Operatiiv- ja sõjaga seotud info 08. novembril

OPOLUKORD 08112026

Järjekordne ulatuslik raketi- ja droonirünnak, mis oli suunatud peamiselt Kiievi piirkonnale. Õhujõudude teatel: 149 drooni 172-st (neist 117 reaktiivmootoriga 137-st) ning 36 ballistilist raketti (täpne arv teadmata). Tabamuse sai 24 asukohta, peamiselt transporditaristu sh Põhjasild ja majandus infrastruktuur, lisaks said 10 paigas kannatada objektid allakukkunud rusude tõttu.

Zelenskõi: Venemaa tulistas öösel Kiievi Põhjasilla pihta kuus ballistilist raketti. Neist neli tabasid sihtmärki. Vene väed ründavad Dnipro jõel asuvaid sildu alates Kiievist kuni Zaporižžjani. Kiiev vajab varutransporditeid, kuid praegu on neid ebapiisavalt. Venemaa ballistiliste rakettide rünnakud Ukraina vastu jätkuvad. Patriot-süsteemide nappuse tõttu on tabamused tabanud rängalt energeetika- ja logistikataristut. Taastamisagentuuri juht Ivan Fedorov viibib praegu Dnipropetrovski oblastis, et hinnata rünnakute tagajärgi.

Vene väed liikusid hiljuti edasi Slovjanski-Kramatorski linnastus ja Tšassiv Jari taktikalises piirkonnas, samal ajal kui Ukraina väed puhastasid Slovjanskist idas asuva ala Vene sissetungirühmadest. Ukraina väed liikusid hiljuti edasi Orihhivist kagus.

Peastaabi Operatiivülevaade seisuga 8. november 2026 kell 08.00

Eelmisel ööpäeval registreeriti kokku 199 lahingukokkupõrget. Eile sooritas vaenlane kaks raketirünnakut ja 74 õhurünnakut. Vaenlase tule alla sattusid Sumõ oblastis asuvad Rozhkovõtši, Tšuikivka, Batšivsk, Tovstodubove, Suhodil, Kutšerivka, Korenok, Ulanove, Smõkalivka, Jastrubštšõna, Vovkivka, Bezsalivka, Otruba, Atõnske, Volfõne, Pavlivka, Nova Kortšakivka, Kortšakivka, Kindrativka, Hotin, Nova Sitš, Pisarivka, Oleksiivka, Mohrõtsja, Lužkõ, Hrapivštšõna, Mõropillja ja Neskutšne; samuti Senkivka, Hrinivka, Janžulivka ja Võšenkõ Tšernihivi oblastis. Õhurünnakuid sooritati Vilna Sloboda, Ivolžanske, Tšernetšõna ja Tokari asulate ning Sumõ linna pihta.

Pivnitšno-Slobožanskõi (Põhja-Slobožanski) ja Kurski suunal tõrjusid kaitsejõud viimase ööpäeva jooksul tagasi neli vaenlase rünnakut.

Pivdenno-Slobožanskõi (Lõuna-Slobožanski) suunal tõrjusid Ukraina üksused tagasi kaheksa vaenlase rünnakut, mis olid suunatud Kozača Lopani, Radkivka ja Ohrimivka asulate suunas, samuti Vovtšanski, Tsehelne ja Vovtšanski Hutori piirkondades.

Kupjanski suunal okupandid rünnakuoperatsioone ei teinud. Katsed meie kaitsest läbi murda tõrjuti tagasi Lõmani lõigus, kus okupandid sooritasid viis rünnakut – suunaga Lõmani poole ja Kolodjazõ asula läheduses.

Slovjanski lõigus sooritas vaenlane neli rünnakut Põskunivka ja Mõkolajivka suunas ning Ozerne asula piirkonnas.

Kramatorski lõigus viis vaenlane läbi ühe rünnakuoperatsiooni, rünnates Mõkolajivka suunas.

Kostjantõnivka lõigus registreeriti 23 rünnakut. Sissetungijad viisid läbi ründeoperatsioone Kostjantõnivka ja Vilne asulate lähedal ning Mõkolajipillia, Novopavlivka ja Zoloti Kolodjazõ suunas.

Pokrovski lõigus sooritas vaenlane üheksa rünnakut. Okupandid üritasid edasi liikuda Novyi Donbasi, Novohryšyne ja Molodetske asulate lähedal, samuti Dobropillia, Serhiivka ja Novopidhorodne asulate suunas.

Oleksandrivka suunal vaenlane rünnakuoperatsioone ei teinud.

Huliaipole suunal ründasid okupandid meie kaitsjate positsioone kolmel korral. Vaenlane üritas edasi liikuda Kosivtseve asula suunas ning Dobropillia ja Mala Tokmatška piirkonnas.

Orihhivi suunal sooritasid okupandid kaks rünnakut Novopavlivka ja Lukianivske asulate suunas.

Prõdniprovskõi suunal okupandid rünnakuoperatsioone ei teinud.

Volõni ja Polissja suunal ei ole täheldatud vaenlase ründerühmituste moodustamise märke.

UUDISED

Ukraina jätkab naftatöötlemistehaste ründamist – seekord sai tabamuse rajatis Saratovis, avades selle, mida võib juba nimetada tuttavaks „väravaks põrgusse“, kus puhkes mitu tulekahju. Samal ajal tabasid raketid – tõenäoliselt tüüpi „Flamingo“ või „Neptun“ – Orjolis asuvat tehast, mis toodab komponente Iskanderi ja Pantsiri süsteemide rakettidele. Ühtlasi löövad sõjameelsed Vene kommentaatorid häirekella: Venemaa territooriumil tegutsevatelt Ukraina droonidelt on leitud satelliitterminale. Need ei ole Starlinki terminalid – avaldan peagi täpsemalt, millega on tegu.
Rindel on Ukraina püstitanud kaks märkimisväärset uut rekordit. Esiteks tekitasid mehitamata süsteemide väed (Unmanned Systems Forces) Vene vägedele ühe ööpäevaga 758 kaotust (hukkunute ja haavatutena) – ning see pole veel lagi; „Madjar“ ennustab, et novembri lõpuks võib see arv ulatuda 1000-ni päevas. Teiseks ületas rindel mehitamata maismaasõidukite (UGV-de) sooritatud missioonide arv oktoobris 30 000 piiri – see on neljakordne kasv aasta algusega võrreldes. Need on rekordid, millest venelased võivad vaid unistada.
Keegi on saatnud pommiähvardusi Euroopa lennufirmadele ja meediaväljaannetele. Kuigi Euroopa ametivõimud pole veel suutnud tuvastada otsest seost Venemaaga, ei muudaks selle leidmine suurt midagi – välja arvatud juhul, kui vastus oleks sümmeetriline. Igal juhul on selline vastus ebatõenäoline, kuni Venemaa korraldab Euroopa vastu rünnaku, mis toob kaasa inimohvreid. Senikaua aga jätkub sõda – mida keegi ei taha sõjaks nimetada.
Lisaks kärbivad Venemaa piirkonnad jätkuvalt nn „kirsturahasid“ (surma puhul makstavaid hüvitisi) ja lepingulistele sõduritele mõeldud värbamistoetusi. Majanduseksperdid märgivad, et konflikti alguses nähtud „pakkumissõda“ – kus piirkonnad võistlesid selle nimel, kes pakub värvatutele suurimaid väljamakseid – on lõppenud. Tegelikult pole piirkondlike eelarvete aukude lappimiseks lihtsalt enam vahendeid ning olukord läheb vaid hullemaks, sest Venemaa kaotused kasvavad.

Venemaa sõjablogija sõnul on mõrvad ja piinamine Vene armees muutunud niivõrd tavapäraseks, et need ei ärata enam erilist tähelepanu. Mõelge vaid: viie aasta jooksul oleme jõudnud punkti, kus kellegi kirjutised sõjakuritegudest – nagu seda teeb näiteks meie tuttav Paša Gubarev – ei pälvi enam peaaegu mingit tähelepanu. Selliseid teateid ei jagata ega levitata kaugeltki nii laialdaselt, kui seda oleks tehtud veel näiteks 2022. või 2023. aastal. Keegi ei tee sellest enam suurt kära – mitte nii, nagu juhtus aastatel 2023–2024, kui tapeti Goodwin ja Ernest. Mäletate, kuidas terve internet toona kihas? Asi läks isegi nii kaugele, et Belousov pidi sekkuma. Oleme ümbritsevate õuduste suhtes muutunud nii tuimaks, et ei omista neile enam sama suurt tähtsust kui veel mõne aasta eest.
Tapetud keldris asuvas vangikongis? Seda juhtub kõikjal – selles pole midagi üllatavat.
Sunnitud käsu peale täis pissima? Seda on varemgi juhtunud; selles pole midagi uut.
Täiesti alasti posti külge aheldatud? See on olnud juba ammu tavapärane praktika – nii lihtsalt juhtub.
Kaevatud auk, milles sind seejärel omade poolt tapetakse? See on sisuliselt standardprotseduur – pärand Wagneri aegadest; mõnel pool käivadki asjad just nii.
Tõtt-öelda oleme ületanud hirmutava emotsionaalse piiri – ise arugi saamata, kuhu me astume. Veel 2022. aasta märtsis oleks igaüks neist tegudest tekitanud õudu ning loomulikku, tervet psühholoogilist vastikust sellise käitumise vastu. Täna aga räägime neist asjadest sama ükskõikselt, nagu arutaksime detsembrikuu ilmateadet.
Putin Ukraina kohta: Ma hävitan kogu teie infrastruktuuri, kuni te nõustute. Järgmiseks aastaks pole Ukrainal enam mingit infrastruktuuri. Venemaa plaanib rünnata Ukraina sildu, sadamaid, raudteid ja elektrijaamu. Putin soovib, et Ukraina loovutaks ülejäänud Donbassi, mida ta endiselt kontrollib, et saavutada relvarahu. Lõpliku kokkuleppe saamiseks ootab ta NATO riikide julgeolekugarantiide eest rohkem Ukraina maad. Putini sõnul on Venemaa rünnakud kättemaks Ukraina rünnakute eest rafineerimistehastele ja ladudele. Kuid Venemaa hakkas Ukraina energiavõrku süstemaatiliselt sihikule võtma 2022. aasta sügisel, enne Ukraina pikamaarünnakuid Venemaa rafineerimistehastele. Zelenskõi: Venemaa julgeolekumured saavad olla osa rahulepingust ainult Euroopa kaasamisega. NATO tagasivõtmine viitaks nõrkusele. Kushner: Washington on arutanud julgeolekugarantiisid ja Euroopa laiemat julgeolekuarhitektuuri Ukraina, NATO ja Euroopa partneritega. Euroopa valitsused ütlevad, et Euroopa julgeoleku üle peetavad kõnelused peavad ootama, kuni Venemaa sõda Ukraina vastu lõpeb.
Venemaa 3. armee (lõunagrupeering) jätkab pealetungi Siverskist Slovjanski suunas, suunates põhiraskuse Siverski Donetsi lõunakaldal Mõkolajivka ja elektrijaama poole. Väiksemad rünnakud toimuvad E-40 maantee suunal ning Kramatorski ja Družkivka poole. Armee pole vähemalt kahe viimase nädala jooksul märkimisväärset edu saavutanud. 3. armeel on lõppemas ründejalavägi. Üksused on kahanenud 2–3 meheni, mõnel juhul on järel vaid üksikud sõdurid. Väekoondis komplekteeriti kogu operatsiooni tarbeks, kuid ressursid said otsa juba enne Slovjanskini jõudmist. Vaja on täiendusi – mis võtab aega –, mistõttu rünnakut tõenäoliselt kitsendatakse, keskendudes vaid mõnele üksikule lõigule.Mõkolajivka: Vene üksused on kindlustunud Põskunivka ja Rai-Oleksandrivka vahelisel alal, sealhulgas Starodubivkas. Ukraina on Mõkolajivkasse tunginud üksused likvideerinud ning surunud teised tagasi Orihuvatka–Rai-Oleksandrivka teljel. Orihuvatkast kagus on järel vaid üks 2–3-meheline rühm.Jurkivka–Nukanorivka: mõlemad külad on Ukraina kontrolli all. Ukraina on likvideerinud Jurkivkast põhja pool asunud üksused ning tõrjub tagasi rünnakuid, mis liiguvad kanalit mööda põhja suunas Malõnivka ja Dibrova poolt.Malõnivka–Tõhonivka: Vene jalavägi hoiab positsioone kanali läänekaldal, kuid põhiosa vägedest asub endiselt idakaldal. 2–3-mehelised rühmad üritavad korduvalt jõuda Vasjutõnskesse, Pervomarivkasse ja Vasõlivska Pustoši, kuid enamasti avastatakse ja hävitatakse nad.Fedorivka: 70. diviis on liikunud kriidimägesid mööda 1,2 km lääne suunas, Bilokuzmõnivka ja Semenivka poole.Tšassiv Jar – Maiske: olukord on stabiilne alates ajast, mil Ukraina väed Tšassiv Jarist taandusid. Venemaa on seal saavutanud edu vaid üksikute positsioonide hõivamise näol.Tähelepanu keskmes on endiselt Mõkolajivka. Sissetungiala, suurusega umbes 6,2 × 8,3 km, hõlmab Mõkolajivkast kagus asuvat 2,6–3 km pikkust metsaala; see sobib hästi vägede koondamiseks järgmiseks rünnakuks asula suunal. Rai-Oleksandrivkast tulev tee on blokeeritud Ukraina positsioonidega Mõkolajivkast lõunas.

Eile õhtul ründas Ukraina üheksa päeva jooksul juba seitsmendat Venemaa naftatöötlemistehast. Selle intensiivse rünnakukampaaniaga lähevad ukrainlased vastuollu D. Trumpi ja tema „energeetilise relvarahu“ ettepanekuga – seda ajal, mil Venemaa pommitab iga päev Ukraina elektrijaamu.

Marco Rubio pidas äsja kindlameelse kõne, kaitstes president Trumpi. „Näen iga päev oma silmaga, et tegemist on mehega, kes ärkab igal hommikul, pidades esmatähtsaks üht asja: teid, meie riiki ja selle tulevikku. Kõige tähtsam, mida president saab riigi heaks teha, on tagada selle turvalisus – kuid maailmas on inimesi, kes soovivad seda hävitada. Nad tahavad hävitada meie riigi, nad tahavad hävitada meie eluviisi. Ta valiti selleks, et tegeleda keeruliste küsimustega – just nimelt keeruliste küsimustega. Tal olnuks väga lihtne toimida nii, nagu mitmed tema eelkäijad on teinud – jätta Iraani-küsimus tähelepanuta ja lükata see järgmise presidendi lahendada. Kuid see president ei teinud nii. Ta asus probleemiga silmitsi, sest Iraani eesmärk ei ole mitte ainult meie riigi hävitamine, vaid ka meie eluviisi purustamine ja meie laste ohustamine.“
Ukraina ei saa veel aastaid 500 Patrioti raketti. Miks Washington relvasaadetistega viivitab ja kuidas mõjutavad USA valimised Kiievile antavat toetust? Samal ajal raputab Poolat poliitiline kriis, üle Euroopa levivad protestid ning NATO seisab silmitsi uute väljakutsetega. Intervjuus Vassõl Holovanovile analüüsib Venemaa opositsioonipoliitik, endine Riigiduuma saadik ja erru läinud FSB polkovnik Gennadi Gudkov Trumpi poliitikat, rändekriisi, Ukrainale suunatud ohte ning G20 tippkohtumisel aset leidnud Lavroviga seotud skandaali. Kas Lääs on valmis Kremlile vastu astuma?

Norra, Soome ja Poola tugevdavad sõjaväe reservväljaõpet, laiendavad tsiviilkaitse ettevalmistusi ja õpetavad kodanikele olulisi ellujäämis- ja kaitseoskusi. Norra täiskaitse kontseptsioon integreerib tsiviilühiskonna riiklikku valmisolekusse. Teadete kohaselt osaleb iga-aastasel sõjaväelisel väljaõppel üle 40 000 reservväelase ning kodanikke julgustatakse hoidma oma varusid hädaolukorraks. Riigis on umbes 19 000 varjualust, mis mahutavad umbes poole elanikkonnast. Soome koolitab igal aastal umbes 45 000 reservväelast linnalahingutes, droonioperatsioonides ja lahinguvälja esmaabis, säilitades samal ajal umbes 50 000 tsiviilkaitsevarjendit, mis mahutavad 4,8 miljonit inimest. Poola laiendab tsiviilsõjaväe väljaõpet oma programmi „Trenn armeega“ kaudu, mis hõlmab relvade käsitsemist ja praktilisi kaitseoskusi. Poola koolides õpetatakse ka esmaabi ja ellujäämisoskusi, tulirelvade väljaõpet alustatakse alates 14. eluaastast. Need ettevalmistused peegeldavad laiemat nihet Euroopa julgeolekuplaneerimises. Norra, Soome ja Poola rõhutavad üha enam, et riigikaitseks on vaja lisaks professionaalsetele relvajõududele ka väljaõppinud reservvägesid, vastupidavat infrastruktuuri ja tsiviilisikuid, kes on võimelised reageerima hädaolukordadele. Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu on rõhutanud ühiskondade ettevalmistamise olulisust pikaajalisteks julgeolekukriisideks.
Venemaa õhu- ja kosmosejõudude 28-aastane piloot on pärast tulistamist Venemaal Tambovi linnas kriitilises seisundis haiglasse toimetatud. Väljaande The Insider andmetel leiti 6. novembril Tambovist 28-aastane mees, kellel olid kuulihaavad. Allikate sõnul on tegemist vanemleitnant Artjom Snežkoviga, kes teenib piloodina Venemaa õhu- ja kosmosejõududes. Väidetavalt tulistati teda kaks korda; ta toimetati haiglasse teadvusele tulemata. Viimaste andmete kohaselt on ta endiselt koomas. Tulistamise asjaolud on ebaselged – pole teada, kes rünnaku sooritas ega seda, kas piloot võeti sihikule just tema sõjaväeteenistuse tõttu. Võimaliku motiivi või ründaja isiku kohta pole kinnitatud teavet laekunud.
Aastatel 2025–2026 on dokumenteeritud kokku UA Neptun raketi 30 edukat rünnakut, sealhulgas 10 viimase kolme kuu jooksul. Oktoobri seisuga on tootmismaht 2025. aastaga võrreldes kahekordistunud, ulatudes ligikaudu 20 raketini kuus.

Ben Hodges: Arvan, et Trump on altkäemaksu võtnud. USA president Donald Trump on tõenäoliselt Venemaa diktaatori Vladimir Putini taskus. Sellise väite esitas USA vägede endine ülem Euroopas, erru läinud kindral Ben Hodges, esinedes Saksamaa poliitilises vestlussaates „Maybrit Illner“ telekanalis ZDF. „Arvan, et ta [Trump] on ära ostetud,“ pakkus Hodges. Ta lisas, et ei saa seda kirjalikult tõendada, kuid tema hinnangul on see niigi ilmselge. Hodgesi sõnul võib Trump nüüd kas kõike tunnistada ja kinnitada, et ta „kuulub Putinile“, või püüda vastutusest kõrvale hiilida, lootes, et tema järeltulija asub teda kaitsma. Hodges märkis, et ameeriklasena võib ta öelda, et USA-l pole kunagi olnud täiuslikku presidenti. Siiski lisas ta, et president, kes pole mitte ainult ise korrumpeerunud, vaid lubab ka oma lähikondlastel korrumpeerunud olla, on „uskumatu häbi“. ZDF-i USA korrespondent Elmar Thewessen märkis, et pärast vabariiklaste kaotust kongressivalimistel võivad Trumpi administratsiooni puudutavad uurimised areneda kriminaalasjadeks. Mitmed meediakanalid on juba – viidates demokraatidele – teatanud, et sellised asjad on ettevalmistamisel. Oktoobris, pärast Trumpi ja Putini vahelist „diiselkütusetehingut“, nentis Hodges, et „USA on jätnud Ukraina karmi talve eel saatuse hooleks“.
Janis Kluge: Häkkerite rühmitus avaldas Venemaa statistikaameti Rosstat andmetest pärinevat salastatud teavet sõjas hukkunud Vene sõdurite kohta. Augusti lõpu seisuga oli koguarv 450 100 (umbes 100 000 aastas). See on kooskõlas teiste sõltumatute hinnangutega. Olemas on ka jaotus piirkondade kaupa. Oluline on meeles pidada, et see 450 000 – 600 000 hukkunu suurune arv on vaid osaline: siia ei ole arvestatud teadmata kadunuid (projekti „Ma tahan elada“ andmetel on neid vähemalt 220 000). Samuti ei ole arvestatud välismaiseid palgasõdureid, okupeeritud aladelt pärit ukrainlasi ega neid, kes on saanud raskeid vigastusi või kellele on tehtud amputatsioon.

Rutte: Ukrainal on umbes 800 000 sõjaväelasest koosnev armee. Kogu Saksamaa armee moodustab sellest vaid kuuendiku. Ukraina armee on üles ehitatud just droonisõja pidamiseks, kusjuures Hollandi ja Briti tööstusel on selles suur roll. Tulemus: iga minut saab surma või raskelt haavata 1–1,5 venelast. Ameerika pakub Ukrainale abi, mida Euroopa anda ei suuda: tõrjerakette Venemaa rakettide vastu ning üliolulist luureinfot. Eurooplased tasuvad nende abipakettide eest. Möödunud laupäeval teatas USA, et sõlmib Ukrainaga lepingu uue ja mahuka tõrjerakettide tarne kohta. Venemaa hübriidrünnakud näitavad, et sõda Ukrainas kulgeb Venemaa jaoks halvasti. Venemaa soovib NATO lõhestamist ja Ukraina toetamise lõpetamist. NATO vastus on eitav. Poola välisminister on öelnud: iga hübriidrünnaku eest Poola vastu suurendan ma Ukraina abistamiseks mõeldud summasid. Eesti uus president ja mina oleme sellega täiesti nõus. Iga minut, mille kulutame droonidele – mis satuvad vahel NATO territooriumile –, on täpselt see, mida Putin soovib. Ma ei õigusta neid droone. Putin püüab NATO-t lõhestada. Me ei luba sellel juhtuda. Meil on vahendid vastamiseks. [USA ja Venemaa vahelise diislikütuse tehingu kohta] Kergitasin minagi kulmu. Kuid käesoleva aasta esimesel poolel ostis Euroopa Venemaalt veeldatud maagaasi (LNG) 6 miljardi väärtuses. See on palju suurem summa, kui Venemaa eales diislikütuse tehingust teenida võiks. Seega pole ka Euroopa ise just patuta.
Pärast rünnakuid Dnipropetrovski oblasti energiataristule jäi elektrita üle 600 000 elaniku. Ulatuslikule elektrikatkestusele eelnes rida rünnakuid elektrijaamadele, alajaamadele ja teistele piirkonna energiasüsteemi osadele. Elektrikatkestused puudutasid Dnipropetrovskit, samuti Pavlohradi, Samarivi, Kamjanske ja Dnipro rajooni.
- 3. novembril teatas Venemaa kaitseministeerium rünnakutest Krõvõi Rihhi soojuselektrijaamale (võimsus 2800 MW) ja Prõdniprovska soojuselektrijaamale (võimsus 1765 MW).
- 5. novembril ründasid Vene väed Dnipropetrovski oblastis asuvat 330 kV alajaama.
- 6. novembril teatas Ukraina energiaettevõte DTEK uutest rünnakutest mitmele energiaobjektile; seadmed said kahjustada ja puhkesid tulekahjud, mistõttu jäi elektrita kuni 50 000 tarbijat.
- 7-8. novembril tabasid piirkonna energiasüsteemi uued rünnakud. 7. novembri õhtuks oli Dnipropetrovskis elektrita jäänud üle 60 000 tarbija ning 8. novembri hommikuks ulatus katkestustest mõjutatud elanike arv kogu piirkonnas üle 600 000.

Share on Social Media