Paradiis

Marek Strandberg, Jüri Pihl ja Edgar Savisaar lendasid Ameerikasse viisakusvisiidile. Ookeani kohal tabas lennukit kohutav turbulents, lennuk purunes õhus ja kõik reisijad hukkusid. Mareki, Jüri ja Edgari hinged astuvad kolmekesi vapralt Paradiisi väravate poole. Pühal Mupol oli graafikujärgne vaba päev ja Vana Jumal ise pidas väravate ees vahti. „Nii mehed“, alustas Vana Jumal, „selgitage, miks ma pean teid Paradiisi lubama“? Marek, kuraasi täis nagu tavaliselt, alustas; „Mina olen sinu loomingut hoidnud ja keskkonda säilitanud.“ „Tubli“, vastas jumal. „Püha õhtusööma ajal hakkad minu vasakul käel istuma.“ „Mina olen inimesi hoidnud ja kaitsnud“, jätkas Jüri. „Tubli, hakkad lauas minu paremal käel istuma“, vastas Jumal. Seejärel vaatab Vana Jumal Edgari poole kes on teda silmi pilgutamata jõllitanud. „Mida sina Edgar teinud oled“, pärib Jumal. „Vabasta koht. Mina hakkan istuma sellel troonil“, vastab Edgar.