Linnuke
Mustkunstnik töötas kruiisilaeval. Töö oli mõnus. Uusi trikke välja mõtlema ei pidanud kuna igal nädalal reisjad vahetusid. Ainult üks probleem oli – kapteni papagoi. See vaatas kõiki mustkunstniku etteasteid igal nädalal ja hakkas tasapisi aru saama sellest, kuidas mustkunstnik trikki teeb.
Pikapeale muutus papagoi nii targaks, et hakkas esinemiste ajal vahele kraaksatama: “Vaadake, see pole sama müts”; “Ta peitis lilled laua alla”; “Miks on kõik kaardid ässad”; jms.
Mustkunstnik vihastas papagoi peale väga aga mis sa ikka teed – tegemist oli ju kapteni papagoiga. Ühel heal päeval, suures tormis, laev uppus. Mustkunstnik leidis ennast istumas puutükil keset ookeani. Ja oh õudust – samal puutükil istus ka papagoi. Nad vaatasid teineteisele otsa kuid ei rääkinud sõnagi. Nii möödus päev, kaks ja kolmaski.
Neljandal päeval ei pidanud papagoi vastu ja ütles; “OK, annan alla. Kus see kuradi laev on?”