Tasakaal

Kunagi ennemuiste oli Jumal kuus päeva kadunud. Lõpuks, seitsmendal päeval, leidis peaingel Miikael Jumala pilvedest puhkamas. „Kus sa olid“, pärib ta Jumalalt?

„Tööd tegin. Vaata mis ma ehitasin“, ütleb Jumal ja osutub käega läbi pilvede.

Peaingel Miikael näeb läbi pilvede ühte kera ja pärib üllatunult, et mis see on?

„See on planeet. Ma panin sinna elu ja ma nimetasin selle Maa’ks. See saab olema koht, kus valitseb täielik tasakaal“, seletab Jumal.

„Tasakaal“, on Miikael hämmingus?

„No näiteks“, seletab Jumal. „Põhja Euroopa saab olema suurte võimaluste ja rikkuste koht samas kui Lõuna Euroopa saab olema väga vaene kant! Ja näed seal asub valgete inimeste kontinent aga sellel kontinendil seal all elavad neegrid!“

Peaingel Miikael on järjest rohkem hämmingus. Osutab käega ühele maanukale Põhja-Euroopa kitsa mere kaldal ja pärib, et mis koht see on?

„Ah see“, läheb Jumal elevile. „See seal on Eesti. Seal on ilusad rannad, saared, rabad ja vooremaa, palju jõgesid ja järvi. Seal elavad ilusad pikad inimesed. Abivalmid ja väga töökad. Hindavad rahu ja pereelu!“

Miikaelil on hea meel, et Jumal Maale nii ilusad kohad on teinud ja kenad inimesed sinna elama on pannud. Aga üks asi ei anna talle rahu. „Aga Jumal“, pärib ta edasi. „Kus see tasakaal asub?“

„Oota nüüd“, vastab jumal. „Sa pole veel Eesti ja selle valitsust näinud!“