Kellad

Auväärne sots sureb ja satub Paradiisi väravate taha. Peetrus kontrollib oma tähtsatest raamatutest järele, et kas auväärsel on ikka asja siia või peab ta Kuradi poole pöörduma. Kõik on OK ja Peetrus korraldab auväärsele tutvumistuuri. Jõuavad ühte suurde-suurde saali mille seinad on täis kelli. Iga kella juures on nimi. Tähelepanelikul vaatlemisel selgub aga, et iga kella sekundiosuti liigub erineva kiirusega. Pärib siis Peetruselt, et miks see nii on?

“Need on inimeste elukellad”, seletab Peetrus. “Kui mõni inimene valetab või hämab, mis on patt, hakkab tema kella sekundiosuti kiiremini käima ja tema eluiga lüheneb.”

Sots hakkab kellasid lähemalt uurima, et leida mõne Eesti suure poliitiku elukell. Leiab mõned aga Eedi oma ei leia. Lõpuks küsib Peetruselt, et kus see asub?

Peetrus muigab, näitab sõrmega lakke ja vastab: “Me kasutame seda ventilaatorina!”