Operatiiv- ja sõjaga seotud info 07. novembril

OPOLUKORD 07112026

Soome president Alexander Stubb: „Venemaa on pikaajaline oht. Selles pole kahtlustki, sest selle DNA-s on imperialism ja ekspansioon. Ta on seda teinud kogu oma ajaloo vältel. Ja ausalt öeldes pole ta suutnud oma ajalooga – olgu see Nõukogude ajastu või muu – ausalt silmitsi seista. Arvan, et tulevikus peame tagama, et need imperialistlikud ohud ei leviks…“
USA ametnikud esitavad eelseisvateks läbirääkimisteks – mille eesmärk on lõpetada sõda Ukrainas – teemade loetelu, sealhulgas julgeolekugarantiid ja Euroopa julgeolekuarhitektuur; tegemist on küsimustega, mida USA, Euroopa, Ukraina ja Venemaa on nõus arutama. Venemaa korduvalt väljendatud seisukohad nendes küsimustes on aga endiselt vastuolus USA, Ukraina ja Euroopa ametlike seisukohtade ning huvidega.
NATO juhtkonna hinnangul ei tähenda sõjategevuse lõpp Ukrainas vastasseisu lahenemist Venemaaga. Vastupidi – see nõuab valmistumist muutusteks Vene vägede strateegilises hoiakus. Euroopa riigid suurendavad oma sõjalisi eelarveid, laiendavad kaitsetööstuslikku baasi, koguvad laskemoonavarusid ja arendavad uusi logistilisi võimekusi. NATO on juba seadnud kaitse- ja julgeolekukulutuste eesmärgiks 5% SKP-st aastaks 2035: sellest vähemalt 3,5% on ette nähtud otsesteks sõjalisteks vajadusteks ning kuni 1,5% seotud taristu, tööstusliku võimekuse ja riikliku vastupidavusvõime arendamiseks. Mark Rutte retoorika muutus: veel oktoobris tõdes NATO peasekretär, et alliansi territooriumi ei ähvarda vahetu sõjaline oht. Nüüd aga hoiatab ta, et sõjategevuse lõppemine Ukrainas võib olukorda muuta. Ajalugu tuletab meile meelde, et „seinal rippuv püss“ teeb varem või hiljem paugu. NATO peasekretär Mark Rutte märkis, et Venemaa kulutab sõjalistele vajadustele rohkem kui Euroopa (40% oma eelarvest ehk 12–15% SKP-st, võrreldes EL-i kavandatud 3,5%-ga) – seda vaatamata nõrgemale majandusele, kuna Venemaal on suurem ostujõud. Pärast sõda Ukrainas võib Venemaa hiiglaslik armee kujutada Euroopa riikidele otsest ohtu.

Ukraina väed liikusid hiljuti edasi Kostjantõnivka loodeosas ja ründasid ööl vastu 6. novembrit üht Lõuna-Venemaa suurimat naftarafineerimistehast. Venemaa saatis öö jooksul Ukraina vastu teele 227 drooni.

Operatiivülevaade seisuga 7. november 2026 kell 08.00

Viimase ööpäeva jooksul registreeriti 190 lahingukokkupõrget. Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku ja 75 õhurünnakut. Vaenlase tule alla sattusid teiste seas asulad Sumõ oblastis – Korenok, Tovstodubove, Ulanove, Bessalivka, Bachivsk, Jastrubštšõna, Sopõtš, Kutšerivka, Iskrõskivštšõna, Kozatše, Volfõne, Šalhõne, Hirkõ, Vovkivka, Malušõne ja Bojaro-Ležatši – ning Tšernihivi oblastis asuv Hrinivka. Lužkõ asula sai õhurünnaku osaliseks.

Pivnitšno-Slobožanski ja Kurski suunal sooritas agressor ühe õhurünnaku.

Pivdenno-Slobožanski suunal tõrjusid Ukraina üksused viis vaenlase rünnakut Ternova, Zahharivka, Ohrimivka ja Mõkolajivka asulate lähedal.

Kupjanski suunal alustas vaenlane kolme rünnakut Radkivka suunas.

Ukraina väed jätkavad rindejoonel piiratud vasturünnakute korraldamist; seekord liiguti edasi Borovast kirdes ning võeti tagasi Borivska Andriivka ja Zelenyi Hai külad.

Lymani suunal tõrjuti katsed meie kaitsest läbi murda; seal viisid okupandid läbi kaheksa rünnakut Druželjubivka, Ivanivka ja Lymani asulate suunas.

Slovjanski suunal sooritas vaenlane kaks rünnakut Orihuvatka ja Krõva Luka asulate lähedal.

Kramatorski suunal okupandid rünnakuoperatsioone ei teinud.

Kostjantynivka suunal registreeriti 15 rünnakut. Sissetungijad viisid läbi ründeoperatsioone Kostjantynivka asula lähedal ning Novoselivka, Novohryhorivka, Dovha Balka, Družkivka, Kutšerovyi Jari ja Vilne suunas.

Pokrovski suunal sooritas vaenlane viis rünnakut. Okupandid üritasid edasi liikuda Vodjanske, Serhijivka ja Molodetske asulate suunas.

Oleksandrivka lõigus vaenlane rünnakuoperatsioone ei teinud.

Huljaipole lõigus ründasid okupandid meie kaitsjate positsioone kaheksal korral. Vaenlane üritas edasi liikuda Ternuvate, Dolynka, Hirke ja Jehorivka asulate suunas.

Orihivi ja Prõdniprovske lõigus okupandid rünnakuoperatsioone ei teinud.

Volõni ja Polissja lõigus ei ole täheldatud märke vaenlase ründerühmituste moodustamisest.

UUDISED

Sõjakorrespondent Vladimir Romanov (Telegrami kanali „Romanov Light“ pidaja) võidi Sevastopolis kinni pidada. Telegrami kanal „Aggregator of Truth“ teatab, et Romanovi ootavad ees kriminaalsüüdistused „võltsinfo“ avaldamise eest, mis puudutas humanitaaroperatsiooni Oleškõs. Romanov oli väitnud, et Ukrainasse viidi 17 bussitäit inimesi ning et suurem osa Oleškõ elanikest otsustas sellesse riiki evakueeruda. Nii Vene kui ka Ukraina pool märkisid hiljem, et busside arvu põhjal ei saa kindlaks teha ümberasustatud inimeste hulka, kuna osa busse oli broneeritud juba varem.
Telegrami kanal „Solomon’s Ring“ märgib: „Sõjablogija Vladimir Romanov on vaikinud juba kuus päeva. Tavaliselt tõstavad tema kolleegid samast „katastroofi-kerimise“ (*doomscrolling*) kogukonnast sellistel puhkudel kohe kisa – meenutagem kasvõi juhtumeid, kus teatati, et Filatov, „Kolmeteistkümnes“ (*Trinadtsaty*) ja „Vojevoda“ on „suremas“. Nüüd aga valitseb nende seas silmatorkav vaikus, justkui poleks Romanovit kunagi olemaski olnud.“ 2023. aasta jaanuaris viidati Romanovile kui infoallikale, mis puudutas Vene sõjaväelaste kaotusi pärast rünnakut Makijivkale. 2024. aastal avaldas ta kriitilisi hinnanguid Vene üksuste, sealhulgas „Ahmati“ väekoondiste tegevuse kohta. 2025. aasta mais postitas ta video Krimmi sillalt pärast teateid rünnakust. 2026. aasta veebruaris tsiteerisid sõltumatud meediakanalid tema teateid ulatuslikest häiretest Starlinki satelliitsides rindejoonel.
Ei möödu päevagi ilma rünnakuta naftatöötlemistehasele: seekord tabas Ukraina Krasnodari krais asuvat, palju kannatanud Afipski naftatöötlemistehast – kuigi ausalt öeldes on praegusel ajal kõik Venemaa naftatöötlemistehased „palju kannatanud“. Samal ajal tõusis Moskva oblast eelmisel kuul esikohale Ukraina mehitamata õhusõidukite (droonide) vaatluste arvu poolest – mis on kõrvalmõju Moskva lennujaamades jätkuvatele häiretele.
Rindel on Ukraina väed Ukraina sõjalise vaatleja Konstantin Mašovetsi sõnul taas edukalt puhastanud Mala Tokmatška; tegelikult ei ole Vene armee plaanid rünnakuks Zaporižžja suunal just plaanipäraselt kulgenud. Teisalt on venelastel siiski millegagi kiidelda: nende droonid tõrjusid rünnaku, milles ei osalenud ühtegi Ukraina sõdurit, vaid hoopis 28 granaadiheitjatega varustatud mehitamata maismaasõidukit. See toimub olukorras, kus Venemaa toetub robotite asemel endiselt „ühekordsele“ jalaväele.
59-aastane lätlane ja tuline Venemaa austaja Sergejs Miluvanov kolis Venemaale, kuid sai seal tunda „Vene maailma“ karmi tegelikkust – ta sattus rindele ja temaga on side katkenud. Teine samasugune „patrioot“, Vladimir Romanov, on samuti vaikinud pärast seda, kui ta poetas, et enamik Oleškõst evakueeritud inimesi soovis minna Ukrainasse, mitte Venemaale. Lühidalt öeldes said nad täpselt selle, mille eest võitlesid.
Venemaa rahandusministeeriumile anti luba laenata veel triljon rubla, et lappida eelarveauku. Loomulikult süvendab see vaid olemasolevaid probleeme: prognooside kohaselt ulatuvad riigivõla intressimaksed 2027. aastaks 9,3 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). See näitaja on vaid umbes 1,5 korda väiksem (protsentuaalselt) kui Ameerika Ühendriikides – riigis, mille riigivõlale viitavad Kremli propagandistid pidevalt. Tundub, et ruumi Ameerikale „järele jõudmiseks ja temast möödumiseks“ on veel küllaga.

Kaitseminister Pete Hegseth ründas teravalt demokraate, kes soovivad teda pärast vahevalimisi ametist tagandada, süüdistades oma poliitilisi vastaseid tagandamismenetluse kasutamises vahendina Trumpi administratsiooni õõnestamiseks. Nimetades tema vastu suunatud süüdistusi „farssiks“, võrdles Hegseth seda algatust varasemate katsetega president Trump ametist tagandada ning süüdistas demokraate „poliitilises teatris“ ja „isikliku hävitamise poliitikas“. Samuti asus Hegseth pärast vabariiklaste kaotust vahevalimistel kaitsma administratsiooni sõda Iraaniga.
Hiina teadlased on Hiina kosmosejaamas loonud seni registreeritud kõige külmema inimtekkelise aine, jahutades rubiidiumiaatomite pilve temperatuurini, mis on vaid 9,7 triljondikku kraadi absoluutsest nullist – universumi madalaimast võimalikust temperatuurist – kõrgem. Nagu teatas Hiina Teaduste Akadeemia (CAS) neljapäevasel pressikonverentsil, on tegemist läbimurdega, mis püstitab uue maailmarekordi ning avab uusi võimalusi kvantfüüsika ja universumi saladuste uurimiseks. See saavutus sai teoks tänu Hiina kosmosejaamas asuvale ülikülma aatomifüüsika eksperimentaalrajatisele. Teadlased jälgisid ülikülma aatomipilve seitse sekundit, mis pakkus enneolematu võimaluse uurida aine käitumist äärmuslikes tingimustes. Eksperimendi käigus viidi rubiidiumiaatomite pilve temperatuur 9,7 pikokelvini (pK) ehk 0,0000000000097 kelvinini – mis on ligikaudu 14 suurusjärku madalam toatemperatuurist.

Suur ja kaunis kokkulepe: USA president on teatanud kokkuleppest Venemaaga, samal ajal kui demokraadid kavatsevad lõpetada Trumpi kaubandussõjad ja taastada varasemad tollitariifid. Samal ajal seisab Venemaa tervishoiusektor silmitsi rahastuspuudujäägiga – piirkondlikud võimud on kärpinud isegi matusetoetusi –, kuid Venemaa naftafirmad on riigilt saanud rekordilisi summasid, kokku ligi 3 triljonit rubla.

Oleg Zhdanov operatiivolukorrast.

Vene Zetnikud on juulist saati kurtnud Ukraina Euroopa satelliitside sidesüsteemi HiSKY SmartLight kasutamise üle, mille terminalid on paigaldatud Venemaal asuvatele sihtmärkide ründamiseks kasutatavatele mehitamata õhusõidukitele. Seda on raske nimetada Starlinki ekvivalendiks, kuna andmeedastuskiirus on oluliselt madalam ja kõrge latentsusaeg raskendab täieliku reaalajas FPV droonide juhtimist. Süsteem võimaldab aga operaatoritel saata käske, kohandada lennumarsruute ja muuta sihtmärke, kui eelmine on juba tabatud. Sellega seostavad Vene allikad hiljutist ulatuslikku rünnakute lainet Venemaa naftatöötlemistehastele.
Viimase viie aasta jooksul ei ole Venemaa vähendanud oma sõltuvust välismaistest ravimitest. 2026. aasta esimese kaheksa kuu jooksul moodustasid välismaised ravimid 56% sellest ligi 700 miljardist rublast, mis Venemaal ravimitele kulutati. DSM Groupi arvutuste kohaselt oli see näitaja 2022. aastal 57%. Tegemist on peamiselt kallite ja kõrgtehnoloogiliste ravimitega, mida Venemaa tootjad ise valmistada ei suuda. 2026. aasta esimese kolme kvartali jooksul olid Venemaa ravimiturul domineerivateks tarnijateks välismaised ettevõtted. Juhtivate ettevõtete hulka kuulusid Šveitsi firmad Roche ja Novartis, Briti ettevõte AstraZeneca, Prantsuse ettevõte Sanofi, Argentina ettevõte Tuteur Group ning Ameerika ettevõtted AbbVie ja Johnson & Johnson. Esikümnesse pääses vaid kolm Venemaa ettevõtet. Eurostati andmetel ulatus ravimite eksport Euroopa Liidust Venemaale 2026. aasta jaanuarist juulini 6,7 miljardi euroni, mis on peaaegu kolmandiku võrra rohkem kui 2022. aasta samal perioodil.
Ukraina relvajõudude 96. Kiievi õhutõrjeraketibrigaadi NASAMS-i patarei on hävitanud üle 300 Venemaa tiibraketi, drooni „Shahed“ ja muu ründedrooni. Ukraina relvajõudude kindralstaabi videos räägivad sõjaväelased süsteemi käitamise eripäradest, oma lahingukogemusest ja igapäevasest teenistusest õhutõrjes. Üks loo kangelannadest on patarei insener Viktoria.
NATO peasekretär Mark Rutte: „Me ei eelda, et Ukraina suudab mis tahes lahenduse puhul säilitada kogu oma territooriumi.“ Teadaolevalt lendas päev varem Moskvasse Iraani julgeolekuülem Mohsen Rezaei. USA vahevalimised lõppesid 3. novembril ning Pentagoni kolmepäevane rünnakuplaan Iraani vastu ootas väidetavalt just seda hääletust. Trump on väidetavalt öelnud, et ta võib „peatada“ Iraani hävitamise, samas kui Iraan väidab, et tulistas Qeshmi lähedal alla veel kaks USA drooni. Samal ajal on Ukraina-suunaline tegevus hoogu kogumas. Putin nõustus „põhimõtteliselt“ kolmepoolsete kõnelustega pärast 10. novembrit. Hiina on kinnitanud, et on peetud läbirääkimisi Trumpi, Putini ja Xi kohtumise üle APEC-i tippkohtumisel Shenzhenis 18.–19. novembril – sündmust, mida kriitikud nimetavad juba „uueks Jaltaks“. Kaks sõda, üks läbirääkimislaud, sama kahe nädala ajavahemik. Trump on need kaks teemat juba omavahel sidunud.Miks Putin ei saa Iraanist lihtsalt loobuda? Moskva ei saa lubada, et Iraan pöördub Ameerika poole: Iraan valvab Venemaa lõunapoolset „ust“, ulatudes Kaspia merest Kesk-Aasiani. Pealegi hoiab pikaajaline sõda nafta hinna 100 dollari lähedal ja suunab USA laskemoona Euroopast eemale. Seega võib oodata aeglustumist – see müüakse maha kindla hinna eest. Putin ei loobu partnerist kunagi tasuta. Ta müüb selle maha. Jälgige läbirääkimisi pärast 10. novembrit, 18. novembril toimuvat kohtumist Shenzhenis ning olukorda Kaspia merel: kui kaubavoog pärast Ukraina-teemalist kokkulepet aeglustub, siis saad teada, kui väärtuslik Iraan oli.18. oktoobril selgitas ta, miks ta on Venemaa-vastaste sanktsioonidega viivitanud. Üks põhjus: takistada Venemaad Iraani aitamast. Washington maksab Moskvale juba praegu sanktsioonide leevendamisega selle eest, et viimane hoiaks end Iraani sõjast eemal. Ukraina territoorium oleks aga palju suurem „makse“. Mida Venemaa Iraanile annab? Kaspia mere kaudu liiguvad drooniosad. Bloomberg on teatanud Vene rakettide jõudmisest Iraani; väidetavalt on Vene dokumentides kirjas ka 90 helikopteritele mõeldud raketiseadeldist. Vene insenerid töötavad Iraani ainsas tuumaelektrijaamas Bushehris. Miks Teheran on närvis? 2025. aasta Venemaa ja Iraani vaheline leping ei sisalda kaitseklauslit – paberil ei ole Moskva Teheranile mitte midagi võlgu. Lisaks lasi Venemaa 2024. aasta detsembris Assadi režiimil langeda, kuna Ukraina oli prioriteet. Rezaei visiit tundub olevat katse saada tagatisi *enne* pommide langemist, mitte pärast seda.

Share on Social Media