Operatiiv- ja sõjaga seotud info 05. novembril

OPOLUKORD 05112026

Ukraina peastaap / kaitseministeerium, 4. november 2026.a. teatasid oktoobris toimunud rünnakutest 157 Venemaa sõjalisele sihtmärgile okupeeritud Krimmist Venemaa Brjanski ja Kurski oblastini, sealhulgas Gerani droonirajatised ja Iskander-M remondibaas:

19 õhutõrje-, radari- ja elektroonilise sõjapidamise süsteemi, sealhulgas Buk-M3, Pantsir-S1 ja Tor-M2
20 ründedroonide taristu objekti
27 juhtimispunkti
47 laskemoona-, kütuse- ja varustusladu
8 remondirajatist
36 vägede koondamispunkti

Vene väed liikusid hiljuti edasi Kostjantõnivka loodeosas.

Peastaabi Operatiivülevaade seisuga 4. november 2026 kell 22.00.

Päeva algusest peale on toimunud kokku 179 lahingukokkupõrget. Vaenlane sooritas 61 õhurünnakut.

Pivnitšno-Slobožanskõi (Põhja-Slobožanski) suunal ründas vaenlane Pokrovka ja Bojaro-Ležači lähedal, mis viis kahe lahingukokkupõrkeni.

Päeva jooksul registreeriti Pivdenno-Slobožanskõi (Lõuna-Slobožanski) suunal kuus vaenlase rünnakut – Ternova, Starõtsja, Rõbaltšõne ja Ambarne lähedal.

Lõmani suunal toimus viis lahingukokkupõrget Novoserhiivka, Stavkõ, Lõmani ja Zaritšne lähedal; üks kokkupõrge kestab endiselt.

Slovjanski suunal tõrjuti kaks okupantide rünnakut – Nõkonorivka ja Mõkolajivka lähedal.

Kostjantõnivka suunal peatasid meie üksused vaenlase edasitungi kümnel korral Kostjantõnivka ja Družkivka lähedal.

Pokrovski suunal tõrjuti kokku 16 rünnakut. Okupandid üritasid edasi tungida Toretske, Vilne, Novõi Donbassi, Tšernihivka, Dobropillja, Serhiivka, Molodetske ja Novopavlivka asulate lähedal.

HuljaiPole’i suunal registreeriti üheksa rünnakut Zlahoda, Ternuvate, Dolynka, Hirke ja Jehorivka asulate läheduses.

Kupjanski, Kramatorski, Oleksandrivka, Orihhivi ja Prõdniprovske suunal vaenlane ründeoperatsioone ei teinud.

Teistel suundadel olulisi muutusi olukorras ei toimunud.

UUDISED

GUR: 2026. aasta oktoobri seisuga on Venemaa varudes kuni 700 ballistilist raketti ja mitu tuhat erinevat tüüpi tiibraketti. Venemaa sõjatööstuskompleksi olemasolevad võimekused võimaldavad toota kokku üle 200 tiib- ja ballistilise raketi kuus. Neist kuni 110 on ballistilised relvad.
Trump ja tema partei on saanud USA vahevalimistel hävitava kaotuse. Tegemist on täieliku kokkuvarisemisega – keegi ei osanud nii ränka lüüasaamist oodata. „Sinine tsunami“ on vabariiklased kõikjal kõrvale pühkinud. Lühiajalises perspektiivis ei avalda see Venemaa-Ukraina sõjale suurt mõju, kuid võib tähendada, et Trump ja tema meeskond lõpetavad Ukraina asjadesse sekkumise ning neil on vähem võimalusi Putinile appi tulla. Igal juhul on „Trumpi efekt“ – tema vastastele tugeva valimistoetuse andmine – nüüd selgelt tuntav ka Ameerika Ühendriikides.
Kogu oktoobrikuu jooksul oli Venemaa territoriaalne netovõit rindejoonel – arvestades nii vallutusi kui ka kaotusi – vaid 7 ruutkilomeetrit. Tõenäoliselt olete selliste teadetega juba harjunud, kuid seekord pärinevad need arvud sõjameelsetelt „Z-blogijatelt“ (Kremli-meelsed sõjaväeanalüütikud), kes hoolimata kõigist pingutustest ei suuda välja võluda ühtegi numbrit, mis näiks Venemaa poolele kasvõi veidigi soodne.
NATO valmistub tõsiselt võimalikuks sõjaks Venemaaga – ja seda Venemaa pinnal. Jälgides Ukraina võitlusviisi ning Ameerika operatsioone Iraani vastu, on allianss jõudnud järeldusele, et piiril istumine ja ootamine, kuni Venemaa ressursid ammenduvad, ei ole toimiv strateegia. Seetõttu on Venemaa rünnaku korral kavas anda lööke tuhandete miilide sügavusele Venemaa territooriumile. Loomulikult on ka NATO huvides, et Ukraina liituks nende ridadega.
Putin on saatnud Vladimir Medinski Abu Dhabisse läbirääkimistele – väidetavalt selleks, et pidada pseudajaloolisi loenguid –, kuid kuna Euroopa esindajaid kohal pole, võib julgelt ennustada, et nendest kõnelustest ei sünni midagi sisulist. Sama hästi võiksid need olemata olla. Teisalt kutsus Melania Trump Valgesse Majja Ukraina inimõiguste voliniku Dmõtro Lubinetsi ja tema Vene kolleegi Jana Lantratova – mis annab õrna lootust, et nendest kohtumistest võib midagi välja tulla, näiteks uued humanitaaroperatsioonid, sarnased sellele, mis toimus Oleškõs. Vahepeal otsustas Maksim Kats inimestele selgitada, kuidas mu kanal toimib ja millele see keskendub. Kahjuks pani ta igas punktis mööda – kuid pole hullu, me paneme asjad õigesse valgusse.

Financial Times. Trumpi teise ametiaja jooksul on bensiini hind USA-s tõusnud enam kui kolmandiku võrra (umbes 4,27 dollarini galloni eest, võrreldes 2025. aasta jaanuariga), diislikütuse hind aga kasvanud üle 70% (6,35 dollarini) – seda hoolimata tema lubadusest langetada hinnad 2 dollarini. Hinnatõus on seotud sõjaga Iraaniga ja häiretega Hormuzi väinas.

Pärast seda, kui demokraadid on saavutanud kontrolli nii Esindajatekoja kui ka Senati üle, ei saa Trump nüüd teha järgmist:
1. Võtta vastu olulisi seadusi: iga uus seadus vajab mõlema koja heakskiitu ja kuna demokraadid kontrollivad nüüd mõlemat, on iga seadusandlus sisuliselt surnud.
2. Valida kohtunikke: Demokraatlikul Senati enamusel on õigus tema kandidaadid tagasi lükata.
3. Kontrollida eelarvet: Kongress kontrollib eelarvet ja Trump ei saa seda vastu võtta ilma demokraatidega läbirääkimisi ja kompromisse tegemata.
4. Iraani sõja rahastamine: Demokraadid kasutavad kõige tõenäolisemalt iga-aastast kaitse-eelarvet sõjaliste kulutuste piiramiseks.
Lisaks seisavad Trump ja J. D. Vance nüüd silmitsi umbusaldusavalduse ja ulatuslike uurimistega oma investeeringute osas. Prognooside kohaselt on demokraadid jõudmas 260 kohani USA Esindajatekojas. Samuti on demokraatidel oodata 55–56 kohta Senatis.

Oleg Zhdanov operatiivolukorrast

Venelased on hakanud Ukraina linnas Hersonis kasutama uut tüüpi miini, mis on suunatud transpordivahendite ja elavjõu vastu. Miinil on antennilaadne päästik, mis aktiveerub, kui seda painutada või nihutada; seade sisaldab 100–120 grammi plastlõhkeainet. Plahvatuse korral puruneb seadme pealmine kate silmapilkselt kildudeks. See uus lõhkeseade kujutab endast järjekordset ohtu Hersoni elanikele, kes on niigi pideva Vene droonioperaatorite rünnakuohu all.
Kuna küberrünnakud külmutussüsteemide vastu levivad üle Euroopa, tasub meeles pidada, kui suur osa tööstuslikust infrastruktuurist on internetti ühendatud. Hiljutised küberturvalisuse uuringud on tuvastanud:
- 8547 haavatavat tuule- ja päikeseenergiasüsteemi 35 Euroopa riigis.
- 7435 tööstuslikku Siemensi juhtimisteenust 77 riigis.
- 12 976 külmutusteenuse vaatlust 99 riigis.
- ~7000 haavatavat töötehnoloogia seadet.
- 50 000 juurdepääsu ja hoone turvalisuse valesti konfigureerimist.
Need leiud pärinevad eraldi Euroopa ja ülemaailmsetest uuringutest, mis kasutavad erinevaid metoodikaid. Mitte iga haavatav süsteem pole haavatav ja haavatavus ei tähenda automaatselt ohtu sattumist. Kuid hiljutised külmutusrünnakud näitavad, miks see on oluline. Probleem ulatub kaugemale supermarketite sügavkülmikutest – energia, tootmise, hoonete automatiseerimise ja füüsilise turvalisuse valdkonda.

Pentagon teatab, et on tänavu Keskjuhatusele (Central Command) tarninud enam kui 25 000 mehitamata süsteemi ja droonitõrjesüsteemi. Täpsem jaotus on oluline: üle 24 000 droonitõrjesüsteemi, 1300 ühesuunalise toimega ründedrooni ning kokku 100 vee- ja allveesõidukit. See annab aimu kaitsevajaduste ulatusest. Samal ajal kui suurendame ründedroonide tootmist, on vägede kaitsmine saabuvate droonide eest muutumas omaette mahukaks hankeülesandeks.
President Trump heitis Prantsusmaal toimuva olukorra kohta tõelise „tõepommi“:
K: „Härra president, Prantsusmaal on tasuta tervishoid, tasuta lastehoid, 35-tunnine töönädal ja viis nädalat tasustatud puhkust. Sellest hoolimata inimesed rüüstavad ja põletavad maha osi oma linnadest. Kas teie arvates aitab haridusele veidi rohkem raha kulutamine seda peatada?“
TRUMP: „EI! Asi EI OLE hariduses. Asi on immigratsioonis. Asi on ebaseaduslikes tulijates, kes sisuliselt vihkavad Prantsusmaad. Nad vihkavad inimesi. Nad vihkavad kõike. Nad vihkavad isegi arhitektuuri!“ Märatsejad on suures osas hävitanud Limoges’i 143 aasta vanuse raekoja – selle torn on maha põlenud – ning süüdanud Lyonis turismiinfokeskuse, mis asus ajaloolises 19. sajandi hoones. Nad hävitavad vaatamisväärsusi ja ajalugu, mis määratlevad Prantsusmaad. Just see juhtub, kui riik toob sisse „kolmanda maailma“ ega suuda korda tagada – Prantsusmaa ei ole enam Prantsusmaa.
Esindajatekoja liige Thomas Massie (R-KY) ütles CNN-ile, et kavatseb järgmisel nädalal Kongressi kokkutulekul algatada Esindajatekoja hääletuse sõjaminister Pete Hegsethi umbusaldusavalduse esitamiseks ning mitmed vabariiklaste allikad ütlesid, et nad eeldavad selle vastuvõtmist. Massie esitas resolutsiooni 15. septembril privilegeeritud meetmena, kuid Esindajatekoja juhid saatsid liikmed enne hääletuse toimumist koju. Esindajatekoda peaks kokku tulema 9. novembril. CNN teatab, viidates mitmele anonüümselt rääkinud vabariiklasele, et vabariiklaste seadusandjad ja nende liitlased süüdistavad Hegsethi partei vahevalimiste kaotustes. Nad väidavad, et ta liialdas võimega Iraani sõda kiiresti võita ja propageeris jätkuvalt eskalatsiooni, hoolimata vähestest märkidest, et Iraan on alistumisele lähemal. President Donald J. Trump ütles kolmapäeval, et tema arvates teeb minister Hegseth “väga head tööd” ja eitas plaane teda vallandada. Sõja kohta ütles ta: “Kui ma peaksin seda uuesti tegema, peaksin ma seda uuesti tegema.” Pentagoni pressiesindaja Sean Parnell ütles, et Hegseth “ei anna alla” ja on “100% pühendunud ministeeriumi juhtimisele president Trumpi ametiaja lõpuni”.
Kyrylo Budanov: „Kõik mõistavad, et see on kokkuvarisemine. Putin on jõudnud ummikusse: ta ei saa sõda lõpetada ega võita. Võit pole objektiivsetel põhjustel enam võimalik. Kuid sõja peatamine tähendaks tunnistamist, et Venemaa pole nii tugev ega suur, kui ta soovis.“ Budanovi mõte on see, et Putin on lõksus sõjas, mille ta ise lõi. Ta ei saa saavutada lubatud võitu, kuid sõja lõpetamine paljastaks Venemaa imperialismi müüdi taga peituva läbikukkumise. Seepärast Moskva jätkab võitlust. Mitte sellepärast, et tal oleks reaalne tee võidule, vaid sellepärast, et lüüasaamise tunnistamine tähendaks tunnistamist, et Ukraina murdis Venemaa võimu kuvandi, mille ümber Putin oma režiimi ehitas.
Rootsi julgeolekuteenistus (Säpo) hoiatab, et Venemaa sabotaaži oht Rootsi kaitseettevõtete vastu on viimastel kuudel märkimisväärselt suurenenud. 4. novembril Rootsi uudisteagentuurile TT antud intervjuus hoiatas Säpo peadirektor Charlotte von Essen halveneva julgeolekuolukorra eest, eriti ettevõtete jaoks, kes tarnivad Ukrainale sõjavarustust. Säpo andmetel on Venemaa kaardistanud Rootsi julgeoleku seisukohast tundlikke rajatisi ja tegevusi, kogudes potentsiaalselt teavet, mida saaks kasutada tulevaste operatsioonide ettevalmistamiseks. Rootsi kaitsetootjad on eriti mures, kuna neil on üha olulisem roll Ukraina relvajõudude varustamisel. Hoiatus järgneb mitmetele kahtlustatavatele ja kinnitatud sabotaažijuhtumitele mujal Euroopas, sealhulgas süütamisrünnakutele ja katsetele häirida sõjalisi tarneahelaid. Säpo kutsub ettevõtteid üles tugevdama oma füüsilist turvalisust, küberturvalisust ja personali kontrolli. Agentuur ei ole teatanud uuest kinnitatud Venemaa sabotaažirünnakust Rootsis ega avalikult tuvastanud konkreetset peatset operatsiooni. Siiski on nende hinnang selge: oht on suurenenud ja Rootsi kaitsetööstus peab vastavalt valmistuma.
Vene okupandid hoidsid väidetavalt Buchas keldris kinni 25 tüdrukut ja noort naist vanuses 14–24 aastat ning vägistasid neid korduvalt. Üheksa neist jäid rasedaks. „Vene sõdurid ütlesid neile, et vägistavad neid sedavõrd, et nad ei soovi enam ühegi mehega seksuaalset kontakti, et takistada oma Ukraina laste sündi,“ ütles Ukraina inimõiguste volinik Ljudmila Denisova BBC-le. Need õõvastavad süüdistused kirjeldavad seksuaalset vägivalda, mida kasutatakse sõjarelvana Ukraina naiste ja tüdrukute vastu.
Trumpile võib osaks saada kolmas umbusaldusavaldus. Polymarketi andmetel on Trumpi umbusaldusavalduse tõenäosus 2027. aasta lõpuks suurenenud 78%-ni. Isegi vabariiklasest senaator Ted Cruz hoiatas, et kui demokraadid saavad Esindajatekoja kontrolli alla, võivad nad Trumpi mitu korda umbusaldusavalduse esitada. Trumpi on juba kaks korda umbusaldusavalduse saanud – 2019. aastal Ukrainale avaldatud surve tõttu ja 2021. aastal pärast USA Kapitooliumi rünnakut. Senat mõistis ta mõlemal korral õigeks. Umbusaldusavalduse esitamiseks on vaja Esindajatekojas vaid lihthäälteenamust. Presidendi ametist tagandamiseks on aga vaja Senatis kahekolmandikulist häälteenamust. Isegi kui Trumpi ametist ei tagandata, võib umbusaldusavaldus kaasa tuua ulatuslikke uurimisi, kongressi kuulamisi ja tema administratsiooni suuremat kontrolli. See võib ka oluliselt nõrgendada tema võimet oma poliitilist tegevuskava edendada.

Share on Social Media