiaalne asendaja on juba välja pakutud: endine SEC esimees ja praegune USA prokurör Jay Clayton. Valge Maja eitab raevukalt teateid, kuid viimased paljastused maalivad pildi Trumpi administratsioonist, mida vaevavad sisemine võitlus, paanika ja ebakindlus kõrgeimal tasemel. Näib, et noad võetakse välja ka Trumpi enda Valges Majas.
  • Tesla ja SpaceX-i aktsiad langesid pärast seda, kui said teatavaks sammud Ukraina vastu – ja seda vaatamata Muski „lendava auto“ esitluse edule. Langus võib tuleneda ka muudest uudistest, näiteks:
    • Itaalia valitsus peatas läbirääkimised Starlinki teenuste hankimiseks 1,63 miljardi dollari väärtuses. Põhjuseks on teenuse usaldusväärsuse ümber tekkinud rahvusvaheline poleemika ning Ukrainas aset leidnud korduvad ähvardused ja signaalikatkestused.
    • Saksamaa otsustas kiirendada omaenda sõltumatu sõjalise satelliidivõrgustiku arendamist.
    • Fraktsiooni Renew Europe juht Valérie Hayer ja EL-i kaitsevolinik Andrius Kubilius märkisid, et hiljutised sündmused näitavad „tungivat vajadust Starlinkile Euroopa alternatiivi järele“.
    • Nii Demokraatliku kui ka Vabariikliku partei senaatorid saatsid USA kaitseministeeriumi peainspektorile ametliku kirja, nõudes võrgustikule kehtestatud piirangute osas kiiret ametlikku uurimist. See võib mõjutada valitsuslepinguid; SpaceX-il on USA valitsusega kehtivaid lepinguid 29,68 miljardi dollari väärtuses.

    SpaceX-i ja valitsuse vaheliste lepingute kogumahust moodustavad 8,05 miljardit dollarit uued sõjalised lepingud, mis põhinevad ettevõtte sõjalise üksuse Starshield platvormil ja tehnoloogial. Muski süüdistused Trumpi suunas ja Trumpi vastus („See polnud mina ja ma ei usu, et see oli ka Elon“) on kahjustanud ettevõtete grupi mainet. Putini toetamise hinda on võimalik mõõta. Ainuüksi SpaceX-i aktsiaväärtuse languse tõttu kaotas Elon Musk 28,6 miljardit dollarit. Tesla aktsia hinna langus ajavahemikus 13.–16. oktoobrini 2026 tähendas aktsia hinna põhjal arvutatuna turukapitalisatsiooni otsest vähenemist 35–38 miljardi dollari võrra. Lisaks jääb saamata tulu Itaaliaga sõlmitud lepingust ning võimalik tulu teistest riikidest, kes kaalusid süsteemi kasutuselevõttu. Jääb näha, kas Musk jätkab oma strateegiat, jäljendades Trumpi agressiivset hoiakut Ukraina ja Zelenskõi suhtes, või sunnib investorite surve ta – nagu on juhtunud ka varem – oma otsust muutma. Putini tarbimine on – nagu teisedki äärmuslikud pahed – kulukas ja ennasthävitav.

  • ImageZelenskõi: Ukrainas lülitub Starlink välja kiirusel üle 161 km/h, samas kui Euroopa Liidus töötab see ka üle 180 km/h kiiruse juures. Euroopa Liidu riikidesse saadeti testimiseks mitu Starlinkiga varustatud sõidukit. Kohtades, kus selline liikumine on lubatud, kiirendasid sõidukid üle 180 km/h – ja ühendus toimis. Ta märkis, et selle kohta on olemas vastavad andmed ja tõendid. Seevastu Ukrainas lülitub terminal umbes 161 km/h kiiruse ületamisel välja, mistõttu kaob ühendus drooniga. President nimetas neid piiranguid kavandatud operatsiooniks. Tema sõnul takistab see teatud tüüpi ÕT droonide kasutamist reaktiivmootoriga droonide „Shahed“ vastu, samuti toidu ja vee toimetamist Starlinkiga varustatud droonide abil isoleeritud lahingupositsioonidele.
  • Zelenskõi ütleb, et Trumpiga on tegelikult lihtsam suhelda kui Putiniga, lükates ümber Trumpi väite, et temaga läbirääkimised on raskemad, ja kinnitab, et ta esindab ainult Ukraina huve. Ta ütleb, et Ukraina saab luureandmeid kümnetelt partneritelt, kuid ballistiliste rakettide käivitamise andmed pärinevad ainult USA-lt ja praegu ei räägita Starlinki asendamisest Euroopa alternatiividega. Ta ütleb, et Euroopa liitlased on väljendanud Kiievi toetamist ainult USA-Venemaa diisleppe osas. Ta seab kahtluse alla Putini väite, et nad tahavad Donbassi, märkides, et täiemahuline sissetung algas katsega vallutada Kiiev, mitte idaosa, lisades, et “ta tahab meid hävitada”. Ta märgib, et Venemaa lasi eile Ukraina pihta tuhat drooni, kuid USA pool ütleb, et temaga on raskem läbi rääkida kui Putiniga. Ta ütleb, et Putin kuulab Ameerikat ainult siis, kui USA tõepoolest suurendab survet ja teeb selgeks, et ta peab valima rahu või sõja rahastamise kaotamise vahel, lisades, et diisleping ei kompenseeri kunagi Hormuzi väina häireid, vaid annab Putinile sõja jaoks otse rohkem raha. Ta ütleb, et paljudel ameeriklastel on endiselt hea süda, kes soovib, et kurjus kaotaks ja Ukraina püsima jääks – samad südamed, mis võitlesid Normandia dessandil ja võitsid külma sõja. Ta usub, et Ameerika rahval on viimane sõnaõigus. Ta ütleb, et sõda läheb järgmisel aastal maksma 155 miljardit eurot ning Ukraina vajab Euroopast kaitseks ja vastupanuvõime suurendamiseks vähemalt 70 miljardit eurot juurde, nimetades seda realistlikuks palveks. Ta ütleb, et droonid peatavad enamiku Venemaa rünnakuid, lõikavad läbi Venemaa varustusteid ja nõrgestavad Venemaa majandust ning Ukraina võiks droonide tootmist kahe- või kolmekordistada, kui tal oleks rahastamist.
  • Oleg Zhanov operatiivolukorrast
  • Metinvesti teatel ründas Vene Föderatsioon täna viiendat korda Zaporižstali tehast, tulistades sinna kuus ballistilist raketti. Õnneks sel korral hukkunuid ega vigastatuid ei olnud, kuid sellega on tehase pihta tulistatud ballistiliste rakettide koguarv tõusnud 23-ni. Varasemate rünnakute seeria tõttu ei ole tehas veel suutnud taastada tavapärast tootmismahtu. Kahjustada said ettevõtte sisene energia- ja logistikataristu ning täiendavaid purustusi tekkis kõrgahjutsehhi tootmisüksustes.
  • ImageSusan B. Glasser ajakirjas The New Yorker: Trump võib valmistuda Zelenskõid süüdistama, kui vabariiklased vahevalimised kaotavad. Tema toetus on langenud 36%-ni ja Vene diislikütuse hindu enne hääletust tõenäoliselt ei langeta. Trump võiks kriisi ära kasutada Zelenskõi tagandamiseks nõudmiseks. Trump kuulutas välja energiarelvavaherahu. Venemaa ründas Ukrainat mõne tunni jooksul. Zelenskõi: Ukraina austas relvarahu kolm päeva. Me jätkame rünnakuid hoolimata USA ähvardustest katkestada luureandmete jagamine. Meil on kõik. Ukraina kaotab tugeva partneri. On valus, kui president Trump valib ühe poole, mitte meie poole. Starlink kukkus alla vahetult enne järjekordset suurt Venemaa rünnakut. Vabariiklasest kongresmen Don Bacon: Trump toetab diktaator Putinit ja on Ukraina vastu. Ta võrdles Trumpi Neville Chamberlainiga ja süüdistas teda lepituses. Kuus vabariiklasest senaatorit nimetasid Vene diislikütuse lepingut kingituseks vastasele ja USA liitlaste reetmiseks. Wall Street Journal nimetas Trumpi Vene diislikütuse lepingut moraalseks ja strateegiliseks veaks. Endine asepresident Mike Pence jagas artiklit: Aitab küll. Fox Newsi küsitluse kohaselt arvab 70% ameeriklastest, et Trump teeb majandusega halba tööd. Demokraatlik senaator Chris Coons: Trumpi halvimad instinktid usuvad, et Putin jätkab võidutsemist. Kongress võttis vaid kuu aega varem vastu karmi Venemaa sanktsioonide seaduseelnõu kaheparteilise toetusega. Coons hoiatas, et Trump võib järgmise kahe aasta jooksul USA liitlastele edasist kahju tekitada. Endine USA luureametnik Angela Stent: Trump valmistub süüdistama Zelenskõid, kui vabariiklased esinevad vahevalimistel halvasti. Kui diislikütuse hinnad jäävad kõrgeks, saab Trump süüdistada Ukrainat ja nõuda Zelenskõi tagandamist. Vene diislikütus ei jõua tõenäoliselt enne 3. novembri valimisi kohale.
MilitaarPoliitikaSõdaUkrainaUSAVenemaa

kolonelHans • October 18, 2026


↞ Previous Post

Next Post ↠