Kolonel Hans

George Orwell on ütelnud, et nalja eesmärk ei ole alavääristada inimest vaid tuletada inimesele meelde, et ta on juba alavääristatud!

Jõulurööm

Jõuluvana kolistab läbi korstna ühte majja. Maandunud suure kära ja müraga kaminas leiab ta toast eest imeilusa näitsiku hommikumantel üll. „Jõuluvana“, räägib näitsik. „Ma usun, et sa tahad mulle ühe erilise kingi teha. Kas sa ei tuleks üles minu magamistuppa?“ Jõuluvanal väga kiire ja laulab näitsikule:
Hoi-Hoi, Hoi-Hoi
Ma minema pean beib
Lapsed kinke ootavad
Pean terve öö neid jagama

Näitsik ei jää rahule. Sõlmib hommikumantli lahti ja laseb õlgadelt maha libiseda. Seisab Jõuluvana ees üksnes poolläbipaistvas öösärgis. „Mul on ka sinu jaoks Jõuluvana midagi erilist“, räägib näitsik. „Ole natukenegi minu juures ja ma teen need jõulud sulle eriliseks!“ Jõuluvana viskab pilgu näitsikule kuid laseb ikka oma laulujoru edasi:
Hoi-Hoi, Hoi-Hoi
Ma minema pean beib
Lapsed kinke ootavad
Pean terve öö neid jagama

Näitsik võtab appi veel ühe nipi – öösärgi õlapaelad libisevad õlgadelt ja beib seisab Jõuluvana ees nii nagu ta siia ilma on sündinud. „Jõuluvana“, räägib näitsik. „See on sinu viimane võimalus! Minu keha on kingiks sinule sellel imekaunil ööl!“ Olude sunnil pidi Jõuluvana näitsiku ahvatlustele järele andma.
Hoi-Hoi, Hoi-Hoi
Nüüd jääma pean ma beib
Sest selle erektsiooniga
Ei mahu läbi korstna ma

AnekdootJõulud

kolonelHans • December 19, 2011


Previous Post

Next Post

Leave a Reply