Rotid

Turist Lõuna-Eestist tuleb Tallinna uudistama. Astub vanalinnas sisse ka ühte meenekauplusse ja näeb väga salapärast pronksist rotikuju. Kuju hakkab meeldima ning küsib müüjalt palju kuju maksab? „Kuju maksab sada eeku“, vastab müüja. „Aga selle kujuga kaasaskäiv legend maksab tuhat eeku.“ Turist arvab, et üksnes kujust piisab, maksab sada eeku ja lahkub poest. Jõudnud jalutada sadakond meetrit märkab ta, et kanalisatsiooni kaevudest ja keldriakendest ilmuvad välja rotid ning hakkavad talle järgnema. Turist lisab sammu piiludes ise üle õla. Rottide arv tema selja taga järjest kasvab. Turist hakkab jooksma ja rotid lisavad samuti kiirust juurde. Tundub, et rotte on juba sadu tuhandeid. Turist jookseb Tallinna sadamasse ja viskab kuju nii kaugele vette kui suudab. Rotikari järgneb kujule ja kõik upuvad. Rahunenud ja natuke järele mõelnud läheb lõuna-eestlane tagasi samasse meenekauplusse kust ta oli kujukese ostnud.

„Ahhaa“, hõikab müüja turisti nähes. „Kas tulite legendi ostma?“ „Ei“, vastab turist. „Tulin hoopis küsima kas teil Andruse ja Edgari kujusid ei ole?“