Operatiiv- ja sõjaga seotud info 11. novembril

OPOLUKORD 11112026

• Mitmed Ukraina ründedroonid tabasid täna öösel Venemaa ulatuslikku naftaeksporditerminali Läänemere-äärses Ust-Luga sadamas, süüdates selle põlema. NASA süsteem FIRMS tuvastas viimase ülelennu ajal suure tulekahju ning Venemaa võimud on rünnakut kinnitanud. Alates 2026. aasta algusest on Ukraina väed sooritanud 103 rünnakut 26 Venemaa naftatöötlemistehase vastu. Sihtmärkide hulgas on suured naftatöötlemistehased Venemaa Euroopa-osas, nagu näiteks Kiriši tehas, mille aastane töötlemisvõimsus on 20,1 miljonit tonni, ja Volgogradi tehas, mille võimsus on 14,5 miljonit tonni.

---

• 10. novembril ei liikunud edasi ei Vene ega Ukraina väed. Ukraina väed jätkasid 9. ja 10. novembri vahelisel ööl kaugmaarünnakuid Vene lennuväevõimekuste vastu. 9. ja 10. novembri vahelisel ööl saatsid Vene väed Ukraina suunas teele 162 drooni (neist 96 reaktiivmootoriga) ja ühe ballistilise raketi Iskander-M; 10. novembril päeval ründasid nad Ukrainat 155 drooniga (neist 97 reaktiivmootoriga), kahe tiibraketiga Kh-59/69 ning teadmata hulga S8000 Banderol/Dan-T tüüpi tiirlevate laskemoonadega.

Peastaabi Operatiivülevaade seisuga 10. november 2026 kell 22.00.

Päeva algusest peale on toimunud kokku 116 lahingukokkupõrget. Vaenlane sooritas 43 õhurünnakut.

Pivnitšno-Slobožanskõi ja Kurski suunal sooritasid okupandid kolm õhurünnakut.

Pivdenno-Slobožanskõi suunal ründas vaenlane meie üksuste positsioone seitse korda Tõhe piirkonnas, sihtides Tšaikivka, Ohrimivka, Volohhivka, Mõkolajivka, Bakšeivka ja Mala Vovtša asulaid. Kaks neist rünnakutest on endiselt käimas.

Kupjanski suunal vaenlane rünnakuoperatsioone ei teinud.

Lõmani suunal tõrjuti tagasi kaks sissetungijate edasitungikatset, mis olid suunatud Druželjubivka ja Kolodjazini.

Slovjanski suunal peatasid kaitsejõud sissetungijate edasitungikatse Mõkolajivka asula lähedal.

Kramatorski suunal sooritas vaenlane kaks rünnakut Holubivka suunas. Kostjantõnivka sektoris tõrjusid kaitsejõud tagasi 14 vaenlase rünnakut:

Kostjantõnivka asula lähedal ning Družkivka, Illinivka, Mõkolajpillia, Rusõnõi Jari, Hruzke ja Vilne suunal. Kaks vaenlase rünnakut on endiselt käimas.

Pokrovski sektoris sooritas vaenlane 11 rünnakut. Okupandid üritasid edasi liikuda Novyi Donbasi, Bilytske, Dobropillia, Vasylivka, Serhiivka ja Molodetske asulate lähedal. Praegu käivad lahingud.

Oleksandrivka suunal sooritas vaenlane kaks rünnakut Myrne’i ja Ternove suunas.

Huliaipole suunal tõrjusid kaitsejõud tagasi kaks vaenlase rünnakut Rizdvianka asula suunas.

Orikhivi suunal viisid okupandid läbi ühe rünnakuoperatsiooni Chervona Krynytsia suunas.

Prydniprovskyi suunal okupandid rünnakuoperatsioone ei teinud.

Teistel suundades olulisi muutusi olukorras ei ole toimunud.

---

UUDISED

• Vene armee jõud on rindel raugemas – vähemalt nii viitavad Ukraina relvajõudude kindralstaabi andmed, mis näitavad Vene rünnakute arvu vähenemist mitmel rindelõigul. Selle tulemusena on piirkondade arv, kus initsiatiiv on ukrainlaste käes, nüüdseks ligikaudu võrdne nende piirkondade arvuga, kus Vene relvajõud veel pealetungil on. Need suundumused on kahtlemata julgustavad.
  Abu Dhabis on kavas arutada Euroopa julgeolekuarhitektuuri – kusjuures eurooplasi ennast seal kohal ei ole. Ei oska ettegi kujutada, mis siin valesti võiks minna. Välisvaatlejad aga aimavad üsna hästi: venelased veavad teisi tõenäoliselt taas kord ninapidi. Üks asi, mis kindlasti päevakorras ei ole, on relvarahu; kui varem polnud veel selge, et see voor kuhugi ei vii, siis nüüd on see igatahes selge. Võib-olla õnnestub neil siiski kokku leppida vangide vahetamises või tsiviilelanike evakueerimises.
  Putin on leidnud järjekordse viisi ettevõtete hõivamiseks: kui andmekeskuste omanikud ei loobu osast oma praegustest klientidest, et eraldada 10% oma võimsusest riigi tarbeks, seatakse nad välise juhtimise alla – mis on vaid sammu kaugusel täielikust natsionaliseerimisest. Nagu ikka, maksavad tema sõja eest lõpuks kõik peale Putini enda.
  Sama kehtib ka Vene sõjaväelaste kohta, kes kurdavad taas, et peavad kõige hädavajaliku – isegi toidu, näiteks vorsti – eest oma taskust maksma. Kaitseministeeriumi jagatav toidumoon on nimelt nii kehva kvaliteediga, et isegi koerad keelduvad seda söömast. Veelgi enam – kuigi seda võib olla raske uskuda – peavad nad kinni maksma ka kütuse. Olukord kütusega on Venemaal taas halvenemas, mis tähendab, et Vene väed seisavad talve saabudes tõenäoliselt silmitsi tõsise kütusepuudusega.

• The Economist: USA joonistaks ümber Donetski ja Luhanski piirkondlikud piirid, et Venemaa saaks mõlemat linna endale nõuda, samal ajal kui Ukraina säilitaks oma linnad. Washington soovib Vene energiat tagasi Euroopasse, hoolimata ELi õigusest ja julgeolekuläbirääkimistest enne relvarahu. Kiiev ja Euroopa on sellele vastu. Üks võimalik tulemus: etapiviisiline vangide vahetus ja kohalikud relvarahu Hersoni ja Sumõ piirkonnas. USA pakub artikli 4 või artikli 5 stiilis julgeolekulubadust: konsulteerida, kui Ukrainat ähvardab oht, või kaitsta riiki, kui Venemaad rünnatakse. Moskva lükkab tagasi välisväed Ukrainas ja nõuab endiselt Ukraina neutraalsust ja väiksemat armeed. Ukraina soovib vähemalt 10 aastat sõjalist ja rahalist abi infrastruktuuri taastamiseks, veteranide toetamiseks ja 800 000-mehelise armee ülalpidamiseks. USA sõnul läheks see liiga kalliks maksma. Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles, et Moskval ei ole kavas võtta vastu Euroopa ettepanekut relvarahu sõlmimiseks. Ta väitis, et Euroopa riigid püüavad anda Ukrainale „hingetõmbeaega“, et see saaks oma sõjalist võimekust taastada. Kushner: Püsiv kokkulepe Ukraina ja Venemaa vahel eeldab Venemaa-Euroopa läbirääkimisi. Kohtume Ukraina Euroopa partneritega, et arutada julgeolekut ja Ukraina sõjajärgset tulevikku. Meie eesmärk on tuua Ukraina ja Venemaa kokku, et arutada sõjajärgset julgeolekut ja praktilisi lahendusi. Meie neli prioriteeti on lõpetada võitlus, kindlustada Ukraina uue sõja eest, rahastada ülesehitustööd ja majanduskasvu ning tagastada vangid ja tsiviilisikud, leevendades samal ajal kannatusi. Peame planeerima seda, mis saab pärast sõda: Ukraina julgeolek, majanduse elavdamine ja kaitsemeetmed uue sõja eest. See võib nihutada meie tähelepanu sõja ohjamiselt püsiva rahu loomisele. Euroopa julgeolekulepingud annavad meile lähtepunkti. Me tegeleme nende lünkadega, parandame kriisikommunikatsiooni ja sõjalist läbipaistvust ning astume vastastikuseid samme eskalatsiooni vähendamiseks, austades samal ajal iga riigi suveräänsust. Ajakirja The Economist andmetel on USA läbirääkijad teinud ettepaneku muuta Donetski ja Luhanski oblasti halduspiire nii, et Venemaa saaks nõuda nende üle täielikku kontrolli. Samas jääksid Slovjansk, Kramatorsk ja teised praegu Ukraina kontrolli all olevad linnad endiselt Kiievi võimu alla. See on üks ideedest, mida Washington kaalub, et veenda Kremlit rahuleppega nõustuma. Teine ettepanek näeb ette Venemaa lubamist tagasi Euroopa energiaturule – sellele on aga vastu nii Ukraina kui ka Euroopa riigid. Samuti püsivad suured erimeelsused julgeolekugarantiide osas. Kiiev nõuab vähemalt kümne aasta pikkust rahalist ja sõjalist toetust, sealhulgas rahastust vähemalt 800 000-liikmelise armee ülalpidamiseks. Washington peab sellist toetust liiga kulukaks ning leiab, et piisaks USA antavatest julgeolekugarantiidest. Venemaa seevastu nõuab endiselt Ukraina neutraalsust ja selle relvajõudude suuruse vähendamist. Samuti ei ole Moskva näidanud üles mingit valmisolekut nõustuda rahvusvaheliste vägede paigutamisega Ukraina territooriumile. „Esimene kohtumine toimub Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, NATO ja Euroopa Komisjoni esindajatega; nendega liituvad USA erisaadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner. Ühtlustame seisukohad ja kooskõlastame sammud enne läbirääkimiste järgmist etappi,“ ütles Ukraina delegatsiooni juht Rustem Umerov.
• Tänu @LossesUA peaaegu täielikele andmetele (hukkunud, teadmata kadunud ja sõjavangid) on meil nüüd olemas põhjalik andmebaas Ukraina kaotuste kohta 2023. aasta vastupealetungi ajal – ajavahemikus 4. juunist kuni 30. septembrini. Kokku kaotas Ukraina sel perioodil ligi 10 000 sõdurit. Suurem osa neist langes kolme konkreetse pealetungioperatsiooni käigus: 2500 Bahmuti suunal, 1900 Robotõne juures ja 1100 Velyka Novosilka piirkonnas. Dnipro-äärsetel suundadel (Vassõlivka ja Herson) olid kaotused suhteliselt väiksemad. Bahmuti-suunaline vastupealetung algas mõni päev varem, vahetult pärast linna kaotamist. See osutus kõige ohvriterohkemaks operatsiooniks, tuues samas kaasa vaid tühiseid edusamme. Tõenäoliselt oli tegemist kõige ebaõnnestunuma käiguga – asjaolu, mis kipub sageli ununema. See kurnas pärast niigi rasket Bahmuti lahingut veelgi enam kogenud üksusi, samas kui lõunarindel kanti kaotusi peamiselt vähese kogemusega üksuste arvelt. @mediazona_en andmetel hukkus samal perioodil 12 737 Vene sõdurit – see näitab, kui visalt Venemaa iga ruutkilomeetri eest lõpuni võitles. Seega oli Ukraina kaotuste suhe selle pealetungi ajal 1 : 1,31.

• Venemaa strateegiline põhjapoolne raudteekoridor on häiritud: raudteesild varises kokku, kandes endaga kaasa kütusevagunitest koosneva kaubarongi. Meedia teatel varises Venemaal Arhangelski oblastis Viledi jõel kokku raudteesild, viies endaga kaasa kütusevagunitest koosneva kaubarongi. Sild on strateegiliselt oluline osa Venemaa põhjapiirkondi ühendavast transpordikoridorist. Selle kokkuvarisemine on antud lõigul liikluse täielikult peatanud ja häirinud raudteelogistikat.
• Oleg Zhdanov operatiivolukorrast

• Trump: Operatsioon „Raudvärav“ on just alanud: Iraani ei pääse enam midagi maismaad pidi. Mereblokaad katab veeteed. Nad ei maksa oma sõduritele palka. Neil on 301-protsendiline inflatsioon. Võiksin nad praegu õhku lasta. Nende sildade ja elektrijaamade taastamine võtaks 10–15 aastat. Teeme kõvasti tööd, et lõpetada see Venemaa ja Ukraina õudusunenägu. Nii palju inimesi saab surma. Venemaal ja Ukrainas hukkub iga kuu 25 000 inimest, peamiselt sõdurid. Abu Dhabi kohtumine algas täna, kuid põhiosa sellest leiab aset homme ja teisipäeval. Plaanin minna Hiinasse. Üks kohtumistest toimub, nagu ma aru saan, president Putini ja president Xi-ga. See saab olema huvitav. Arutame paljusid teemasid, sealhulgas tuumarelvadest loobumist. Püüame lõpetada sõja Iraanis. Me pigistame nad kinni.
• Läbirääkimised algasid teisipäeva hommikul Abu Dhabis. Läbirääkijad keskenduvad julgeolekugarantiidele, mille eesmärk on vältida sõja taaspuhkemist juhul, kui see peatatakse. Abu Dhabis toimunud läbirääkimistele saadeti FSB ohvitser, keda Kiiev süüdistab katses korraldada Budanovile atentaat. Venemaa delegatsioonis, mis osales Abu Dhabis läbirääkimistel Ukraina ja USA-ga, oli neli inimest, kes ei kuulunud varasematesse läbirääkimismeeskondadesse. The Wall Street Journali andmetel oli nende seas üks FSB kõrgeid ametnikke, Dmitri Minajev, kelle alluvuses tegutsev üksus seisis Ukraina sõjaväeluure endise juhi – ja praeguse Ukraina presidendi kantselei ülema – Kõrõlo Budanovi vastu suunatud atentaadikatse taga. Budanov on üks Ukraina poole läbirääkimistel osalejatest. RIA Novosti avaldas läbirääkimismeeskonnas viibivale allikale tuginedes täieliku nimekirja Venemaa osalejatest. Põhimeeskonda kuuluvad presidendi abi Vladimir Medinski, välisministri asetäitja Mihhail Galuzin, Sergei Rjabkov, FSB operatiivinfo ja rahvusvaheliste suhete teenistuse ülem Aleksei Komkov ning kindralstaabi peavalitsuse ülem Igor Kostjukov.
  • Venemaa ekspertgruppi kuuluvad kindralstaabi operatiivpeavalitsuse ülema asetäitja Juri Žigarlovski, kindralstaabi infopeavalitsuse ülema esimene asetäitja Aleksandr Zorin, FSB vastuluureoperatsioonide osakonna juhataja Dmitri Minajev, presidendi kantselei humanitaarvaldkonna riikliku poliitika osakonna juhataja asetäitja Jelena Podobrejevskaja, välisministeeriumi SRÜ riikide teise osakonna direktor Aleksei Polištšuk ning välisministeeriumi tuumarelva leviku tõkestamise ja relvastuskontrolli osakonna direktor Oleg Postnikov.
  • Neli nimekirjas olevat inimest osalevad sellistel läbirääkimistel esimest korda. Põhigrupist on nendeks Komkov ja Rjabkov, ekspertgrupist aga Minajev ja Postnikov. Väljaanne The Agency kirjutas Rjabkovist juba laupäeval. Enne sissetungi Ukrainasse pidas ta USA-ga läbirääkimisi Euroopa julgeolekugarantiide üle. Tema osalemine on seotud USA algatusega arutada Abu Dhabis Euroopa uut julgeolekuarhitektuuri.
  • Kuni 2016. aastani juhtis Komkov FSB sisejulgeoleku direktoraadi 2. teenistust, mis tegeles julgeolekuteenistuse-sisese vastuluurega. 2016. aastal sai temast kogu sisejulgeoleku direktoraadi juht. 2019. aastal määrati ta sõjaväe vastuluureteenistuse ülema asetäitjaks ning 2024. aastal asus ta juhtima FSB operatiivinfo ja rahvusvaheliste suhete teenistust.
  • Minajev juhib FSB vastuluureoperatsioonide osakonda (DKRO). Nagu kirjutas The Wall Street Journali ajakirjanik Evan Gershkovich oma esimeses artiklis pärast vabanemist, viis see üksus Venemaal läbi kampaaniat USA kodanike vahistamiseks, eesmärgiga saavutada FSB palgamõrvari Vadim Krasikovi vabastamine. Gershkovich ise osutus lõpuks üheks neist kodanikest.
  • Ajalehele kõnelenud Ukraina ametnike sõnul vastutas see osakond 2017. aastal toimunud autopommiplahvatuste eest, milles hukkusid sõjaväeluure ja Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) ohvitserid Maksõm Šapoval ja Oleksandr Haraberjuš (ka SBU juht süüdistas selles Minajevit). Samuti seisis osakond 2019. aastal aset leidnud ebaõnnestunud katse taga tappa Budanovit. Tapmiskatse toimumise ajal ei olnud Budanov veel sõjaväeluure juht.
  • Postnikov juhib välisministeeriumi tuumarelva leviku tõkestamise ja relvastuskontrolli osakonda. Tõenäoliselt tuleb see teema arutlusele ka uuel läbirääkimiste voorul. Nagu Financial Times teisipäeval vahendas, on Euroopa ametnikud valmis arutama lepinguid, mis piiraksid teatud tüüpi rakettide paigutamist.
• Hispaania geopoliitiline mõttekoda GEOPOL 21 on avaldanud tähelepanuväärse kaardi. Pealkirja all „Piirid, mida Moskva soovib“ illustreerib see, kui kaugele võiks Venemaa pikas perspektiivis oma territoriaalset kontrolli laiendada, et luua Kremli vaatenurgast strateegiliselt soodsamad piirid. Kaart toob välja kolm hüpoteetilist etappi:
  1. etapp: Ukraina. Venemaa püüab võtta oma kontrolli alla suuri osi Ukrainast.
  2. etapp: Moldova ja Kaukaasia. Venemaa mõjusfäär laieneks, hõlmates Moldova ja täiendavaid alasid Lõuna-Kaukaasias.
  3. etapp: NATO territoorium. Siinkohal muutub kaart eriti provokatiivseks: Eesti, Läti, Leedu ja osad Ida-Poolast jäävad märgitud Venemaa laienemistsooni.

  Erilist tähtsust omab siin Poola ja Leedu vaheline Suwałki koridor. Kui Venemaa saaks selle strateegilise kitsaskoha oma kontrolli alla, võiks see maismaad pidi ära lõigata Balti riigid ülejäänud NATO territooriumist. Tasub meenutada Venemaa 2021. aasta detsembri nõudmisi. Toona nõudis Moskva muu hulgas NATO laienemise peatamist ja ulatuslikke piiranguid lääne sõjalisele kohalolekule Ida-Euroopas. Seega pole sugugi ebatõenäoline mõte, et Venemaa taotleb Euroopa julgeolekuarhitektuuri põhjalikku ümberkorraldamist. Oma strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ei pea Moskva kõiki neid alasid sõjaliselt vallutama. Sellele võivad kaasa aidata ka poliitiline allutamine, hübriidne destabiliseerimine ja lääne mõju väljatõrjumine.

• Sain ülevaate meie läbirääkimisrühmalt. Täna toimusid Abu Dhabis esimesed kohtumised. Kõigepealt kohtusime oma Euroopa ja Ameerika partneritega, millele järgnes kolmepoolne arutelu meie delegatsiooni ning Ameerika ja Venemaa delegatsioonide vahel. Olen tänulik kõigile Ukraina partneritele nende toetuse eest. Kolmepoolne kohtumine oli konstruktiivne ja sisukas. Arutati humanitaarsammude vajadust ja võimalikke parameetreid. Vangide vabastamine on prioriteet. Üksikasjalikult käsitleti Ukraina julgeolekugarantiide sisu ja aluseid, mis tagaksid nende garantiide toimimise pikas perspektiivis. Sõja kordumise välistamiseks on vaja tõhusaid mehhanisme. Samuti puudutati vajadust pingete maandamise sammude järele. Andsin meie meeskonnale selged juhised edasiseks dialoogiks – nii homseks kolmepoolseks kohtumiseks kui ka laiemalt, lähipäevil toimuvateks aruteludeks USA presidendi eriesindajate ja Euroopa esindajatega. Kõige tähtsam on tuua rahu tõeliselt lähemale. Ukraina poolt on oodata vaid tulemuslikku, kvaliteetset ja ausat tööd. Tänan Ameerika poolt läbirääkimiste korraldamise eest ning Araabia Ühendemiraate usaldusväärse platvormi pakkumise eest.
• Tänasel pressikonverentsil Moskvas tegi Lavrov selgeks: Kremlil pole kavatsustki lahingutegevust peatada, nagu Euroopa nõuab. Selle asemel kavatseb Moskva arutada ameeriklastega Abu Dhabis „Euroopa julgeoleku tulevast arhitektuuri“. Teisisõnu soovib Putin naasta oma 2021. aasta ultimaatumite juurde: mõjusfääride ümberjagamine, NATO piiramine ning Venemaa õiguse tunnustamine dikteerida oma naabritele tingimusi. Samal ajal kui ameeriklased mängivad Abu Dhabis rahuvalvajaid, teatab Kreml avalikult, et tal pole kavatsustki sõda lõpetada. Lavrov tegi täiesti selgeks, mis tänased kõnelused väärt on.
• Veel kuu aega tagasi läks 2 miljoni barreli toornafta transportimine USA-st Hiinasse maksma ligi 80 miljonit dollarit. Täna? Umbes 45 miljonit dollarit – see tähendab, et veokulud on vaid ühe kuuga langenud 43%. Kuid siin on üks huvitav nüanss: Hiina importis oktoobris 9,88 miljonit barrelit naftat päevas, mis on kõrgeim tase alates märtsist. Odavamad tankeriveod muudavad Ameerika, Brasiilia ja Aafrika nafta Aasias järsku konkurentsivõimelisemaks. Veokulud on ajaloolises võrdluses endiselt kõrged, kuid suundumus muutub KIIRESTI. Hiina on taas ostmas ja veokulud langevad.
• Euroopa relvarahuplaan on sisuliselt inimestest koosnev „lõks“: umbes 11 riigist pärit 2800 sõdurit – Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa juhtimisel – harjutavad Poolas, et pärast lahingute lõppemist paigutuda Kiievi ümbrusesse (väljaspool NATO raamistikku), samal ajal kui Türgi tegeleb Odessa miinidest puhastamisega. Panus? Venemaa ei ründa, kui see tähendab lääneriikide vägede tabamist. Konks? Moskva nimetab neid juba praegu sihtmärkideks. Kui lahingud puhkevad uuesti ja Venemaa liigub üle Dnepri, peab Euroopa kas taganema – mis hävitaks tema usaldusväärsuse – või astuma otsesesse sõtta.
• Läti paigaldab oma Venemaa ja Valgevenega piirnevatele piiridele betoonist „draakonihambaid“ – kolmes reas, kus iga element kaalub 1,5 tonni. Tõkked on paigutatud nii, et need takistaksid vaenlase sõidukite läbipääsu ega võimaldaks vaenlasel neid ükshaaval kõrvaldada. Piirkondadesse, kus tankidel oleks kõige lihtsam piiri ületada, kaevatakse ka tankitõrjekraave. Need on üle kahe meetri sügavad ja viis meetrit laiad. Praeguseks on valmis neli kilomeetrit tankitõrjekraave, kokku on plaanis rajada 89 kilomeetrit. Tööd jätkuvad kogu talve vältel. See on osa Balti kaitseliinist – Läti, Leedu ja Eesti ühisprojektist. Eesti plaanib lisaks rajada ka 600 punkrit.