Kolonel Hans

George Orwell on ütelnud, et nalja eesmärk ei ole alavääristada inimest vaid tuletada inimesele meelde, et ta on juba alavääristatud!

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 15. novembril

OPOLUKORD 15112026 Ukraina droonibrigaadi ülem Veres: „Ma ei tea, mis on inimeste puudus. Minu kaotused on nii väikesed, et tahaksin, et need oleksid veelgi väiksemad. Kui ma ütleksin välja konkreetse arvu, ei usuks mind keegi. Paljud vabatahtlikud soovivad minu brigaadiga liituda, kuid meie võtame vastu vaid iga kümnenda kuni viieteistkümnenda.“ Vene väed liikusid hiljuti edasi…

Loe edasi

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 13. novembril

Putin väidab, et kontrollib Kostjantõnivkat, ning on teinud ettepaneku korraldada seal humanitaarmissioon, võttes eeskujuks Oleškõs toimunu. Putin väljendas valmisolekut missiooni korraldamiseks ombudsmanide kaudu ja palus viis päeva miinidest puhastamise tööde läbiviimiseks. „Kui Kiiev usub, et kontrollib linna, siis tagagu ta omalt poolt julgeolek,“ sõnas Putin. Tegelikkuses on Kostjantõnivka Ukraina relvajõudude kontrolli all, ehkki linnas ja selle ümbruses käivad ägedad lahingud. Samal ajal on ka saadikud Witkoff ja Kushner teinud mitmeid avaldusi: …

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 12. novembril

Jared Kushner: Kui Euroopa suudaks leida ühe inimese, kes räägiks nende nimel, oleks see suurem saavutus kui see, kui venelased nad läbirääkimistesse kaasaksid.

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 11. novembril

The Economist: USA joonistaks ümber Donetski ja Luhanski piirkondlikud piirid, et Venemaa saaks mõlemat linna endale nõuda, samal ajal kui Ukraina säilitaks oma linnad. Washington soovib Vene energiat tagasi Euroopasse, hoolimata ELi õigusest ja julgeolekuläbirääkimistest enne relvarahu. Kiiev ja Euroopa on sellele vastu. Üks võimalik tulemus: etapiviisiline vangide vahetus ja kohalikud relvarahu Hersoni ja Sumõ piirkonnas. USA pakub artikli 4 või artikli 5 stiilis julgeolekulubadust: konsulteerida, kui Ukrainat ähvardab oht, või kaitsta riiki, kui Venemaad rünnatakse. Moskva lükkab tagasi välisväed Ukrainas ja nõuab endiselt Ukraina neutraalsust ja väiksemat armeed. Ukraina soovib vähemalt 10 aastat sõjalist ja rahalist abi infrastruktuuri taastamiseks, veteranide toetamiseks ja 800 000-mehelise armee ülalpidamiseks. USA sõnul läheks see liiga kalliks maksma.

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 10. novembril

Vene erukindral Ivašov ütles Putinile: „Te olete ju tegelikult kaotanud; te ei näinud midagi ette. Teil ei jätkunud taipu mõistmaks, et sõda ei saa olema mingi kerge operatsioon – et hüppad lihtsalt sisse, teed kuskil löögi ja ongi kõik, võit käes.“ Kremli lubatud „lihtne“ sõjaline operatsioon on täielikult läbi kukkunud. Sõja jätkamine viib Venemaa täieliku militariseerumiseni ja sügava stagnatsioonini kõigis tsiviilvaldkondades – alates majandusest ja haridusest kuni kultuurini.

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 09. novembril

Saksamaal kirurgina töötanud venelane hukkus Ukraina sõjas. Mehel oli vedanud: erinevalt paljudest kaasmaalastest, kes pidid elama kütmata ja tualettruumideta kasarmutes, oli tema suutnud kolida Euroopasse ning leida seal prestiižse ja lugupeetud töökoha. Tal oli olemas kõik – mugav ja stabiilne elu. Ta võis reisida, luua pere ja nautida rahumeelse elu hüvesid. Kuid vene hing ei suutnud ilmselt taluda elu lämmatavas, hedonistlikus ja mugavustest küllastunud Euroopas. Ta ihkas tegevust – ja Putin hoolitses selle eest, et ta seda ka saaks.

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 08. novembril

Putin Ukraina kohta: Ma hävitan kogu teie infrastruktuuri, kuni te nõustute. Järgmiseks aastaks pole Ukrainal enam mingit infrastruktuuri. Venemaa plaanib rünnata Ukraina sildu, sadamaid, raudteid ja elektrijaamu. Putin soovib, et Ukraina loovutaks ülejäänud Donbassi, mida ta endiselt kontrollib, et saavutada relvarahu.

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 07. novembril

„Teeme kõik, et lõpetada sõda Ukraina jaoks väärikalt,“ ütles Zelenskõi. Pärast Krimmi okupeerimist Venemaa poolt 2014. aastal kutsusid lääne partnerid Ukrainat üles olukorda mitte teravdama, kuid Venemaa hõivas seejärel osa Donbassist. Tõeline abi saabus alles pärast täiemahulist sissetungi – kaheksa aastat kestnud okupatsiooni järel. Donbassist taandumine ei peata Putinit: sõja alguses liikus ta Kiievi peale ja okupeeris ka teisi piirkondi. Ukraina on juba tagasi vallutanud märkimisväärseid alasid ega tohiks loovutada seda, mida Venemaal ei õnnestunud jõuga enda kätte saada.

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 05. novembril

Venelased on hakanud Ukraina linnas Hersonis kasutama uut tüüpi miini, mis on suunatud transpordivahendite ja elavjõu vastu. Miinil on antennilaadne päästik, mis aktiveerub, kui seda painutada või nihutada; seade sisaldab 100–120 grammi plastlõhkeainet. Plahvatuse korral puruneb seadme pealmine kate silmapilkselt kildudeks. See uus lõhkeseade kujutab endast järjekordset ohtu Hersoni elanikele, kes on niigi pideva Vene droonioperaatorite rünnakuohu all.

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 04. novembril

Valgevene diktaator väitis, et sõjategevus võib lõppeda lähikuude jooksul. „See on kõik. Jõudu ega ressursse pole enam järel; kõik on kurnatud. Kui räägin ressurssidest, ei tähenda see, et oleks puudus materiaalsetest varudest – Venemaal on neid piisavalt, et varustada tervet maailma. Puudus valitseb inimeste mõtetes.“

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 03. novembril

USA soovib taastada Venemaa gaasitarned Euroopasse niipea kui võimalik – ja seda Ukraina kaudu. The Wall Street Journali teatel käisid selle ettepaneku välja USA esindajad Jared Kushner ja Steve Witkoff oma septembrikuiste visiitide ajal Moskvasse ja Kiievisse. Plaani kohaselt müüdaks Venemaa gaasi Euroopasse Ameerika ettevõtte vahendusel, et sel viisil EL-i sanktsioonidest mööda hiilida. Ameerika investorid võiksid sellest korraldusest märkimisväärset kasumit teenida. Gaasimüügist saadud raha külmutataks kolmandas riigis asuval erikontol, et takistada Venemaal seda oma sõjategevuse rahastamiseks kasutada.

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 02. novembril

Ukraina mehitamata süsteemide väed teatavad, et oktoober oli täiemahulise sõja vältel mitme näitaja põhjal nende edukaim kuu. Ülem Robert „Magyar“ Brovdi annab teada, et 255 605 lahinguülesande käigus – millest 151 500 olid ründe- ja 104 000 luuremissioonid – tabati 64 807 Vene sihtmärki. Tema sõnul sai kinnitatult surma või haavata 16 796 Vene sõjaväelast, mida on 24,7% rohkem kui septembris. Ligikaudu 69,5% nendest kaotustest registreeriti Dobropillia-Pokrovski, Oleksandrivka ja Huljaipole suunal.

1 2 3 … 162