Operatiiv- ja sõjaga seotud info 12. novembril

OPOLUKORD 12112026

• Ukraina väed kontrollivad 0,38 protsenti Luhanski oblastist, 20,12 protsenti Donetski oblastist, 24,42 protsenti Zaporižžja oblastist ja 30,11 protsenti Hersoni oblastist.
• 11. novembri ööl (alates 10. novembri kella 18.00-st) korraldas vaenlane rünnaku, kasutades Mustalt merelt välja lastud juhitavat õhk-maa raketti Kh-59/69 ning 163 ründedrooni. Nende hulgas olid Shahed-tüüpi droonid (neist 91 reaktiivmootoriga), mudelid Gerbera ja S8000 „Banderol/Dan-T“ ning petedroonid „Parodija“. Ründevahendid saadeti teele Venemaa Orjoli, Kurski, Millerovo ja Šatalovo piirkondadest, samuti ajutiselt okupeeritud Krimmi Autonoomses Vabariigis asuvast Hvardiiskest. Vaenlase ründevahendid tabasid 17 sihtmärki, lisaks langesid seitsmes kohas alla allatulistatud droonide rusud.

---

Vene väed liikusid hiljuti edasi Dobropilljast kagus.

Peastaabi Operatiivülevaade seisuga 11. november 2026 kell 22.00.

Päeva algusest peale on toimunud kokku 149 lahingukokkupõrget. Vaenlane sooritas 61 õhurünnakut.

Pivnitšno-Slobožanskõi ja Kurski suunal andsid okupandid kaks õhulööki.

Pivdenno-Slobožanskõi suunal korraldas vaenlane ühe rünnaku meie üksuste positsioonidele Mala Vovtša asula suunal.

Lõmani suunal tõrjuti tagasi viis sissetungijate edasitungikatset Nadiia, Novojehorivka ja Zelena Dolõna asulate lähedal ning samuti Lõmani suunal. Üks vaenlase rünnak on hetkel veel käimas.

Kostjantõnivka suunal tõrjusid kaitsejõud tagasi 13 vaenlase rünnakut: Kostjantõnivka, Rožkišne, Toretske, Sofijivka ja Vilne piirkonnas ning Mõkolajipillia ja Kutšeriv Jari asulate suunal.

Pokrovski suunal korraldas vaenlane kuus rünnakut. Okupandid üritasid edasi tungida Novõi Donbassi, Vodjanske ja Novomõkolajivka asulate lähedal ning Serhijivka suunal.

Huljaipole suunal tõrjusid kaitsejõud viis vaenlase rünnakut Vozdviživka, Verhnia Tersa, Bilohirja ja Mala Tokmatška lähedal ning Rivne asula suunal.

Kupjanski, Slovjanski, Kramatorski, Oleksandrivka, Orihhivi ja Prõdniprovske suunal okupandid rünnakuid ei sooritanud.

Teistel suundadel olulisi muutusi olukorras ei toimunud.

---

UUDISED

• Tulekahju Ust-Luga sadamas. Võrrelge tänast tulekahju ja 27. märtsi tulekahju. Tänane tulekahju on märksa suurem ja hõlmab laiemat ala. Tõenäoliselt on merre sattunud naftat. Lisaks kavandas ja viis SBU selle erioperatsiooni raames läbi rünnaku *Bujan-M* klassi väikesele raketilaevale *Naro-Fominsk*. See alus on *Kalibr*- ja *Onyx*-tüüpi tiibrakettide kandja ning lasti vette 2022. aastal. Samuti kontrollitakse teavet Venemaa lahinguhelikopterite hävitamise kohta.

• Leningradi oblastis Ust-Lugas on puhkenud tohutu, eredalt lõõmav tulekahju. Leegid on nähtavad isegi Eestist ning on võimalik, et põlevad ka tankerid. Lühidalt öeldes on see järjekordne rünnak Venemaa tähtsaimale sadamale Läänemerel olnud ilmselgelt väga edukas. Samuti tundub, et pihta on saanud ka Vene lennukid – vähemalt viitab sellele asjaolu, et Telegrami kanal „Fighterbomber“ (tuntud Vene sõjaväelennunduse teemaline kanal) on juba hädaldama hakanud.
  Abu Dhabis kostitasid Vene läbirääkijad ukrainlasi ja ameeriklasi – otse Gerassimovi suust pärinevate – uskumatute juttudega, väites, et nad on Donetski oblastis kõik enda kontrolli alla saanud. Pole mingi üllatus, et läbirääkimised ei andnud mingeid tulemusi, kui välja arvata esialgsed kokkulepped vangide vahetamise osas. Siiski tuli ilmsiks üks uus Ameerika ettepanek – midagi sellist, mida te pole varem näinud. See on täielik, ohjeldamatu hullumeelsus.
  Vaid paari nädalaga on Ukraina suutnud rivist välja viia 30% Venemaa naftatöötlemisvõimsusest. Selle taustal on USA keeldunud vastu võtmast isegi seda diislikütust, mida Venemaal õnnestus eksportida. Samal ajal nafta hind langeb, mida veavad tagant Trumpi lubadused lõpetada sõda Iraaniga – kuigi hinnad võivad sama kiiresti lakke tõusta hetkel, mil Trump ähvardab Iraani maamunalt pühkida (mida seni veel juhtunud pole).
  Lõuna-Korea on eraldanud Ukrainale 100 miljonit dollarit abi, Poola aga on jõudnud kokkuleppele anda üle hävituslennukid MiG, saades vastu droonitehnoloogiat. Mõlemad on positiivsed arengud riikidega, kellega Kiiev oli hiljuti – ja täiesti asjatult – tülli läinud; olukord, mis oli kasulik vaid Putinile.
  Venemaal käib täie hooga varjatud mobilisatsioon: tavalised pereinimesed muudetakse järsku ründeväelasteks, samas kui nende lähedased ei saa mingit teavet selle kohta, kus nad asuvad või mis seisus nad on. Ja see jätkub, sest nagu eile arutasime, purustavad Vene poole kaotused kõik varasemad rekordid.

• Abu Dhabis peetud läbirääkimised on paljastanud Kremli tohutud probleemid: lääne partnerid tõrjuvad kindlameelselt Moskva katseid tuua oma nafta ja gaas tagasi Euroopa turgudele, samal ajal kui Venemaa majandus on naftatöötlemistehaste pihta suunatud droonirünnakute survel kokkuvarisemise äärel. Seistes silmitsi katastroofilise ressursipuudusega, püüab keskpanga juht Elvira Nabiullina meeleheitlikult päästa, mis võimalik, teatades Riigiduumale, et kahjumlike sektorite rahastamine lõpetatakse.
• Venemaa katsetab uut tiibraketti Filin, mida ta peab soodsamaks vahendiks sihtmärkide tabamiseks pika vahemaa tagant. See ühendab endas Venemaal välja töötatud lahendusi Hiina ja lääne komponentidega ning selle deklareeritud tegevusraadius on 1200–1500 kilomeetrit.

• Abu Dhabis algas Ukraina, USA ja Venemaa vaheliste läbirääkimiste teine ​​päev
  • Ukraina delegatsiooni juht Umerov teatas, et esialgu toimub kolmepoolne kohtumine USA ja Venemaaga. Seejärel peab Ukraina pool eraldi kohtumise Euroopa partneritega.
  • RBC-Ukraine’i allikate kohaselt arutavad osapooled täna, 11. novembril, võimalikku relvarahu, energeetikat ja julgeolekut Mustal merel.
  • Läbirääkimiste esimene päev kestis umbes 4,5 tundi.
  • novembril arutasid Ukraina, USA ja Venemaa Föderatsioon tulevast julgeolekuarhitektuuri, julgeolekugarantiisid Ukrainale ja Euroopale ning võimalikku ulatuslikku vangide vahetust.
  • Vene pool tõstatas territooriumide küsimuse. Volodõmõr Zelenskõi sõnul tuleks see lahendada riigijuhtide tasandil.
  • Enne kolmepoolset kohtumist pidas Ukraina delegatsioon konsultatsioone USA, EL-i, NATO ja Euroopa riikide esindajatega, et leppida kokku ühistes seisukohtades.
• Venemaa, USA ja Ukraina vahelised kolmepoolsed kõnelused Abu Dhabis on lõppenud. Vene delegatsiooni juhi Vladimir Medinski peamine sõnum on: „Ukrainas on paise lõhkenud.“
  • Ukraina ja Vene Föderatsioon on leppinud kokku ulatuslikus vangide vahetamises; üksikasjad tehakse peatselt teatavaks;
  • Läbirääkimistel vahetasime seisukohti; mõnes küsimuses leidsime üksmeele, teistes mitte;
  • Läbirääkimisprotsessi üksikasju avalikult ei arutata, kuni kokkulepeteni on jõutud;
  • Kõnelused keskendusid Euroopa julgeolekusüsteemi ülesehitamisele pärast sõda.
  • Moskva kiitis Trumpi saadikuid, nimetades neid „siirasteks ja tõhusateks“.
  • Ta kuulutas, et iga toll Venemaa maad võetakse tagasi – „ühel või teisel viisil“.
  • Euroopa esindajad tegelevad Ukraina rahva petmisega; meile jääb arusaamatuks, millest me nendega üldse rääkida võiksime;
  • Me ei ole Euroopa riikidelt saanud ühtegi rahuinitsiatiivi, ühtegi konkreetset rahuettepanekut.
  • Alles siis, kui eurooplaste südametunnistus ärkab, võivad nad läbirääkimistel osaleda. Eurooplastele tuleks kasuks, kui nad õpiksid USA saadikutelt realismi ja soovi rahu järele.
  • Konflikt Ukrainas on näidanud, et kogu Jalta ja Potsdami järel loodud julgeolekusüsteem toimib halvasti, ning Ukraina on koht, kus pais on lõhkenud.
• Jared Kushner: „Kui Euroopa suudaks leida ühe inimese, kes räägiks nende nimel, oleks see suurem saavutus kui see, kui venelased nad läbirääkimistesse kaasaksid. Ukraina julgeolekugarantiide osas on saavutatud märkimisväärset edu. Kuid kõige keerulisem on jõuda kokkuleppele territoriaalküsimustes.” See ongi tänapäeva Euroopa probleem: pole ühtegi tugevat liidrit, kelle poole pöörduda. Varem võis ehk loota kellegi peale nagu Orbán või Merkel – isegi kui nad kõigile ei meeldinud –, aga nüüd?
• Budanov ei avaldanud, kas Venemaa nõudis läbirääkimistel Ukraina vägede väljaviimist Donbassist. „Läbirääkimiste käigus tõstatatud küsimused on läbirääkimiste teema. Oluline on vaid tulemus. Kui me selleni jõuame, tehakse see avalikult teatavaks,“ sõnas ta.
• Leedu sõjavägi jagab nüüd öö jooksul aset leidnud drooniintsidentide kohta lisateavet: kontradmiral Giedrius Premeneckase sõnul üritasid NATO Balti õhupolitsei hävitajad kaks korda ühte Leedu õhuruumi sisenenud drooni alla tulistada, kuid mõlemad katsed ebaõnnestusid. Drooni jälgiti Leedu kohal, see sisenes enne naasmist korraks Poola õhuruumi ja jätkas põhja poole suundumist Läti suunas. See tuvastati visuaalselt Kaunase lähedal, kuid selle linna kohal tulistamist peeti langevate rusude tekitatud kahjustuste ohu tõttu liiga ohtlikuks. Üks rakettidest möödus sihtmärgist ja hävis hiljem ise. Selle jäänused leiti hiljem Biržai rajoonist. Sõjaväeametnike sõnul ei kujuta need endast ohtu.
• Saksa poliitik Johann Wadephul on seadnud kahtluse alla Moskva valmisoleku pidada tõelisi läbirääkimisi sõja lõpetamiseks Ukrainas, märkides, et Venemaa ei ole seni üles näidanud mingit sisulist pühendumust diplomaatilisele protsessile. „Lähipäevil peaks selguma, kas Venemaa on tõepoolest valmis läbirääkimisteks. Me ei näe mingit märkimisväärset panust tõsiste läbirääkimiste algatamisse. Kui olukord muutub, oleme kõik valmis väga konstruktiivselt kaasa lööma. Venemaa ei ole aga seni näidanud, et oleks valmis seda teed valima,“ sõnas Wadephul. Berliini seisukoht peegeldab kasvavat muret lõhe pärast diplomaatiliste arutelude ja Venemaa konkreetsete tegude vahel.
• Leedu kuulutas välja ulatusliku, 880 miljoni euro suuruse detsentraliseerimiskava, mille raames ehitatakse 2033. aastaks 10 uut elektrijaama ja luuakse 7 iseseisvat „energiasaart“. Ukraina sõjaaegse elektrivõrgu kogemustest lähtuv algatus kaitseb riiki pikaajaliste elektrikatkestuste eest.

• Lukašenko õnnitles Poola rahvast iseseisvuspäeva puhul ja kutsus üles dialoogile. „Oleme sügavalt veendunud, et oma õnne ei saa rajada naabri arvelt,“ märkis ta. Valgevene diktaator väljendas kahetsust kahe riigi vaheliste suhete halvenemise üle, rõhutades, et sanktsioonid ja piiritõkked ei aita olemasolevaid vaidlusi lahendada. „Meil on paljudes küsimustes erinevad seisukohad – nii on see olnud ja nii jääb see ka edaspidi. Küsimus on selles, kas suudame sellesse olukorda suhtuda mõistvalt ja dialoogile orienteeritult, selle asemel et valida vastasseis ja vastastikused süüdistused,“ seisab Lukašenko ametlikul veebilehel avaldatud sõnumis. Samuti kinnitas ta, et Valgevene on valmis taastama usalduse ja koostöö, soovides Poola rahvale rahu, stabiilsust ja õitsengut. Samal ajal jätkab Lukašenko režiim Venemaa agressiooni toetamist Ukraina vastu, samas kui suhted Poolaga on endiselt pingelised – seda nii piiril valitseva olukorra kui ka Valgevenes jätkuvate repressioonide tõttu.
• Venemaa opositsioonitegelane Gennadi Gudkov viimastest arengutest. Abu Dhabis peetud läbirääkimised on selgelt näidanud, et USA presidendi Donald Trumpi rahuplaan on kokku varisemas ja jõudnud täielikku ummikusse. Olukorras, kus Washingtoni diplomaatilised katsed meelitada Kremlit soodsaid tingimusi vastu võtma on ebaõnnestunud, halveneb Putini režiimi positsioon kiiresti. Venemaa majandus vajub sanktsioonide ja taristule suunatud laastavate löökide raskuse all kuristikku.
• Väidetavalt  tulistasid venelased oma helikopterite pihta õhk-õhk-tüüpi raketi hävitajalt MiG-31, püüdes samal ajal tõrjuda droonirünnakut Peterburile. „Sundmaandati“ Ka-52 ja ka Mi-28 ning hävitati nende meeskonnad. Venemaa Telegrami kanali Fighterbomber, mis on tihedalt seotud sõjalennundusega, teatel läks kaitseoperatsiooni käigus kaduma üks lennuk ja hukkusid Vene piloodid. Lennuki tüüp ja hävimise asjaolud jäävad ebaselgeks. Pole kindlaks tehtud, kas kaotus hõlmas hävitajat või ründekopterit, näiteks Ka-52 või Mi-28, või kas rolli mängis langevate droonitükkide kaotus. Teadet pole sõltumatult kinnitatud. Teatatud kaotus toob esile riskid, millega Venemaa lennundus silmitsi seisab isegi kaitseoperatsioonide ajal kaugel Ukraina rindejoonest. Ukraina droonirünnakud sunnivad Venemaad suunama õhutõrjeressursse strateegiliselt oluliste linnade ümber, samas kui iga kinnitatud lennukite ja väljaõppinud lennumeeskondade kaotus suurendaks Venemaa territooriumi kaitsmise operatiivkulusid.
• Reporter esitas Donald Trumpile küsimuse tema suhtumise kohta Vladimir Putinisse ja küsis, millal lõpeb Moskva näiline lepitus. Kriitikale otse vastamise asemel kaitses Trump Putinit enne vihaselt reageerimist järelküsimusele. Kuid küsimus ulatub kaugemale Trumpi isiklikest suhetest Venemaa juhiga. Diplomaatia nõuab suhtlemist, sealhulgas vastastega. See nõuab ka mõjuvõimu, usutavaid tagajärgi ja valmisolekut teisele poolele väljakutse esitada. Tegelik küsimus on selles, kas Washingtoni lähenemine toob Moskvalt kaasa olulisi järeleandmisi või lubab Putinil lihtsalt läbirääkimisi jätkata ilma oma käitumist muutmata. President peaks suutma selgitada, mida tema diplomaatia saavutab. Küsimuse peale vihastamine ei anna sellele vastust.
• USA välisminister Marco Rubio sõnul kavatseb Washington laiendada käimasolevaid kolmepoolseid kõnelusi, kus osalevad Ameerika Ühendriigid, Ukraina ja Venemaa, et kaasata läbirääkimiste laua taha Euroopa esindajaid. Rubio kirjeldas hiljutisi Abu Dhabis toimunud kõnelusi kui väga produktiivseid, kuid hoiatas, et läbimurret pole veel oodata ja oluline töö on veel ees. Ta rõhutas, et Euroopa ametnikud on kogu protsessi vältel juba tihedat koostööd teinud USA läbirääkijate Jared Kushneri ja Steve Witkoffiga. Ta selgitas, et Washingtoni eesmärk on lõpuks liikuda kaugemale praegusest kolmepoolsest formaadist ja anda Euroopa esindajatele otsene roll läbirääkimistel. Euroopa osalemine tooks kaasa täiendavaid valitsusi aruteludesse lahenduse üle, millel on suur mõju mandri julgeolekule. See võiks anda Euroopa riikidele ka otsesema rolli Ukraina võimalike julgeolekukokkulepete kujundamisel, kuigi Rubio märkused ei täpsustanud, millal laiendatud formaat algab või millised riigid osalevad.
• Bloomberg: Venemaa naftaeksport on järsult vähenenud – ööpäevased tarned on nädala jooksul kahanenud 700 000 barreli võrra. 8. novembril lõppenud nädalal eksportis Venemaa keskmiselt 3,37 miljonit barrelit naftat ööpäevas, mis on madalaim tase viimase kolme nädala jooksul. Tankeritesse laaditi kokku 23,6 miljonit barrelit naftat, võrreldes 28,53 miljoni barreliga eelmisel nädalal. Üheks põhjuseks oli tarnete peatamine olulises Vaikse ookeani sadamas Kozminos. Samuti vähenesid tarned Venemaa Läänemere ja Musta mere sadamate kaudu. Ukraina on taastanud intensiivsed rünnakud Venemaa naftatöötlemistehaste vastu. Alates novembri algusest on rünnakute sihtmärgiks olnud kuus rajatist, mille koguvõimsus ulatub 1,7 miljoni barrelini ööpäevas. Selle tulemusena on Venemaa meritsi veetava naftaekspordi nelja nädala keskmine koguväärtus langenud 2,48 miljardi dollarini, mis on madalaim tase viimase kuue nädala jooksul.

• Ukraina endine ülemjuhataja Valerii Zalužnõi on andnud sõjale kainestava hinnangu, paljastades, kui varakult Ukraina välismaisest sõjalisest abist sõltuvaks muutus. 2022. aasta aprilli lõpuks või mai alguseks oli Ukraina ammendanud oma suurtükiväe laskemoona varud. Täielik sissetung oli kestnud vaevalt kolm kuud. Sellest hetkest alates sõltus riigi võime läbi viia suuremaid operatsioone üha enam sellest, mida tema rahvusvahelised partnerid olid valmis ja suutsid pakkuda. Zalužnõi tõi määrava näitena välja Hersoni vabastamise. Ukrainal puudusid iseseisvaks pealetungiks piisavalt suurtükiväge, tanke ja jalaväe lahingumasinaid. HIMARS-i ja M270 raketisüsteemide saabumine aitas muuta lahinguvälja, võimaldades Ukraina vägedel süstemaatiliselt sihtida Venemaa logistikat, juhtimispunkte ja varustusteid. Need rünnakud nõrgestasid Moskva võimet säilitada oma positsioone Dnipro läänekaldal. Kuid Zalužnõi väidab, et täppisrelvade, laskemoona ja soomukite varasemad tarned oleksid võinud luua Ukraina operatsioonidele 2022. aasta lõpus ja 2023. aasta alguses soodsamad tingimused. Selle asemel jäid kriitilised sõjalised otsused sõltuvaks välismaal tehtud poliitilistest otsustest. Ja see paljastas strateegilise haavatavuse, mida Ukraina ei saanud endale lubada ignoreerida. Oma ellujäämise eest võitlev riik ei saa oma sõjalisi operatsioone püsivalt kavandada relvade ümber, mille teine valitsus võib heaks kiita, edasi lükata või mille tarnimisest keelduda. Zalužnõi väidab, et Ukraina sõjaaegne majandus peab olema võimeline toetama omaenda sõjalist strateegiat, mitte sundima oma strateegiat ettearvamatute tarnete mahutamiseks. Tänapäeval, ütleb ta, koonduvad Ukraina ülejäänud vajadused rahvusvahelistelt partneritelt suures osas õhukaitsesse. Siiski hoiatab ta, et lääne tootjad ei tooda endiselt lahinguväljal võrdsuse saavutamiseks vajalikke võimekusi. Tema hinnang seab kahtluse alla ka eelduse, et territoriaalsed järeleandmised tooksid tingimata kaasa püsiva rahu. Zalužnõi kirjeldab Hersoni lahingut kui vanema sõjapidamisviisi viimast suurt vastasseisu. Tema arvates on konflikt sellest ajast alates arenenud võitluseks tulevase rahvusvahelise korra ja konkureerivate mõjusfääride pärast. Venemaa reaktsioon tagasilöökidele illustreerib seda muutust. Pärast enam kui 300 000 inimese mobiliseerimist 2022. aasta septembris ja sadade tuhandete venelaste lahkumist toetus Moskva üha enam palgalisele värbamisele ja pikaajalisele kurnatussõjale. Zalužnõi usub, et Kreml seadis esikohale siseriikliku stabiilsuse, kohandades samal ajal oma sõjalist strateegiat konflikti üleelamiseks. Tema hinnangu kõige olulisem õppetund on see, et sõjaline julgus ei suuda jäädavalt kompenseerida tööstuslikke piiranguid ja poliitilist ebakindlust. Ukraina näitas Hersonis, mida suudavad saavutada tänapäevased täppisrelvad, kui neid piisavas koguses saabuvad. Kuid neli aastat pärast täiemahulise sissetungi algust hoiatab Zalužnõi endiselt lõhe eest Ukraina vajalike sõjaliste võimete ja tema partnerite poolt toodatavate võimete vahel. Euroopa jaoks ulatuvad tagajärjed palju kaugemale Ukrainast: pikaajalise sõja toetamine nõuab tööstusbaasi, mis on võimeline seda ülal pidama. Ja Kiievi jaoks ei ole üha iseseisvama kaitsetööstuse ülesehitamine lihtsalt majanduslik ambitsioon. See on riigi ellujäämise küsimus.