Juveel

Hallipäine vanem härra, imeilus beib käevangus, astub laupäeva õhtul sisse juveeliärisse. „Tahan ühte väga erilist sõrmust oma tüdruksõbrale“, teatab ta poesaksale. „Siin on üks eriline, maksab ainult 5000 euri“, vastab poesaks. Hallipäine härra takseerib sõrmust igast kandist ja beib ei paista ka huvi tundvat selle vastu. „Kas veel erilisemat pole“, pärib härra rahulolematult. Poesaks läheb tagaruumi erilisse šeifi ja toob sealt 40000 euri maksva sõrmus. „See on küll üks väga eriline sõrmus ja suhteliselt odav“, ütleb ta härrale. Beib härra käevangus läheb elevile. Niheleb ning kord läheb punaseks ja siis muutub kaameks. „Ma võtan selle“, otsustab härra. „Ma maksan tšekiga. Tean, et tahate tšeki katte osas veendunud olla. Kirjutan Teile selle kohe välja ja saate selle kindlust esmaspäeva hommikul pangas kontrollida. Tulen sõrmusele järele esmaspäeva õhtul!“

Esmaspäeva lõunapaiku helistab juveeliäri poesaks härrale ja teatab, et tšekil kate puudub kuna pangakontol pole raha.

„Tean seda“, vastab härra. „Kuid sellest hoolimata oli mul väga eriline ja rohket rahuldust pakkuv nädalavahetus!“