Kolonel Hans

George Orwell on ütelnud, et nalja eesmärk ei ole alavääristada inimest vaid tuletada inimesele meelde, et ta on juba alavääristatud!

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 15. novembril

OPOLUKORD 15112026

  • Ukraina droonibrigaadi ülem Veres: „Ma ei tea, mis on inimeste puudus. Minu kaotused on nii väikesed, et tahaksin, et need oleksid veelgi väiksemad. Kui ma ütleksin välja konkreetse arvu, ei usuks mind keegi. Paljud vabatahtlikud soovivad minu brigaadiga liituda, kuid meie võtame vastu vaid iga kümnenda kuni viieteistkümnenda.“

Vene väed liikusid hiljuti edasi Lõmanist kirdes ja Slovjanskist idas. Ukraina väed liikusid hiljuti edasi Novopavlivkast lõunas ja Oleksandrivkast idas.

Peastaabi Operatiivülevaade seisuga 14. november 2026 kell 22.00

Päeva algusest peale on toimunud kokku 54 lahingukokkupõrget. Vaenlane sooritas 61 õhurünnakut.

Pivnitšno-Slobožanskõi ja Kurski suunal on okupandid päeva algusest peale sooritanud kaks õhurünnakut.

Pivdenno-Slobožanskõi suunal ründas vaenlane meie üksuste positsioone kahel korral Ohrimivka ja Mõkolajivka piirkonnas.

Kupjanski suunal vaenlane rünnakuoperatsioone ei teostanud.

Lõmani suunal tõrjuti tagasi neli sissetungijate edasitungikatset, mis olid suunatud Nove, Zelena Dolõna, Kolodjazja ja Lõmani asulate suunas.

Slovjanski suunal peatasid kaitsejõud kolm sissetungijate edasitungikatset Ozerne, Põskunivka ja Krõva Luka asulate lähedal. Lahingud jätkuvad.

Map Thumbnail

Kramatorski suunal ei üritanud vaenlane oma taktikalist positsiooni parandada.

Kostjantõnivka sektoris tõrjusid kaitsejõud tagasi üheksa vaenlase rünnakut: Kostjantõnivka asula lähedal ning Rusõnõi Jari, Kutšerovõi Jari, Novomõkolajivka ja Vilne suunal.

Pokrovski sektoris sooritas vaenlane viisteist rünnakut. Okupandid üritasid edasi liikuda Dobropillja, Novohrõšõne, Vassõlivka, Serhijivka, Molodetske, Novomõkolajivka ja Filija asulate lähedal.

Oleksandrivka suunal sooritas vaenlane kaks rünnakut Zelenyi Hai ja Ternove suunas.

  • Ukraina vasturünnakud Donetski oblastis Komari ümbruses on viimase seitsme kuu jooksul vabastanud väidetavalt ligikaudu 440 ruutkilomeetrit. Koos eraldi edasiliikumistega Pokrovske teljel on selles sektoris alates 2026. aasta veebruarist tagasi vallutatud territooriumi kogupindala hinnanguliselt 760 ruutkilomeetrit. Vene väed on väidetavalt alates aprillist taandunud suures osas Komari sektorist, korraldades vaid aeg-ajalt vasturünnakuid, peamiselt Komari enda ümbruses. Pärast asula tagasivallutamist on Ukraina üksused oma pealetungi lõunasse nihutanud, liikudes edasi Bahatyri ja Velõka Novosilka suunas. Venemaa positsioonid Velõka Novosilkast põhja pool ja Bahatyrist läänes on väidetavalt üha suurema surve all.

Assessed Control of Terrain in Eastern Dnipropetrovsk Oblast, November 14, 2026 at 1:30 PM ET

Huliaipole suunal tõrjusid kaitsejõud tagasi neli vaenlase rünnakut, mis olid suunatud Rizdvianka ja Jehorivka asulatele.

Orihhivi ja Prõdniprovske suunal okupandid rünnakuid ei korraldanud.

Teistel suundadel olulisi muutusi olukorras ei toimunud.


UUDISED

  • See on viimastel päevadel juba teine ​​autopommiplahvatus Venemaal. Seekord oli sihtmärgiks Sergei Zavorotnõi – Vene luuretöötaja, kes oli ühtlasi Ukraina endise peaministri (Viktor Janukovõtši aegse valitsusjuhi) Mõkola Azarovi pressiesindaja (ta täitis ilmselt mõlemat rolli). Tundub, et Ukraina eriteenistused tunnevad end Venemaal nagu kodus.
    Läbirääkimistel kordasid Vene esindajad sisuliselt samu nõudmisi, mida nad esitasid NATO-le juba 2021. aastal – täpselt nii, nagu me eeldasime. Nüüd on nad aga selle meeltesegase jama konkreetselt kirja pannud: vägede paigutamise keeld riikides, mis liitusid alliansiga pärast 1997. aastat, ning rida muid piiranguid. See jätab mulje, nagu võtaksid nad Berliinis vastu kapitulatsiooni, mitte ei taoks endiselt pead vastu seina Mala Tokmatškas. Soome on juba teatanud, et ei kavatse sellist arutelu isegi kaaluda – ja õigustatult. See on täielik hullumeelsus. Venemaal ei ole õnnestunud Ukrainat alistada, kuid ometi – olles kaotanud sadu tuhandeid inimesi ja saavutanud vaid tühiseid tulemusi – nõuab ta nüüd kapitulatsiooni mitte ainult Ukrainalt, vaid kogu Euroopalt. See on lihtsalt pöörane.
    Samal ajal ei näita Ukraina operatsioonid Vene sihtmärkide vastu mingeid vaibumise märke. Ilmnenud on uusi üksikasju Leningradi oblastis toimunud rünnaku kohta, mille käigus hävitati muu hulgas kolm radarjaama. Ühtlasi kasvavad Venemaa majanduslikud kahjud: andmekeskuste droonirünnakute vastu kindlustamise hind on tõusnud sada korda.
    Selle taustal on Venemaa piirkondades rahalised vahendid üha enam ammendumas. Avalikus sektoris on alanud ulatuslikud koondamised ning mõnel pool on puudutatud isegi „puutumatut“ valdkonda – kärbitud on lepingulistele sõjaväelastele mõeldud väljamaksete eelarvet. Põhjuseks pole mitte raha otsasaamine, vaid see, et vabatahtlikke värvatavaid on jäänud napiks. See tähendab tõenäoliselt, et peagi hakatakse teenistusse sundima ka neid, kes sõjaväkke minna ei soovi. Selline samm kahjustab paratamatult Vladimir Putini toetusreitingut, mis näib Ukraina rünnakute taustal taas langustrendis olevat.
  • USA senaatorid on käskinud Elon Muskil säilitada kõik SpaceX-i dokumendid, mis on seotud Ukraina Starlinki ja Starshieldi juurdepääsupiirangutega. Nad otsivad sideühendust Muski, SpaceX-i, Valge Maja ja Pentagoni vahel. Demokraadid plaanivad piiranguid uurida pärast seda, kui nad jaanuaris Kongressi üle kontrolli võtsid. Kirjas viidatakse häiretele 13.–24. oktoobrini ja uuesti 12. novembril, mis takistasid Ukraina sõjalisi operatsioone. Ukraina tugineb droonide ja õhutõrje jaoks kiiretele Starlinki ühendustele, mida kasutatakse nii Venemaa vägede ründamiseks kui ka raketi- ja droonirünnakute eest kaitsmiseks. Oktoobri häirete ajal algatas Venemaa Ukrainale ligi 4000 rünnakut. Senaatorid tahavad teada, kes piirangud volitas. Musk ütles, et oktoobrikuu piirangud määras Trump. Trump ütles: „See ei olnud mina ja ma ei usu, et see oli Elon.“ Marco Rubio nimetas väiteid, et Valge Maja käskis need kehtestada, kategooriliselt valeks. Senaatorite sõnul tekitab SpaceX-i kontroll kriitilise riikliku julgeoleku side üle tõsiseid küsimusi. Ka Ukrainas asuvad Kongressi töötajad nägid häirete mõju õhurünnakute ajal oma silmaga.
  • Carney: Kanada ei jäta kunagi oma NATO liitlasi hätta ega anna Venemaale õigust otsustada Euroopa tuleviku üle. Kanada peaminister lükkas tagasi mõtte, et Moskva võiks määrata Euroopa julgeolekuarhitektuuri. Ta tuletas meelde, et Lätis paikneb 2500 Kanada sõdurit ning Kanada juhib seal NATO brigaadi. „Vaba Euroopa julgeolekuarhitektuuri määravad vaba Euroopa ja NATO, mitte Venemaa Minski kokkulepete kordamise kaudu,“ sõnas Mark Carney. Ta kinnitas samuti, et Kanada ei loobu „mitte kunagi“ toetamast ühtegi teist NATO liikmesriiki, lisades: „Me ei hakka Venemaa jaoks looma sanitaarkordonit.“
  • Oleg Zhdanov operatiivolukorrast.
  • Dobropillja suund, Šahove sektor. Eile kell 8.00 kohaliku aja järgi alustasid venelased udu varjus kombineeritud rünnakut. Eesmärgid: Jalaväe toomine täiendusena positsioonidele, mis asuvad mõne kilomeetri kaugusel rindejoonest tagapool, et jätkata imbumist. Kasutatud jõud: 3 tanki; 3 jalaväe lahingumasinat (BMP-d); 10+ kergsoomukit ja mootorratast; Jalavägi. BMP-d, kergsoomukid ja mootorrattad jõudsid Volodõmõrivka-Šahove piirkonda (tähistatud oranžiga) ja lasid seal maha jalaväe. Viimane liigub tõenäoliselt jalgsi edasi eesliinipositsioonide suunas ning osaleb lähipäevil selles sektoris jätkuvates imbumiskatsetes. Kaks kolmest tankist jõudsid punase ringiga tähistatud alale (tõenäoliselt mööda esile tõstetud marsruuti) ja hävitati seal, vahetult enne „Uue Donbassi liini“ (New Donbas Line) kraave. Kolmanda tanki hävitamiskohta ei õnnestunud mul täpsustada. Hävitati 7 sõidukit; nende hulgas on suure tõenäosusega 3 tanki ja 3 BMP-d. Lisaks hävitati 3 neljarattalist mootorratast (kvadrot). Vaatamata halbadele ilmastikuoludele toimis Ukraina õhuluure ning suutis Vene ründeüksuse tuvastada juba sügaval nende endi territooriumil.

Image

  • Bolton: Venemaa hübriidsõda on laienenud Ukrainast kaugemale, jõudes Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Rünnak Leipzigi lennujaamas on selle üheks näiteks. Paljud sakslased usuvad, et Venemaa annab sellega märku: kui aitate ukrainlasi, siis vastutasuks saate just seda. Relvarahu annaks Venemaale aega oma majanduse ja sõjaväe taastamiseks ning võimaldaks Putinil nelja-viie aasta pärast Ukrainat kolmandat korda rünnata. Putin on relvarahust hoidunud, sest sõda ise aitab tal võimul püsida. Putini jaoks oli Nõukogude Liidu lagunemine 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof. Ta soovib selle käigu tagasi pöörata ja luua uue Vene impeeriumi. Vene impeerium pole aga võimalik ilma Ukrainata. Ukraina on suutnud Putini haardest pääseda. Hiina on Venemaa trump. Hiina on aidanud pesta sanktsioonide alla sattunud Vene varasid, ostnud rohkem Vene naftat ja gaasi ning toetanud Venemaa relvatootmist. Venemaa sõda seob USA ja Lääne ressursse ning allutab Venemaa Hiina hegemooniale. Peaksime suurendama oma abi Ukrainale. See võib toimuda turutingimustel, kuid sõjalist abi tuleb kindlasti jätkata. See on suurepärane võimalus tugevdada Lääne liitu ja lõimida Ukraina tihedamalt NATO tegevustega – isegi ilma liikmesuseta.
  • Oma viimases otseülekandes analüüsis publitsist Mark Feigin koos majandusteaduse doktori Igor Lipsitsiga Ukraina sõjaga seotud olulisi arenguid ja laiemat rahvusvahelist olukorda. Märkimisväärne on see, et Hiina jüaani osakaal Venemaa kaubanduses on järsult langenud, kuna Hiina pangad keelduvad USA sanktsioonide ohu tõttu makseid töötlemast. Lisaks on Hiina juba 20 aastat venitanud gaasijuhtme „Siberi jõud 2“ ehitamisega. Kuigi Venemaa on relvastuse komponentide hankimisel täielikult Hiinast sõltuv, ei näita Peking üles mingit huvi sidemete tihendamise vastu. Samal ajal vähendab elektriautode levik nõudlust Venemaa nafta järele. Kokkuvõttes pole Venemaal pakkuda midagi peale loodusvarade – ressursside, mis muutuvad üha tarbetumaks.
  • Jared Kushner ja Steve Witkoff on Araabia Ühendemiraatides peetavatel läbirääkimistel esile tõstnud kasvavat koostööd Euroopa partneritega, samas kui Vladimir Putin on käsitlenud käimasolevaid vaidlusi territoriaalse kontrolli üle.
    Putin väitis, et konkureerivad Venemaa ja Ukraina nõuded lahinguvälja territooriumi üle võivad kesta lõputult, kuna tänapäevased relvad muudavad kohapeal sõltumatu kontrolli keeruliseks. Ta rõhutas ka, et Moskva pole kunagi dialoogile Euroopa riikidega vastu seisnud. Samal ajal ütles Kushner, et Ameerika läbirääkijad on täheldanud olulist muutust Euroopa lähenemisviisis ja usuvad, et liikumine laiema mitmepoolse formaadi poole võib aidata edendada sõja lõpetamise jõupingutusi. Witkoff kinnitas, et Euroopa esindajad olid AÜE-s füüsiliselt kohal, kuigi nad ei istunud läbirääkimislaua taga, ning ütles, et nendega konsulteeriti ja neid teavitati regulaarselt aruteludest.
    Avaldused viitavad sellele, et Euroopa osalemine võib muutuda üha olulisemaks mis tahes võimaliku lahenduse kujundamisel. Parem diplomaatiline koordineerimine ei lahenda aga keskset lahkarvamust Ukraina territooriumi üle. Püsiv leping nõuaks enamat kui läbirääkimiste hoogu, eriti kuna Moskva ja Kiiev on endiselt lõhestatud territoriaalse kontrolli ja julgeolekugarantiide osas, mis on vajalikud uue lahingutegevuse vältimiseks.
  • Image2029. aastaks kavatseb Saksamaa kulutada oma sõjaväele rohkem, kui Prantsusmaa ja Ühendkuningriik praegu kokku kulutavad. Kui Euroopa saavutab 2035. aastaks NATO 3,5% eesmärgi, oleks iga-aastaste kulutuste kasv SKP suhtes võrreldav Marshalli plaaniga. Euroopa kaitsekulutused on kuue aastaga reaalväärtuses peaaegu kahekordistunud: 2020. aasta 242 miljardilt eurolt 454 miljardi euroni 2026. aastal. Saksamaa on alates 2021. aastast oma kulutused kahekordistanud ja moodustab üle veerandi EL-i kulutuste kasvust. Aastatel 2025–2029 kavatseb Berliin kulutada kaitsele 649 miljardit eurot, viies kaitsekulutused 3,5%-ni SKP-st. Saksamaal on selleks piisavalt eelarvelist ruumi: riigivõlg moodustab umbes 64% SKP-st, samas kui majandus on suurem kui Prantsusmaal või Suurbritannial. Risk seisneb selles, et Saksamaa võib relvastuda pigem riiklikult kui osana sügavamast Euroopa sõjalisest süsteemist. Suurem osa kulutustest tehakse endiselt Saksamaa tasandil ja need liiguvad peamiselt Saksa kaitseettevõtetesse, mis võib killustada Euroopa tööstusbaasi ja suurendada Berliini mõjuvõimu naaberriikide üle. Teine risk on poliitiline. Erakond AfD juhib praegu Saksamaa küsitlusi umbes 29%-lise toetusega. Nad pooldavad tihedamaid sidemeid Venemaa ja Hiinaga, toetades samal ajal kaitsekulutuste tõstmist 5%-ni SKP-st. Tulevane valitsus võib pärida ühe Euroopa võimsamatest sõjavägedest. Pakutud lahendus on Saksamaa relvastumise „euroopastamine“. Tuleks luua ühised platvormid, integreeritud juhtimisstruktuurid, ühine rahastamine ja kogu mandrit hõlmav kaitsetööstus – nii et tugevam Saksamaa tähendaks ka tugevamat Euroopat, mitte aga Euroopat, mis on veelgi enam lõhestatud.
  • Saksamaa föderaalvalitsuse andmetel on Berliini antud sõjaline ja tsiviilabi Ukrainale ulatunud ligikaudu 100,9 miljardi euroni, mis teeb sellest ühe mahukama Euroopa panuse Ukraina kaitsesse ja vastupidavusvõimesse. Parlamendijärelepärimisele esitatud andmed näitavad, et tsiviilabile on eraldatud 43,3 miljardit eurot, sealhulgas toetus Saksamaal elavatele ukrainlastele. Sõjaline abi moodustab 57,6 miljardit eurot, hõlmates nii juba kohale toimetatud toetust kui ka järgmisteks aastateks kavandatud rahastust. Need arvud kajastavad kohustusi seisuga 30. juuni 2026. Berliin on kinnitanud, et jätkab poliitilise, rahalise, humanitaar- ja sõjalise abi andmist nii kaua, kuni see on vajalik. Samuti suunas Saksamaa 2024. ja 2025. aastal Ukraina abistamiseks 317,5 miljonit eurot lisatulu, mis tekkis külmutatud Venemaa varadest. Need arvud rõhutavad Saksamaa keskset rolli Ukraina kaitse toetamisel Venemaa agressiooni vastu. Siiski on oluline eristada juba antud abi ja tulevasi kohustusi. Lubatud sõjalise rahastuse muutmine relvade, laskemoona ja õhutõrjesüsteemide õigeaegseks tarnimiseks on ülioluline Ukraina lahinguvõime ja pikaajalise julgeoleku tagamiseks.
  • The Telegraph: Venemaa on teatanud, et kui Suurbritannia soovib rahu Ukrainas, peab ta lõpetama tuumarelvade kasutamise oma Euroopa liitlaste kaitsmiseks. See ettepanek sisaldub nõudmiste nimekirjas, mille Vene läbirääkijad on koostanud pikaajalise sõja lõpetamiseks peetavate kõneluste tarbeks. Moskva dokumendis nõutakse, et NATO viiks oma väed välja Ida-Euroopast ja Balti riikidest, eemaldaks Soome alliansist ning kohustuks mitte saatma vägesid Ukrainasse – alles siis oleks Vladimir Putin valmis kaaluma relvarahu. Dokumendis nõutakse „igasuguse lääne relvastuse, sõjatehnika ja -toodete tarnimise“ lõpetamist Ukrainale, takistades samal ajal sõjast räsitud riigil NATO-ga liitumast. Sõja lõppedes jääksid Venemaa kontrolli alla need Ukraina alad, mille ta on okupeerinud, andes talle võimu riigi suurte territooriumide üle. Vastutasuks võiks Moskva nõustuda Ukraina liitumisega Euroopa Liiduga, tingimusel et riik jäetakse välja liidu ühisest kaitsepoliitikast. Putini abi Ušakov: Põhisätted hõlmavad NATO edasise laienemise välistamist, Venemaa piiride lähedale selliste relvasüsteemide paigutamata jätmist, mis võiksid meile ohtu kujutada, ning alliansi vägede paigutuse taastamist sellisel kujul, nagu see oli NATO ja Venemaa vahelise alusakti allkirjastamise ajal.
  • Löök Venemaa naftakeemiatööstuse südamesse: pärast rünnakut on puhkenud tulekahju Nižnekamskis (Tatarstanis) asuvas Nižnekamskneftekhimi (SIBUR) kompleksis. See ettevõte toodab aastas 3 miljonit tonni toodangut; kompleksi kuulub ka uus EP-600 tehas, mille etüleeni tootmisvõimsus on 600 000 tonni aastas.
MilitaarPoliitikaSõdaUkrainaUSAVenemaa

kolonelHans • November 15, 2026


↞ Previous Post

Next Post ↠