Operatiiv- ja sõjaga seotud info 02. novembril
OPOLUKORD 02112026
- Ukraina, pühapäeval, 1. Novembril, 2026. a. Novembri alguses on mehitamata süsteemide väed (Unmanned Systems Forces) püstitanud uue rekordi, teatades 708 rünnakust elavjõu vastu ühe ööpäeva jooksul. Need rünnakud on suuresti koondunud Dobropillja suunale. Samuti jätkuvad Ukraina kaugmaarünnakud Venemaa naftatöötlemistööstuse vastu: eile tabati sihtmärke Ufas ning täna hommikul põles Kstovo. Surve Venemaa energiataristule ei näita vaibumise märke.
- Ukraina mehitamata süsteemide väed teatavad, et oktoober oli täiemahulise sõja vältel mitme näitaja põhjal nende edukaim kuu. Ülem Robert „Magyar“ Brovdi annab teada, et 255 605 lahinguülesande käigus – millest 151 500 olid ründe- ja 104 000 luuremissioonid – tabati 64 807 Vene sihtmärki. Tema sõnul sai kinnitatult surma või haavata 16 796 Vene sõjaväelast, mida on 24,7% rohkem kui septembris. Ligikaudu 69,5% nendest kaotustest registreeriti Dobropillia-Pokrovski, Oleksandrivka ja Huljaipole suunal.
- Venemaa ulatuslik rünnak Ukraina vastu järgmise 24 tunni jooksul on vägagi võimalik. Venemaa strateegiline lennundus on potentsiaalseks rünnakuks valmis, olles saatmisvalmis kuni kuue Tu-95MS ja viie Tu-160M pommitajaga. Venemaa saatis 1. novembril ajavahemikus 06.30–19.00 Ukraina suunas 326 drooni, sealhulgas 55 reaktiivmootoriga drooni, ning lisaks kuus süsteemi S8000 Banderol/Dan-T. Ukraina teatel tulistasid õhutõrjejõud alla või neutraliseerisid 274 drooni – nende seas 46 reaktiivmootoriga drooni – ning kõik kuus S8000 süsteemi. Rohkem kui 20 drooni on endiselt õhus.
Peastaabi Operatiivülevaade seisuga 1. november 2026 kell 22.00.
Päeva algusest peale on toimunud kokku 191 lahingukokkupõrget. Vaenlane sooritas 53 õhurünnakut.
Pivnitšno-Slobožanskõi ja Kurski suunal on okupandid päeva algusest peale sooritanud kaks õhurünnakut.
Pivdenno-Slobožanskõi suunal ründas vaenlane meie üksuste positsioone kaheksal korral – sihtmärkideks olid alad Ternova, Karaitšne, Zahharivka ja Kolodjazne asulate lähedal ning Ustõnivka ja Ohrimivka ümbrus. Kaks neist rünnakutest kestavad endiselt.
- Tšuhunivkas on küll korduvalt fikseeritud Vene üksuste sissetunge, kuid tegemist on siiski peamiselt mittesüstemaatiliste tegevustega. Dovžankas on Vene väed kohal, kuid käesoleva teksti kirjutamise hetkel ei ole nad seal veel kanda kinnitanud. Vovtšanski suunast idas on olukord küll paranenud, kuid jääb endiselt keeruliseks.
Kupjanski suunal viisid okupandid läbi kolm rünnakuoperatsiooni, liikudes Radkivka ja Kupjanski suunas.
Lõmani suunal tõrjuti tagasi kümme sissetungijate edasitungikatset – täpsemalt Stepove ja Zelena Dolõna suunal ning Zaritšne asula lähedal.
Slovjanski suunal peatasid kaitsejõud kolm sissetungijate edasitungikatset Mõkolajivka ja Orihuvatka asulate suunas ning Jurkivka asula piirkonnas. Kramatorski rindelõigus vaenlane rünnakuoperatsioone ei teinud.
Kostjantõnivka rindelõigus tõrjusid kaitsejõud tagasi 16 vaenlase rünnakut: Kostjantõnivka asula lähedal ning Oleksiievo-Družkivka, Mõkolaipillia, Osõkove, Raiske, Pavlivka ja Novopavlivka asulate suunas. Praegu on käimas kaks lahingukokkupõrget.
Vaenlane sooritas Pokrovski suunal 30 rünnakut. Okupandid üritasid edasi liikuda Sofiivka, Vilne, Svitle, Vodianske, Vasylivka, Molodetske ja Udachne asulate lähedal, samuti Dobropillia, Novohryshyn, Myrne, Serhiivka ja Novopavlivka suunas. Seitse lahingut on endiselt käimas.
Oleksandrivka suunal vaenlane rünnakuoperatsioone ei teinud.
Huliaipole suunal tõrjusid kaitsejõud kuus vaenlase rünnakut Yehorivka, Kopani ja Hirke asulate suunas ning Dobropillia lähedal.
Orihhivi suunal viisid okupandid läbi ühe rünnakuoperatsiooni, liikudes Lukianivske asula suunas.
Prõdniprovskõi suunal okupandid rünnakuoperatsioone ei teinud.
Teistel suundadel olulisi muutusi olukorras ei toimunud.
UUDISED
- Naftarafineerimistehaste põlemise nädal jätkub. Täna on leekides üks Venemaa suurimaid rajatisi – Kstovo naftarafineerimistehas. Kõigi märkide kohaselt on kahjud ulatuslikud; isegi kohalikud võimud räägivad tõsistest purustustest, mitte lihtsalt „rohu põlemisest“.
Huvitaval kombel tundub, et USA ei ole sellele eriti vastu – vähemalt nii vahendab *The Kyiv Independent*, viidates oma allikatele. Ajakirjanike ja nende kontaktide sõnul lavastas kogu selle „draama“ Trump kodumaise publiku jaoks, samas kui tegelikkuses ei ole Ameerikal selle vastu midagi. Eks näis.
Samal ajal ei suuda Valge Maja ise otsustada, kas läbirääkimised kulgevad hästi või mitte. Trump väidab, et läbimurre on lähedal, samas kui Marco Rubio on skeptiline ega oota enne kevadet mingeid muutusi. Tähelepanuväärne pole mitte niivõrd hinnangute erinevus – me juba teame, et Trump on idioot ja Rubio mitte –, vaid see, et tegemist on Valge Maja avalike avaldustega, mis tehti peaaegu üheaegselt ja mis on omavahel selges vastuolus.
Evakueerimine Oleškõst on lõppenud; ukrainlastel õnnestus lõpuks Venemaa kontrolli all olevalt territooriumilt pääseda. Oleškõs viibinud Ameerika ajakirjanike sõnul suundus valdav enamus neist Ukraina, mitte Venemaa poole. Vene propaganda on juba hakanud väitma, et evakueeritud inimesed võeti Ukraina sõjaväe värbamiskeskuste (TCC-de) poolt kohe teenistusse. Probleem seisneb aga selles, et hetkel, mil need „Z-propaganda“ postitused ilmusid, viibisid evakueeritud alles Valgevenes – seega on propagandamasin, nagu ikka, täielikult läbi kukkunud.
Venemaa kaotused on purustanud kõik varasemad rekordid. Ainuüksi oktoobris tegid Ukraina relvajõud kahjutuks ligi 54 000 Vene sõdurit – mis on selle sõja senine kõrgeim näitaja. Selle mõju on rindel näha: Venemaa edasitung on rekordiliselt väike ja paljudes piirkondades nad hoopis taganevad. Jääb lahtiseks küsimus, kui kaua suudab Vene armee veel edasi tungida, kandes samal ajal nii suuri kaotusi. Ksenia Sobtšak on Lätis kuulutatud *persona non grata*’ks. Vene propagandist vastas oma tavapäraste väidetega, et tal on Venemaal kõik suurepärases korras ja tal pole mingit vajadust kuhugi minna – jättes mugavalt mainimata, kuidas ta riigist põgenes, kasutades salajast Iisraeli passi ja liikudes läbi Balti riikide, just sel ajal, kui Tšemezovi korraldusel tema kodus läbiotsimist viidi läbi. Toona õnnestus tal andestust paluda, kuid loodan, et järgmisel korral ei õnnestu tal oma isandate eest põgeneda ning et Läti otsust järgivad ka teised Euroopa riigid.
Venemaa endine president Dmitri Medvedev on otsustanud sekkuda Poola poliitilistesse vaidlustesse. Kommenteerides konstitutsioonikohtu ümber tekkinud kriisi, väitis ta, et Poolas on toimunud riigipööre, ning lisas, et „Tuski – Brüsseli soosiku – liberaalid kiusavad taga PiS-i konservatiive“. Medvedev tõmbas paralleeli ka Poola ja Ukraina olukorra vahel, korrates Kremli propaganda poolt Kiievile sageli esitatud süüdistusi. Donald Tuski vastus oli lühike: ta tsiteeris Medvedevi väidet ja lisas: „Ja kõik on selge.“
- Viimase kahe nädala jooksul on Ukraina väed jätkanud vastupealetungi Lõmani kirdeosas, liikudes edasi Žerebetsi jõe suunas ja ületades selle. Põhjas alustasid Ukraina väed Luhanski oblastis, Makijivkast loodes, uusi ründeoperatsioone, puhastades vaenlasest kaks metsaala ja osa külgnevaid puuderibasid. Teised üksused jätkasid edasitungi ida suunas lõuna pool, jõudes Makijivka läänepiirini ja sisenedes asula lõunapoolsetele tänavatele. Lõunas õnnestus ukrainlastel venelased lõpuks Ivanivka külast välja suruda, saavutades täieliku kontrolli Žerebetsi jõe läänekalda selle lõigu üle. Sellest ajast peale on väikesed ründerühmad intensiivistanud Žerebetsi jõe ületamist, sisenedes Ternõ ja Novosadove küladesse ning liikudes edasi ida pool asuvatele põldudele.
- Ukraina ei saa veel aastaid 500 Patrioti raketti. Väidetavalt algavad tarned 2030. Miks Washington relvasaadetistega viivitab ja kuidas mõjutavad USA valimised Kiievi toetamist? Samal ajal lõhestab Poolat poliitiline kriis, üle Euroopa levivad protestid ning NATO seisab silmitsi uute väljakutsetega. Intervjuus Vassõl Holovanovile analüüsib Venemaa opositsioonipoliitik, endine Riigiduuma saadik ja erru läinud FSB polkovnik Gennadi Gudkov Trumpi poliitikat, rändekriisi, Ukrainale suunatud ohte ning G20 tippkohtumisel aset leidnud Lavroviga seotud skandaali. Kas Lääs on valmis Kremlile vastu astuma? Vaadake kanalist „Fabryka Novyn“ („Uudistevabrik“).
Teadaolevalt rünnati üht Venemaa suurimat naftatöötlemistehast – Nižni Novgorodi oblastis Kstovos asuvat ettevõtet LUKOIL-Nižegorodnefteorgsintez. Tehas töötleb aastas ligikaudu 17 miljonit tonni naftat (umbes 340 000 barrelit ööpäevas), olles sellega töötlemisvõimsuselt Venemaa suuruselt neljas. Kohalikud elanikud annavad juba teada järjekordadest tanklates. Ukraina tegi järeleandmisi ja hoidus USA presidendi administratsiooni palvel tervelt kaks nädalat Venemaa naftatöötlemistehaste ründamisest. Venemaa aga oma terrorit ei lõpetanud. Vene droonid „Shahed“ ja raketid tapsid jätkuvalt ukrainlasi ning jätsid nad ilma elektri, vee ja kütteta. Ukraina on taas kord näidanud oma valmisolekut rahu poole püüelda. Venemaa on aga näidanud, et ei soovi oma terrorile lõppu teha. Kolme sihikule võetud naftatöötlemistehase – Kstovo, Novokuibuševski ja Bašneft-Novoili – aastane töötlemisvõimsus kokku on ligikaudu 33 miljonit tonni toornaftat, mis moodustab 10% Venemaa naftatöötlemise koguvõimsusest. Rünnakud on ulatuslikud: ühe löögiga rivistatakse välja mitu töötlemisseadet, sealhulgas nii esmase kui ka süvatöötlemise rajatised. Venemaa olukord läheb siit edasi vaid hullemaks. Hingake sügavalt sisse.
- Trump ütleb, et kutsuks Zelenskõi 14.–15. detsembril Miamis toimuvale G20 tippkohtumisele. Küsimuse peale, kas Zelenskõi kutsutaks, arvestades, et Putin on juba kutsutud, vastas Trump: „Kutsuksin. Kutsuksin. Pole probleemi.“ Trumpi ja Putini vaheline diislikütuse tehing lõpeb – kui üllatav see ka poleks – fiaskoga. Ükski USA ettevõte ei ole nõustunud ostma Venemaa diislikütust, mis pidi Putini ja Trumpi vahelise kokkuleppe raames USA-sse tarnitama, kirjutab The Washington Sun, viidates turuosalistele. Ettevõtted keelduvad sellest isegi Trumpi administratsiooni surve all, kartes, et tehing on liiga riskantne ja võib tulevikus viia uurimisteni. „Keegi ei taha seda puutuda, sest kardetakse, mis saab järgmise koosseisuga Kongressis. Keegi ei soovi sattuda pikaajalisse õigusvaidlusesse või uurimiste keerisesse,“ ütles ajalehe allikas.
FBI kinnitab: Põhja-Korea seisis ajaloo suurima krüptovaluutavarguse taga. FBI on ametlikult süüdistanud Binance’i ründamises ja 6,3 miljardi dollari väärtuses krüptovaluuta varguses Põhja-Korea häkkereid rühmitusest TraderTraitor. FBI andmetel on häkkerid juba asunud varastatud varasid Ethereumiks konverteerima ning võivad vahendite rahapesuks kasutada krüptovaluutabörse. Amet on kutsunud krüptoplatvorme üles blokeerima häkkeritega seotud tehinguid. Donald Trump seadis aga kahtluse alla, kas rünnaku taga oli tõesti Põhja-Korea, mida juhib tema vana sõber Kim Jong-un. „Me ei tea. Me uurime seda,“ sõnas Trump.
21. oktoobril 2026 kukkus Kaliningradi oblastis (Tšernjahhovski lähedal) treeninglennu ajal alla Venemaa hävituslennuk Su-30. Ametlik meedia teatas vaid ühest lennukist. Tšernjahhovskis asuva Balti laevastiku lennubaasiga seotud isikute sõnul oli aga intsidendiga seotud rohkem lennukeid, kui ametlikult teatati. Kahjustuste laadi põhjal võib oletada, et õhuruum oli tihedalt täis ja piloodid olid kogenematud.
- Oskili jõe äärne rinne – ulatudes Lõmanist Kupjanskini – on olnud Ukraina jaoks tänavu kõige edukam. Aasta tagasi oli Venemaa äärepealt vallutamas Kupjanskit, jõudmas Borova ja Lõmani alla ning lõikamas selle suuna lõunaosa kaheks. Aasta hiljem on olukord Kupjanskis vaevu muutunud; linn on osaliselt endiselt „hall tsoon“. Ukraina on Borova lähedal positsioone tagasi võtnud ning viinud Lõmani juures läbi eduka vastupealetungi, peatades Vene vägede edasitungi ja kindlustades täielikult kontrolli Lõmani üle.
- Praegu on olukord selle rinde lõunaosas, Lõmani ümbruses, stabiliseerunud. Ukraina väed kindlustavad oma positsioone linnast idas asuvates metsades ning asuvad talveks kaitsele Žerebetsi jõe ääres.
- Põhja pool, Borova ümbruses (ja sellest idas), on toimunud tegevusi, mis on suuresti tähelepanuta jäänud. Kuigi vaja on veel täiendavaid tõendeid, näib, et Ukraina on aeglaselt edasi liikunud ja mitmeid positsioone tagasi vallutanud.
- Kupjanski lähedal on olukord keerulisem, kuid linnast põhja pool asuvates tunnelites läbi viidud operatsioon peatas sinna imbuvate Vene üksuste liikumise. Samas on suurem osa linnast, sealhulgas selle idapoolne osa, endiselt „hall tsoon“.
Kokkuvõttes on olukord selles suunas 2026. aastal märgatavalt paranenud. Eeldan, et järgmisel aastal jätkuvad ründeoperatsioonid – eriti Borovast põhja pool –, et suruda Vene väed Kupjanskist eemale.
- Uus Venemaa tiibrakett Filin on saadaval kahes konfiguratsioonis:
– 50 kg lõhkepea, tegevusraadius 1200 km;
– 100 kg lõhkepea, tegevusraadius 700 km.
Maksimaalne lennukiirus on 800 km/h ja maksimaalne lennuaeg 90 minutit. Maksimaalne lennukõrgus on 6 km. Täpsus on ligikaudu ±10 m. Raketti toodab ettevõte Molnija – Venemaa mehitamata õhusõidukite (droonide) arendaja, kes on loonud ka odavaid, masstoodetud droone, mida kasutatakse nii ründe-, luure- kui ka logistikaülesannetes. Venemaa panustab tugevalt odavatele, maapealsetelt platvormidelt välja lastavatele tiibrakettidele; see laiendab nende kasutusvõimalusi ja säästab märkimisväärselt lahingulennukite lennutundide ressurssi.
Ukraina Kolmas Armeekorpus viis Lõmani lähedal operatsiooni Vivaldi käigus läbi kaks mehhaniseeritud rünnakut Venemaa tagalasse. Ukraina sõjaline vaatleja Oleksandr Kovalenko ütleb, et see näitab, et NATO riskib omaenda droonide kaotustest vale õppetunni tegemisega. Eesti õppusel Siil 2025. aasta mais ja aasta hiljem Gotlandil Aurora 26-l alistasid Ukraina droonimeeskonnad alliansi soomusmasinaid ikka ja jälle. Mõned jõudsid järeldusele, et tank on läbi. Vivaldis olid sõidukitel täiendavad passiivsed ja aktiivsed kaitsevahendid, meeskonnad olid selleks ülesandeks välja õpetatud ning Ukraina väed tegutsesid Venemaa luure- ja sidevahendite mahasurumiseks. „Need operatsioonid tõestavad, et soomusmasinatega manööverdamine on endiselt võimalik lahinguväljal, kus üha enam domineerivad luuredroonid, uitav laskemoon ja täppisrelvad,“ ütles korpust ülem brigaadikindral Andrii Biletskõi.
Trump väidab, et USA on Ukraina ja Venemaa vahelisest kokkuleppest „väga kaugel“ – või õigemini, et ollakse sellele „väga lähedal“. Mõni tund hiljem sõnas välisminister Marco Rubio, et ta ei tea, kas läbirääkimiste teel saavutatav rahu on üldse võimalik. Ma ei tea, kas Ukrainas on võimalik läbirääkimiste kaudu rahu saavutada. Just seda me püüamegi välja selgitada. Keegi ei tohiks väita, et pooled on juba läbirääkimiste teel saavutatava rahuleppe sõlmimise lävel. USA jätkab uurimist, kas kokkulepe on võimalik. Kuid ma ei ole siin selleks, et öelda teile, et oleme sellise kokkuleppe sõlmimise lävel – kuigi ma loodan, et oleme.
Volodõmõr Zelenskõi, 31. Oktoobril. Valmistume praegu novembri esimeseks pooleks kavandatavaks kolmepoolseks formaadiks – Ukraina, Ameerika Ühendriigid ja Venemaa. Arutasime president Erdoğaniga selle formaadi väljavaateid ja muid võimalusi, sealhulgas seda, kuidas kaasata Türgit ja kogu Euroopat, ning võimalust korraldada kohtumisi siinsamas Türgis. Rahu saavutamiseks on vaja kindlaid otsuseid. Venemaale tuleb igal tasandil anda selge signaal, et rahule alternatiivi ei ole ja Ukraina toetamine ei vähene. See on seda olulisem, arvestades viimastel päevadel Hersoni oblastis Oleškõs toimunud humanitaaroperatsiooni. See näitab selgelt, et pingete vähendamise sammud on võimalikud, kui Venemaa asetatakse olukorda, kus ta on sunnitud ise selliseid samme astuma. Ütlesin seda Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga koos antud pressiavalduste käigus.
Oskili jõe äärne rinne – ulatudes Lõmanist Kupjanskini – on olnud Ukraina jaoks tänavu kõige edukam. Aasta tagasi oli Venemaa äärepealt vallutamas Kupjanskit, jõudmas Borova ja Lõmani alla ning lõikamas selle suuna lõunaosa kaheks. Aasta hiljem on olukord Kupjanskis vaevu muutunud; linn on osaliselt endiselt „hall tsoon“. Ukraina on Borova lähedal positsioone tagasi võtnud ning viinud Lõmani juures läbi eduka vastupealetungi, peatades Vene vägede edasitungi ja kindlustades täielikult kontrolli Lõmani üle.
- Praegu on olukord selle rinde lõunaosas, Lõmani ümbruses, stabiliseerunud. Ukraina väed kindlustavad oma positsioone linnast idas asuvates metsades ning asuvad talveks kaitsele Žerebetsi jõe ääres.
- Põhja pool, Borova ümbruses (ja sellest idas), on toimunud tegevusi, mis on suuresti tähelepanuta jäänud. Kuigi vaja on veel täiendavaid tõendeid, näib, et Ukraina on aeglaselt edasi liikunud ja mitmeid positsioone tagasi vallutanud.
- Kupjanski lähedal on olukord keerulisem, kuid linnast põhja pool asuvates tunnelites läbi viidud operatsioon peatas sinna imbuvate Vene üksuste liikumise. Samas on suurem osa linnast, sealhulgas selle idapoolne osa, endiselt „hall tsoon“.
Kokkuvõttes on olukord selles suunas 2026. aastal märgatavalt paranenud. Eeldan, et järgmisel aastal jätkuvad ründeoperatsioonid – eriti Borovast põhja pool –, et suruda Vene väed Kupjanskist eemale.
